Magistriõppe keskaja loengukursus

Olin kirjutanud, et ratsionalism ja irratsionalism vahelduvad lainetena, me oleme praegu ratsionalismi laines ja läheme varsti jälle irratsionalismi. Ainult et me peame selleks hoolega ette valmistuma, muidu libiseme ratsionalismi tagasi. Pildil oli kujutatud mäge, millest me üles ronisime. Pärast olin aru saanud, et ma kirjutasin nii sellepärast, et ei olnud õppinud ülikoolis kunstiajalugu realismist kaugemale. Aga pärast realismi tuli modernism, mis oli juba irratsionaalne. Ja pärast modernismi tuli postmodernism, millest ma ei teadnud, kumb ta on. Võibolla modernism ja postmodernism kuulusid kokku, nagu romaani ja gooti stiil olid mõlemad keskaja kunst. Aga võibolla mind eksitas, et sõnas "postrealism" esines sõna "realism", mistõttu ma hakkasin postrealismi ka ratsionaalseks pidama. Ema rääkis mulle loo, et Tõnu oli talle 17. sajandil ühe küsimuse esitanud. Ema oli sellele vastanud. Seejärel oli vastanud üks sotsialist, kes oli läinud vastuse eest vangi. Eesti sai iseseisvaks ja see vastus ei olnud Eestis enam kuritegu, aga sotsialist oli Peterburi vanglas ja ei pääsenud vabadusse. Vanglast sai ta välja alles hiljem, siis ta ei suundunud Eestisse, vaid Läände. Hakkasin emalt kuuldud lugu Tõnule rääkima. Kui hakkasin jõudma jutuga selleni, mida Tõnu oli küsinud, läks mul küsimus meelest. Võibolla sellepärast, et Tõnu sai kontrollida, kas mul on tema jutt õigesti meeles. Küsisin Tõnult endalt, mida ta emalt küsis. Tõnu vastas, et ta küsis seda öösel ja pimedas. Kirjutati, et mehhanitsism ütleb täpselt ära, kui palju jõutakse, sest vaatab seda selle järgi, kui palju aega kulutatakse. Kommenteerisin, et nii see ei ole, sest inimene võib igal hommikul äratuskella abil samal kellaajal ärgata ja minna igal õhtul samal kellaajal magama, aga see, kui kiiresti uni tuleb, on erinevatel öödel erinev.

*
Olin magistriõppes. Ma polnud ammu ülikoolis käinud. Pidin tegema keskaja eksami. Mul oli meelde jäänud, et viimane eksami tegemise võimalus on kolmapäeval, aga ma ei mäletanud, kas täna või nädala pärast. Ma polnud eksamiks valmistunud. Mõtlesin, et pean endale tunnistama, et ma ei ole enam hea üliõpilane, sest tervis on halvemaks läinud. Mõtlesin, et lähen täna eksamit tegema kohale, sest kui ma teen eksami kahele, siis saan seda vähemalt hiljem parandada, aga kui ma üldse kohale ei lähe, siis puudub seegi võimalus. Võibolla ma ei saa ka kahte, sest ma olen kodus ajalooga nii palju tegelenud. Võin kirjutada eksamil enda arendatud lainete teooriast. Olin eksamiruumis kohal. Üliõpilased rääkisid, et üks õppejõud hakkas tarvitama liiga palju sõna "nii". Mina polnud seda märganud. Üliõpilased rääkisid, et ühe õppejõu loengutes hakkasid lõpuks käima ainult vanad üliõpilased. See õppejõud oli Kasekamp. Olin sisenenud ruumi, kus pidi toimuma keskaja eksam, aga siin veel Kasekampi loeng käis. Seetõttu hakkasin uuesti ukse suunas minema. Nägin, et üliõpilased loengus on tõesti kõik minust vanemad. Ma olin bakalaureuseõppes juba teisele õppejõule keskaja eksami teinud, mõtlesin, et saan küsida, kas ma võin siis saadud punktid magistriõppes uue õppejõu samanimelisele loengukursusele üle kanda. Selgus, et täna ei ole veel eksam, vaid viimane loeng. Ma olin semestri algul loengutes kohal käinud, siis oli tulnud pikk paus, aga nüüd olin jälle kohal. Õppejõud hakkas loenguga pihta. Ta andis täiendavat kohustuslikku kirjandust. Ta oli seda varasemates loengutes ka andnud. Mõtlesin, et mina olen kirjutanud vahepeal listis primitiivsetest ajalooraamatutest, aga üliõpilased on samal ajal lugenud palju paremaid raamatuid, sest need on kitsamatel teemadel, samuti on nad lugenud arvult minust rohkem raamatuid. Kui ma olin esimene kord keskaja eksamit teinud, oli olnud kohustuslik ainult üks raamat. Õppejõud ütles, et ta on palju kordi järeleandmisi teinud ja andnud eestikeelset kirjandust, aga nüüd ta annab võõrkeelset. Ta põhjendas seda sellega, et üliõpilased reisivad maailmas ringi ja ütlevad, et tooge mulle Soomest see soomekeelne raamat. Mõtlesin, et siis ei saa mina enam ülikoolis käia, sest mina maailmas ringi ei reisi. Õppejõud dikteeris kohustusliku soomekeelse raamatu pealkirja. Minu pinginaaber oli Sander. Vaatasin, et ta on pannud pealkirja kirja õppejõu öeldust teisiti, vanamoodsas eesti keeles. Ta nähtavasti teadis, et see raamat on kunagi eesti keelde ka tõlgitud. Sander rääkis mulle midagi, aga ma olin uimane ja ei saanud ta jutust eriti aru.