Ajalugu saksa lehtedes

Inglise keele pealetungile vastuseisu avaldamine ei ole ainult emakeele rääkimine, vaid ka mõne teise võõrkeele peale inglise keele õppimine. Käisin inglise keele kallakuga koolis, juba sellepärast on minu esimene võõrkeel inglise keel. Aga olen õppinud ja õpin edasi ka teisi võõrkeeli. Selleks pakub võimaluse muuhulgas erinevates maailma keeltes ajalehtede lugemine. Neid otsida saab leheküljelt www.onlinenewspapers.com .

Võõrkeelsetest lehtedest on mulle viimastel aastatel meeldinud lugeda rohkem kultuuri kui poliitikat. Ajaloolasena võin lugeda ka ajalugu. Kõige põhjalikuma Ajaloorubriigi olen leidnud saksa ajalehest "Die Welt" aadressil www.welt.de. Selle all on veel eraldi Arheoloogia, Keskaja, Esimese maailmasõja, Teise maailmasõja ja Külma sõja rubriik. Eile ja üleeile otsisin tähelepanelikumalt, kas ajalugu sisaldub ka teistes suuremates saksa lehtedes, millega seoses kirjutasin ajaloolisti kahes järjestikuses kirjas umbes järgmist (tänaste täienduste ja parandustega blogi jaoks):

Ajalehes "Spiegel" leidub ajalugu Teaduse rubriigi Inimese osakonnas. Artiklis http://www.spiegel.de/wissenschaft/mensch/ddr-1989-und-1848-sind-tiefer-verbunden-als-wir-ahnen-a-973864.html seostatakse omavahel Saksamaa 1848.-1849. ja 1989. a. revolutsioone. Ühes lauses mainitakse ka "Baltikumi laulvat revolutsiooni".

Ajalehes "Frankfurter Allgemeine Zeitung" on samuti olemas Inimese rubriik, aga sealt ajalugu ei leia, vaid rubriik on loodusteaduslik. Aga ajaloost kirjutatakse seal sõnaraamatu järgi tõlkides Följetoni ehk Veste rubriigi Humanitaarteaduse ehk Vaimuteaduse osakonnas. Võõrsõnade leksikon erinevalt saksa-eesti sõnaraamatust seletab, et följeton võib tähendada ka lisalehte või joonealust, mitte ainult vestet. Kuna asju ei nimetata harjunud nimedega, oli mul varem jäänud mulje, et ajalugu ei tasu sellest lehest otsida.

Lugesin sealt nüüd 9 lehekülge pikka intervjuud Esimese maailmasõja kohta kellegi Herfried Münkleriga. Intervjuu tuletas meelde Eesti ajaloolast Hendrik Seppa, sest tema kohta olen kirjutanud, et ta oskas sõjaajalugu ja majandusajalugu hästi seostada. Münkleri intervjuus öeldakse muuhulgas, et Saksa sotsiaalsüsteem on Esimese maailmasõja saadus. Riiklik hoolekandesüsteem loodud vastuseks rahva ohvrimeelsusele. Osad kaotasid sõjas perekonnaliikmeid ja osad raha, osad inimesed mõlemad. Münkleri vanaema pärandus kulutatud sõjalaenudele ja kaotatud seetõttu juba enne sõjajärgset hüperinflatsiooni.

Intervjuu lugemisega samal päeval korraks raadiot lahti tehes kuulsin, kui Vikerraadios tuletati meelde juttu, et paljud tehnikasaavutused on samuti sõjatööstuse kõrvalsaadus, aga viimasel ajal vähem, kuna kaitse-eelarveid olevat vähendatud. Pätsi raamatus "Eesti riik I" on toodud ära tema Esimese maailmasõja aegne artikkel, kus ta tsiteerib vana kreeklast Herakleitost, kes ütles, et sõda on kõigi asjade isa. Päts lootis seetõttu Esimesest maailmasõjast varakult eestlastele head. Hiljem Tõnissoni raamatut koostades lugesin, et Tõnisson ei olnud selle Herakleitose ütlusega nõus, sest Tõnisson pooldas inimeste koostööd ja ühistegevust, mitte tüli. Kokkuvõttes võiks järeldada, et sõda kahe riigi vahel paneb omasid ühtekuuluvust tundma ja aktiivsemalt koostööd tegema.

Münklerilt küsitakse veel, et inglise ajaloolane Niall Ferguson on nimetanud Esimest maailmasõda valeks sõjaks, kuna see lükkas Euroopa ühendamist Saksamaa juhtimisel 90 aastat edasi. Küsija arvates olid Esimese maailmasõja aegsed jutud Kesk-Euroopast sakslaste juhtimisel kummaliselt sarnased hilisemale Euroopa Liidule. Münkler vastab, et Fergusoni järgi oleks Inglismaa Esimesse maailmasõtta astumata jätmise korral Euroopa ühendamine Saksamaa juhtimisel järgnenud Briti impeeriumi lagunemisele aeglasemalt kui see tegelikult juhtus. Ferguson pidavat Inglismaa sõttaastumist valeks sellepärast, et enne sõda oldi maailma võlausaldaja, aga sõja lõppedes Ameerika Ühendriikide võlgnik. Kuid sakslaste sõjaaegne jutt Kesk-Euroopast olevat alternatiiv sõjaeelsele maailmamajandusele. Euroopal olevat valida, kas keskenduda oma majandusruumile või globaalsesse majandusse tagasi minna. Ega sellega ometi mõeldud maailma uut koloniseerimist?

Ma mäletan, et ühele minu kursusekaaslasele tehti ülikooli lõputöö kaitsmisel etteheide, et ta oli liigitanud Taani Kesk-Euroopaks. Taani asub Saksamaaga samadel pikkuskraadidel. Saksamaad nimetati Esimeses maailmasõjas keskriigiks ja Teises maailmasõjas teljeriigiks. Keskkohta saab määrata nii ida-lääne kui ka põhja-lõuna suunda aluseks võttes. Hendrik Sepa kirjutistest on mul meeles, et erinevalt praegusest ajast võttis ta keskkoha määramisel aluseks põhja-lõuna suuna. Praegu nimetatakse Kesk-Euroopaks tavaliselt seda, mis Külma sõja ajal oli Ida-Euroopa. Siis oli Lääne-Saksamaa Lääne-Euroopa ja Ida-Saksamaa Ida-Euroopa.

Münkleri intervjuud saab saksa keeles lugeda aadressilt http://www.faz.net/aktuell/feuilleton/geisteswissenschaften/herfried-muenkler-ueber-den-ersten-weltkrieg-zeitraffer-eines-jahrhunderts-12766254-p8.html