Rootsi kuningas Tartus

Kirjutasin vastuseks ühele kirjale:

Nõukogude ajal Eestis välisriikide juhte peaaegu ei käinud, aga üsna kohe pärast taasiseseisvumist tulid Rootsi kuningas ja kuninganna. Tartu koolides jäi vist sel puhul koolipäev ära, et kõik õpilased saaksid minna kuningat vastu võtma. Kuningas saabus kõigepealt Raekoja platsile ja sealt suunduti ülikooli peahoone taha avama ülikooli asutaja Gustav II Adolfi ausammast, mis oli seal juba Eesti ajal olnud.

Läksin Raekoja platsile koos vendadega. Tahtsime seista eesreas, aga politsei ajas aeg-ajalt inimesi tahapoole ja siis läksid mõned meist ette. Näha oli eriti lapsi. Raekoja platsilt ülikooli taha hakkas rahvamass minema mööda tolleaegset "Poola koridori" ehk planguga kitsaks tehtud tänavat, kust mahtus korraga väga vähe inimesi läbi. Aga ma pidasin ennast kõige kavalamaks inimeseks ja olin teinud kodus valmis plaani, et läheme teist teed. Me ei hakanud vendadega minema mitte Poola koridori suunas, vaid vastassuunas. Liikusime Vallikraavi tänava otsale ja läksime sealt kiiruga üle Toomemäe, nii jõudsime suuremast osast rahvast varem kohale ja saime endale sobivad vaatekohad. Seisime puude taha, et keegi meid paigast ei saaks liigutada.

Kuningas või kuninganna meenutas hiljem, et nad on käinud paljudes kohtades, aga nii rahvarohket vastuvõttu nagu Tartus pole neile kusagil osaks saanud.

Aastal 1988 toimusid Tartu muinsuskaitsepäevad, kus müüdi kolme kleepekat, vist hinnaga rubla tükk. Raha pidi minema Raadi mõisas muuseumihoone taastamiseks, mida ei tehtud. Ühel kleepekal kujutati vist Raadi mõisahoonet, ühel endist Kalevipoja kuju ja ühel endist Gustav Adolfi kuju. Samal kevadel osalesin sünnipäevaviktoriinil, kus üks küsimus oli: "Miks oli Gustav Adolfi kuju ülikooli taga?" Üks lapsevanem, kes viktoriinil ei osalenud tegi nalja, et võib midagi loogika põhjal pakkuda, Annelinna ei oleks saanud panna, seal oli soo ja oleks maa põhja vajunud.