Laud vale pidi

Läksin kiirmaleturniiril kokku Okkaga. Kui mäng oli algamas, selgus, et meil olid nupud tagurpidi peal. Aga ka laua pööramise järel olid nad vale pidi. Vahetasime nuppude asukohta kolm korda, aga nad jäidki tagurpidi. Rohkem ei vahetanud, vaid ütlesin, et hakkame mänguga pihta, muidu jõuab voor liiga kaugele. Sain nüüd aru, et nupud olid jäänud tagurpidi sellepärast, et laud oli keskelt pooleks ja me polnud keeranud ümber lauda tervikuna, vaid kumbagi poolt eraldi. Vastane oli võibolla tahtnud meelega, et nupud oleksid tavalisest erinevas algseisus, et mul tuleksid avangud halvemini meelde. Nüüd alustasime mängu peegeldatud seisu järgi ja oli tõesti raskem otsustada, mis käiku teha. Pärast mängu lõppu vaatasin oma vana vihikut. Vihiku algus oli Kerstini kohta, lõpp oli malevihik. Ma ei saanud enam aru, milline oli seos Kerstini ja male vahel. Aga olin ka teistesse vihikutesse malepartiisid kirjutanud. Istuti saalis pinkidel ja kuulati esinejat. Sosistati midagi Viive kohta. Saabuski rühm tüdrukuid, kellest üks oli Viive. Tema nime oli erinevalt teiste omadest nimetatud sellepärast, et ta ei elanud Eestis, vaid Rootsis. Saabujate hulgas oli ka Helen. Natuke aega hiljem sisenesid saali teisest otsast ülemused. Ülemuste saabumise puhul tõusid kõik püsti. Mõtlesin, mis nüüd saab, osadel ei ole riideid seljas. Kui enam pinkidel ei istutud, rääkis isa mulle, et ma annaks raamatu koostamise ühele mehele üle, kuna ma ise tegelen teise käsikirjaga. Mul oli hulk tööd juba tehtud ja ma ei teadnud, kas nüüd pannakse koostajanimeks teise mehe oma. Võibolla oleks raamatusse märgitud ka kaks koostajat. Andsin sellele mehele käsikirja lugeda. Ta luges ja tegi ühes kohas märkuse, et kui ma olen kirjutanud, et päike on kõige kõrgemal päeva keskel ja kõige madalamal öö keskel, siis alati ei ole see nii. Vastasin, et võibolla, see tuleb sellest, et on olemas rohkem kui ühte liiki poolusi. Kui mees oli kõik läbi lugenud, ütles ta, et üldiselt hea käsikiri.

*
Olime Meelval. Üks meist läks majast välja loomi tagasi tõrjuma. Sellega oli palju vaeva. Mina seisin maja uksel. Mõtlesin, et lasen loomade hirmutamiseks püssi. Ma ei teadnud, kas püss on laetud. Aga paistis, et oli, sest tal oli otsas kaitseriiviks metallnõu. Võtsin kaitse eest ja vajutasin päästikule. Aga kostis nii vaikne pauk, et see küll loomi ei hirmutanud.