Vana töövihik

Läksin tööd otsima. Pidin sisestama arvutisse, mis tööd ma otsin. Mõtlesin, et ajaloolasena mulle nagunii tööd ei anta, seetõttu kirjutasin, et soovin töötada ajakirjanikuna. Teise variandina lisasin, et tõlkijana, kuigi tõlkisin aeglaselt. Oli võimalus sisestada ka oma isikuandmeid. Panin kirja ühe andme ja küsisin ühelt mehelt, mitu peab panema. Ta vastas, et ise tean, kui palju ma tahan enda kohta välja lobiseda.

*
Vaatasin algkooliaegset inglise keele töövihikut. Seal oli lünkharjutuses antud iga lünga kohta valik sõnu, millest üks lünka kirjutada. Aga ma polnud neid kirjutanud, vaid ainult õige alla jooninud. Ühe lause puhul polnud isegi jooninud. Ma ei teadnud enam, kas sellepärast, et ei osanud õiget sõna välja valida, või sellepärast, et ülesanne tundus nii kerge, et mõtlesin, et oskan peast ka teha. Algkooli kohta eeldati päris suure sõnavara tundmist. Seda seletas võibolla Kristina ütlus, et talle lihtsalt jäid asjad tunnis meelde. Niiviisi oli võimalik märkamatult sõnavara omandada.

*
Läksin kooli saali, kus oli algamas kehalise kasvatuse tund. Kogunes umbes kolm inimest. Ütlesin Lauri H-le, et igav võib hakata siis, kui olla seltskonnas ja vahepeal on kõik vait. Sest seltskonnas ei saa mõelda. Üksi olles mul ei ole igav, sest siis ma mõtlen. Proovisin teiste eeskujul korvirõngale pealt panekut. Ma ei hüpanud küll rõngani välja, aga sain siiski nii suure hoo sisse, et peatusin alles saali külgseina vastas. Laest hakkas alla kukkuma inimese väljaheiteid, sest torud olid katki. Seetõttu tuli saalist lahkuda. Teised olidki tunnis õues.