Teisipäev, detsember 06, 2016

"Akadeemia" 2015-2016 ajaloost

"Akadeemia" 12/2015 - 11/2016, loetud pisteliselt.

"Akadeemia" on segateemaline ajakiri ja ilmub sageli, 12 korda aastas, seetõttu ma pole numbreid läbi lugenud, aga olen püüdnud lugeda igast numbrist midagi, eelistatavalt ajalugu, vahel ka muud.

Vaadeldud perioodil üks artikkel oli tsensor Jõgeverist, autoriteks Vello Paatsi ja Kristi Paatsi. Tuglas kirjutas omal ajal Jõgeveri päevikute põhjal ajalehetoimetaja Grenzsteini kohta väga kriitilise raamatu, hiljem on Jaanus Arukaevu püüdnud Grenzsteini rehabiliteerida. Nüüd Paatsid leiavad, et Tuglase kirjapandu on endiselt kaalukam kui Arukaevu jutt. Ma ei poolda kõiki Arukaevu väiteid, aga minu meelest Grenzstein oli valinud endale kasulikuma elukutse kui Jõgever. Ajalehed on vajalikud, aga kas ka tsensor?

Aastakäigu kõige huvitavam kaastöö oli Rein Taageperalt. Seal oli toodud Taagepera ja ERSP-laste Laulva revolutsiooni aegse jutuajamise lindilt mahakirjutus koos kommentaaridega. See on huvitav nii sellepärast, et see oli Eesti ajaloos pöördeline aeg, kui ka minu jaoks selle poolest, et need olid minu kujunemisaastad. Taagepera ütles tol ajal, et tema süda on ERSP-s, pea Rahvarindes ja ta korjab välismaal Muinsuskaitse Seltsi jaoks raha. See iseloomustab tollast olukorda, kus sai kuuluda mitmesse poliitilisse organisatsiooni korraga ja eestlastel oli ühine vaenlane. Taagepera on ka hiljem erakondi vahetanud, vahel peetakse sellist käitumist tuulenuusutamiseks.

Kaarel Piirimäe kirjutas midagi umbes sama ajalooperioodi kohta. Jäi meelde, et ta nimetas rumalaks arvamust, nagu oleks taasiseseisvumine olnud paratamatu. Lennart Meri jälle pidas kummalisteks sovetolooge, kes ei näinud ette Nõukogude Liidu lagunemist. Vahel võib vähemintelligentse inimese ennustus osutuda intelligentsema omast õigemaks, kumb on sel juhul rumalam?

Indrek Jääts kirjutab vepslaste arvu kõikumisest erinevatel Nõukogude Liidu rahvaloendustel. Mõnel rahvaloendusel see järsult vähenes, hiljem jälle suurenes, mis kinnitab veel kord, et võltsiti ka fakte. Jääts leiab, et praegu on vepslaste olukord parem kui Nõukogude ajal. Mõnest muust allikast olen kuulnud, et soomeugrilaste ümberrahvustumine käib praegu veel kiiremas tempos. Kui maailma üldine suundumus on linnastumine, siis linnades peaks ju olema oma keelt raskem säilitada, samuti vabaduse suurenemise korral ei pruugi oma keel enam nii kallis tunduda.

Viimases numbris ilmus tõlgitud artikkel hoolekandest Vana-Roomas. Seda nimetatakse rohkem uusaegseks nähtuseks. Sorokini järgi on uuemas ajaloos valitsenud rohkem lepingulised või sunduslikud suhted ja keskajal oldi perekondlikumad, perekond hoolitseb oma liikmete eest rohkem, vanaaja jagab Sorokin erinevateks perioodideks. "Akadeemia" järgi ei olnud Vanas Roomas vaesuse mõistet. Mulle tulevad meelde Rooma riigi territooriumil kirjutatud Piibli katkendid, et õndsad on need kes on vaimust vaesed, teises tõlkes vaimus vaesed, või see, kuidas Jeesus mõõtis annetuse suurust protsendiga inimese kogu varandusest. Praegusel ajal kutsutakse üles säästmisele.

0 vastukaja: