reede, detsember 16, 2016

Makaronikujulised ussid

Sõin makaronitoitu. Vaatasin, et taldrikus on lisaks makaronidele sama kujuga elusad ussid. Jätsin söömise pooleli. Usse oli palju. Teised olid kõhu täis söönud märkamata, et nad sõid usse. Ussid oleksid pidanud keetmisel saja kraadi juures hävima, aga nad olid elus. Selgus, et toitu polnudki saja kraadi juurde kuumutatud, vaid ainult soendatud. Öeldi, et need on sisikonnasööjad ussid. Võibolla nad siiski ei hakanud kõhus sisikonda sööma, kui maomahl nad enne tappis.

*
Läksin bioloogia klassi. Hakkas meelde tulema, et tänaseks oli vist töövihikust harjutus teha. Ütlesin, et mul pole mitte kunagi kodus meeles vihikust vaadata, ega midagi õppida ei olnud. Peab vist veel selles vanuses uuesti õpilaspäevikuid kasutama hakkama. Erik vaatas järele, et tänaseks oli hoopis õpikust uus peatükk lugeda. Sellega jõudis veel enne vahetunni lõppu alustada.

*
Mul oli ilmumas kuues raamat, milleks oli luulekogu. Raamatu väljaandmise mõtte tulekust selle teoks saamiseni kulus ainult natuke aega. Varem olid mul raamatud sagedamini ilmunud, aga nüüd oli vaheaeg kuus aastat. Selles raamatus olid halvemad luuletused kui eelmistes. Rohkem mul polnud plaanis raamatuid avaldada, väljaarvatud mälestusteraamat.

*
Leidsin oma telefoni üles ja nägin, et üks tüdruk on mulle helistanud. Valisin omakorda tema numbri. Sellest ajast saadik, kui mul oli telefon, olin talle vahel helistanud. Aga kas oli ka piisavalt põhjust?

0 vastukaja: