Ei taha ujuda

Eilses "Postimehes" kirjutati jälle sellest, et kehalise kasvatuse hindamine tuleks muuta võimetega arvestavamaks. Võibolla tuleks koolides hinnete panemine üldse ära lõpetada? Ma pole rahul sellega, et ma näen siiamaani unes, mis hindeid mulle pannakse, aga unenäost ei selgu, mida ma olen kontrolltöösse kirjutanud, mis selle hinde tingis. Koolis ütleks kaugushüppe pikkuse mõõtmine rohkem kui selle hindeks teisendamine.

Artiklis kaheldi kaugushüppe tähtsuses, aga peeti eluliselt vajalikuks ujumisoskust. Mul läheb küll kaugushüppe oskust rohkem vaja, see aitab lompidesse astumist vältida. Ujuma ma lihtsalt ei lähe ja kui läheksin, oleks just minek eluohtlik. Koolis olid ebameeldivad kohustuslikud ujumistunnid, mille järel klassivennad arvasid, et võivad mulle karjana kallale tulla, sest neile tundus, et ma ei tee kaasa. Kui mul mõnes muus õppeaines oli õppimata, siis polnud sellest mingit probleemi. Võis olla õpetajaga, aga mitte õpilaste vahel. Teistes ainetes kaasõpilased pigem halvustasid seda, kes liiga palju õppis. Või võibolla esines kõiki variante, mulle endale meeldisid rohkem need klassivennad, kes olid targemad ja füüsiliselt nõrgemad.