Õppeaja venimine

Tegin Rosenbergile eksamit. Ütlesin, et talupoegadel oli kuldraha. Rosenberg ütles, et see on vale. Parandasin, et hõberaha. Rosenberg nimetas kokku minu kolme ütlust valeks. Parandasin need kõik ära. Pikalt ta mul vastata ei lasknud, vaid ütles, et nii väikeste teadmiste korral paneb ta kolme. Vastasin, et ma teadsin kõike, ma ajasin ainult segi. See on mul pärast aastat 1995 esimene kolm. Magistrieksam oli C, mitte kolm. Pärast eksamit mõtlesin, et kolme sain ma täna vist sellepärast, et ma olen magistriõppes juba kaua olnud, siis hakatakse mind rumalamaks pidama. Ma oleksin nagu mõnel varasemal korral halvemini vastanud ja parema hinde saanud. Võibolla ma eksisin täna varasemast rohkem sellepärast, et varem ma ainult õppisin, aga nüüd eksamieelsel päeval ma kõigepealt tegin tööd ja alles pärast tööpäeva lõppu hakkasin õppima, mistõttu pea oli väsinum.

*
Pärast Rosenbergi eksamit oli mul puudu veel ainult kümme ainepunkti. Aga magistriõppe aeg hakkas täis saama. Pidin tegema veel riskianalüüsi ja mõned eksamid. Läksin klassiruumi 112 ukse taha, kus pidi algama vene keel. Nägin, et mõned eakaaslased nagu Peep on samuti veel magistrandid ja lähevad Vellerammi tundi nagu palju aastaid tagasi. Aga mina polnud veel isegi nii kaugele jõudnud, et tundi minna. Kõndisin selle ajaloo õppehoone neljanda korruse koridori. Mõtlesin, et ma pean magistritöö lõpetamiseks vist akadeemilise puhkuse võtma, muidu mind eksmatrikuleeritakse. Ma olin kirjutanud magistritöö mustandeid kahel natuke erineval teemal, alguses ühel ja siis teisel, ma ei teadnud, kumma põhjal magistritööd lõpuni viia.