Koolis ja kodus õppimine

Matemaatikaõpetaja andis mulle tagasi kontrolltöö ja hakkas rääkima vigadest. Ta ütles ühe ülesande kohta, et vastus on õige, aga lahenduskäik vale. Minu meelest võiski sama vastuseni erinevate lahendusteedega jõuda ja õpetaja tundus ise eksivat. Ütlesin, et teine õpetaja on öelnud, et mul on väga huvitav matemaatika. Üks poiss rääkis minuga algul sõbralikult, aga siis hakkas süüdistama, et ma muutsin tal ühe silma pimedaks. Teised seletasid, et ta ei näe praegu sellepärast, et on nägupidi veekausis.

*

Mõtlesin, et täna ma õpin kõigiks homseteks tundideks. Igas aines oli midagi õppida antud. Teistel kulus kõige õppimiseks osa päeva, aga oli oodata, et minul kogu päev, sest ma lugesin neist 2,5 korda aeglasemalt. Kõigepealt õppisin ajalugu. Üks ajaloolane õpetas ühes raamatus, et tema loeb ajalugu niimoodi, et iga lugemise järel kordab mõttes, mis meelde jäi, ja siis loeb mitu korda uuesti. Olin ka nii teinud, aga piirdunud kahe lugemisega. See ajaloolane kirjutas, et mida vähem mingi asja kohta meelde jääb, seda olulisem see asi on. Varem teised olid teinud vastupidi statistikat selle kohta, milliseid sõnu esineb tekstis rohkem. Kui emale praegu loetud autorist rääkisin, siis ema ütles, et ta on selle autori raamatut mitu korda lugenud, aga kasu pole olnud. Vaidlesin vastu, et ema luges selle autori teist raamatut kui mina. Mul sai õpitud kõigiks homseteks aineteks, mis meelde tulid. Ühest tunnist ei tulnud veel meelde, mis aine oma see on. Siis tuli meelde, et kirjanduses on homseks üks raamat läbi lugeda. Hakkasin riiulist otsima, kus see raamat on. Algul ma seda ei leidnud, aga siis nägin, et see on tagumises reas.