Ahhaa loomad

Täna käisime Joosepi, Villemi ja minu emaga Ahhaa-muuseumis. Põhiliselt olid seal füüsika teemalised atraktsioonid, aga mulle meeldisid rohkem biloloogia teemalised. Akvaariumikalade puhul mõtlesin, et millal nad söövad, minu juuresoleku ajal ei olnud söömist märgata, ainult üks kala puudutas korraks suuga põhja. Ühe akvaariumi juurde oli kirjutatud, et nad ujuvad mürgitaimede vahel, mis puudutamisel kõrvetavad, aga mitte seda kalaliiki. Teises akvaariumis oli kahte liiki kalu, väiksemad ei tundunud olevat suuremate maimud. Juures oleval paberil oli kirjutatud ainult suurematest. Kirjutati, et nende hulgas esineb kannibalismi. Bioloogiaraamatutest tean, et selle all mõeldakse liigikaaslaste söömist, mitte inimsöömist. Minu nähes need kalad ka ei söönud, ei üksteist ega ka mitte midagi muud. Vahepeal nad liikusid üksteisele lähemale ja vaatasid tõtt, aga sööma ei hakanud. Selle akvaariumi suured kalad liikusid palju aeglasemalt kui esimese akvaariumi omad. Teise akvaariumi kalad, kelle liiginimi oli vist tömpsuud, hoidsid põhja lähedale ja kasutasid liikumiseks jäsemeid, mis meenutasid rohkem jalgu kui uimi, kuigi uimed olid neil veel lisaks. Esimeses akvaariumis elasid vist klounkalad, nagu nende liiginimi nüüd tundus meenuvat. Elusolenditest olid kõrgemal korrusel kohviku lähedal veel tibud. Juurde oli kirjutatud, et need on broileritibud. Nägin kollaseid tibusid juba 1970. aastatel Saaremaal, aga nüüd nägin esimest korda, kuidas üks koorus. Kui vaatamist alustasin, oli ta pooleldi veel koore sees. Üks suurem tibu läks talle juurde ja lõi nokaga, aga ainult ühe korra. Natukese aja pärast oli noorem tibu üleni koore seest väljas, kuigi juurde oli kirjutatud, et koorumine võib kesta tunde. Suurematest tibudest omakorda olid ühed vanemad kui teised, vanemad olid valgemad ehk rohkem kana moodi. Tibud reageerisid läbi klaasi laste käeliigtustele, aga mitte põgenemise, vaid lähemaletulekuga. Klaaskasti kõrval oli pikk rida plastmassmunasid, mida ringi pöörates nägi kanaloote kooresisese arengu erinevaid faase.

Muuseumis ei meeldinud mulle see, et lastel on seal võimalik ennast vigastada, mõned võõrad lapsed saidki haiget ja saab juhtuda ka tõsisemaid õnnetusi. Samuti on seal võimalik riided märjaks teha ja külmetada.