Muuseumis

Täna käisime uues Eesti Rahva Muuseumis. Vanas etnograafiamuuseumis käisin 1980. aastatel klassiga korduvalt, vahepealsel ajal mitte. Kui veel loodeti, et muuseum kolib tagasi Raadi mõisasse, oli meil üks tööpraktika tund selle mõisa varemetes.

Uues muuseumis oli uskumatult palju rahvast. Parkimisplats oli autosid täis ja riidehoius tundusid samuti olevat numbrid lõppemas.

Näituse vaatamist alustasin aeglases tempos, lugedes esialgu kõik seletuskirjad läbi. Lugeda oli natuke raske, sest mul on halb nägemine, sildid jäid silmadest kaugele ja ruum oli hämar. Mõned seletuskirjad olid lisaks elektroonilised ja poole lugemise pealt vahetusid. Et lugemine läks liiga aeglaselt, siis hiljem jätsin osa vahele ja niiviisi jõudsin oma inimestele uuesti järele.

Esemete põhinäitusest rohkem meeldis mulle kunstinäitus, väljaarvatud aktipildid. Viiraltilt olid väljas sellised pildid, mida olin juba varem kunstimuuseumis vaatamas käinud. Mõne kunstniku nime arvasin stiili järgi ära, mõnega ka eksisin ja kõik ei meenutanud üldse varem nähtut. Ühes väiksemas ruumis oli ka laste joonistuste näitus. Laste pilte annab sama pikalt mõttes analüüsida kui päris kunstnike suuri teoseid.

Üks ilusam ruum oli veel selline, kus olid välja pandud puust joogikapad. Võrdlesin nende mustreid. Juurde oli kirjutatud, mis maakonna kapad kuskil on, keskmisest rohkem meeldisid mulle Tartumaa mustrid, kuigi teised kapad olid ka ilusad. Keset seda ruumi oli aga klaaspõrand, millele ma ei tahtnud peale astuda, kuigi oli näha, et osad inimesed astusid.

Klaaspõrandal kõndimisest ei pääsenud aga soomeugri näitust vaatama minnes. See põrand ei olnud mitte ainult klaasist, vaid lisaks elektriline, sest selle sees ujusid kalapildid. Soomeugri näituse arhitektuur meenutas kunagi külastatud Piusa koopaid. Mõtlesin, et võin ära eksida. Ühes ruumis mulle juba öeldigi, et see pole näituse osa. Varsti pärast seda jätsin labürindis ekslemise pooleli, et veel tagasitee leida.

Viimase kohana käisime muuseumipoes. Sain sealt endale uue pastaka. Olin nagunii mõelnud varsti pastakaid ostma minna.