Sulgematu programm

Olin saatnud Küllile kirja. Nüüd läksin majja, kus viibis Külli. Ta ütles, et on minus selle kirja pärast pettunud. Aga kui seletasin ära, miks ma selle kirjutasin, siis hakkas ta minusse paremini suhtuma.

*
Ema oli pannud minu toas kirjutuslaua teist pidi. Tahtsin, et see oleks endist pidi, et laua taga istudes ise aknavalgust ei varjaks. Emale meeldis ümberkorraldusi teha. Üks inimene saatis mulle elektronikirja, milles oli link, millel klikkides pidi avanema tema aastakokkuvõte. Mõtlesin, et võibolla see on viirus, aga klikkisin ikkagi. Käivitus üks programm, millel oli palju elemente. Tahtsin seda uuesti sulgeda, aga ei saanud, sest selle jaoks ei olnud kuskil käsku. See võiski viirus olla. Istusin arvutiga tänaval. Mõtlesin, et ma ei saa teiste inimeste nähes paroole sisestada. Aga suurem osa inimesi on alati sellises olukorras, et töötavad arvutiga rahva keskel. Nad kaitsevad ennast sellega, et kuigi nende paroolid nähakse ära, ei anna nad oma arvutit teiste kätte. Selleks, et käivitatud programm sulguks, tuli see üleni läbi vaadata. Mõne arvutimänguga oli olnud sama moodi, et enne see ei sulgunud, kui oli üleni läbi mängitud.