Vietnami sõda - kohaleminemata kiri

Tahtsin saata ajaloo arutelu listi kirjale vastust, aga ülikooli listiserver tundub olevat ümberkorralduste tõttu rivist väljas. Panen siis valmiskirjutatud vastuse blogisse:

/TÄIENDUS. Nüüd on kiri ka listi edastatud. Selleks tuli uuendada aadressil lists.ut.ee parooli./

"Esimene teadmine Vietnami kohta oli mul see, et seal tehakse Vietnami salvi. Teine oli ilmselt see, et ajakirjas "Pioneer" ilmus Vietnami teemaline artikkel koos vietnamlaste piltidega. Me tellisime rohkem nooremate laste ajakirja "Täheke" ja vahepeal Ida-Saksamaalt "Bummit", aga kapis oli ka vähemalt üks "Pioneeri" number.

Uuema aja alates kuulasin raadiosaadet ansamblist "Peoleo", kellel oli Vietnami sõja teemaline laul. Räägiti, et see laul oli vahepeal keelatud, sest nähti paralleeli Vietnami sõja ja Afganistani sõja vahel. Seda laulu ei ole ka hiljem kuulda olnud, aga üks rida sõnadest võis olla "Olen sõjamees Vietnamis". Rohkem olen kuulnud ühte teist Vietnami sõja teemalist laulu sõnadega "Billy, mina ei anna pennigi sangari eest".

Seoses Jaan Lombi saadetud kirjadega lugesin Vietnami sõja kohta ühte ingliskeelset leksikoni ja natuke meeldetuletuseks Henry Kissingeri raamatut "Diplomaatia". See raamat oli mul magistrieksami kirjanduse nimekirjas, aga magistrieksamiks ma ei valmistunud nii kõrgel tasemel kui listi kirjutamiseks. Raamatus on kolm Vietnami sõja teemalist peatükki, lugesin eile osaliselt esimest neist peatükkidest. Kissinger kirjutab, et Ameerika astus Vietnami sõtta selleks, et kaitsta vabadust. Aga ta ei täpsusta, mis liiki vabadust. Vabadust on mitut liiki. Vietnamlased arvasid ise ilmselt samuti, et nad võitlevad vabaduse eest, sest nad võitlesid võõramaalastega. Kissingerile seostub vabaduse puudumine rohkem kommunismiga. Kissinger väidab, et Ameerika erines kõigist teistest maailma riikidest selle poolest, et võitles vabaduse eest iga hinnaga. Tundub, et iga hinnaga siiski mitte, sest Eestis oli selle üle pahaseid, et Ameerika sõjavägi Eestile appi ei tulnud. Algul sekkusid lääneriigid ka Vene kodusõtta, aga ei hakanud seal liiga palju jõudu mängu panema. Ja kui Ameerika väiksemas riigis võitleski ideede eest, siis ta pole sellega ikkagi nii eriline, sest ideede eest on võidelnud teisedki - kommunistliku maailmarevolutsiooni eest, ristisõdades või islami pühas sõjas. Sorokini meelest kasutavad revolutsionäärid alati sõnalisi ilustusi, aga viivad tegelikult läbi koledaid tegusid. Kissingeri enda sõnul oli kaalumisel ka Vietnamis tuumarelva kasutamine.

Vietnamlased pidasid sissisõda. Seega võiks neid võrrelda teiste kommunistide asemel ka Eesti metsavendadega. Erinevus on, et vietnamlased said Hiinast abi, Eesti metsavennad eriti välisabi ei saanud.

Kissingeri järgi oli Ameerika enne Vietnami sõda sammunud võidult võidule, Vietnam olnud esimene tagasilöök. Võiks võrrelda sellega, kuidas Hitler sammus võidult võidule ja lõpuks ikkagi kaotas. Aga Ameerikale mitte meelepärased arengud olid toimunud varem ikkagi ka Venemaal, Hiinas ja Ida-Euroopas."