Sünnipäevapeo algus

Läksin vana korteri kanti. Seal oli väike loomaaed. Vaatasin, et ühes müürivahes ei ole enam ühtegi looma. Kui loomaaiast väljusin, ütlesin piletimüüjale, et ma piletit ei osta, sest ma vaatasin lühidalt ja inimesi, mitte loomi. Piletimüüja soovis, et ma ikka pileti ostaks, siis ta saab mulle ühe küsitluse küsimusi esitada. Ostsin pileti ja mulle hakati esitama ajalooteemalisi küsimusi. Vastasin kõigile ja iga vastuse kohta ütles piletimüüja õige. Üks küsimus oli, miks pidas P. Kask kahes välismaa linnas kõnet. Vastasin, et ta tahtis tegeleda Keskerakonna siseküsimustega. Kui küsimustele vastamine oli lõppenud, mõtlesin, et võibolla ütles piletimüüja mõnel korral siis ka õige, kui vastus ei olnud õige.

*
Mul oli sünnipäev. Mõtlesin, mis on inimese kõige parem vanus. Varem olin teadnud, et 30. eluaastad, aga nüüd teadsin, et 40-ndad. 40. eluaastates inimene sai rääkida asju, millega ta oli targem nii 30-ndates kui ka 50-ndates eluaastates olijatest. Tegelikult selle kohta, milline vanus on parim, oli palju erinevaid arvamusi. Ema ütles, et mulle on telefonikõne. Kui olin telefoni vastu võtnud, kostis torust küll häält, aga sõnad ei olnud eristatavad. Sama kordus järgmise kõnega. Ometi oli ema aru saanud, et küsitakse mind. Ütlesin, et võibolla mul polnud kõrva ääres õige punkt. Ema vastas, et ühel teisel inimesel aidatakse toru õigesti kõrva äärde panna. Külla tuli kaks meest. Küsisin, kas nad on needsamad, kes enne helistasid. Kati S. ütles, et külla tuleb üks tema tuttav. Küsisin, kas siia või tema poole. Laud kaeti ära. Mina ja üks vend istusime taldrikute taha. Kristin ütles, et me veel sööma ei hakkaks. Vastasin, et me ei hakka sööma, vaid tõstame endale toitu ette. Mõtlesin, et ühel hetkel on inimesel kõik asjad olemas ja ta hakkab uusi juurde tahtma, mõni naine hakkab tahtma teist meest juurde. Ühel hetkel märkasin, et oleme kogemata ikkagi taldrikud tühjaks söönud. See oli tüüpiline, et tehti midagi kogemata, sellest oli romaanides juttu. Ütlesin, et lähen pesen köögis määritud taldrikud ära ja toon uued asemele. Köögis ladusin koos Heleniga järjest uusi asju kraanikaussi. Olime pannud sinna lihakäntsakaid. Helen hakkas neile ühte vedelikku peale valama. Arvasin, et see on soust, ja aitasin valada. Aga Helen ütles, et ta valas kogemata seepi. Küsisin, kas see on midagi söödavat või mürgist. Helen uuris lihatüki nahapinda ja ütles, et vast ei andnud mürgist reaktsiooni. Hakkasime liha seebist puhtaks pesema. Helen oli mind nurka surunud ja tema küünarnukk vajutas mulle valusalt vastu kopsu.