Kütmine

Olime Paide õuel. Maas oli kive. Liigutasin neid ja mõtlesin, kas peaks need ära koristama. Teised kütsid sauna ja mul paluti viia sinna kütet. Viisin kütteks raamatuid. Vaatasin, et raamatute hulgas on ladina-eesti sõnaraamat. Seda ma polnud nõus ära põletama ja viskasin selle saunast välja. Pealegi ei olnud kindel, kas see on lisaeksemplar või ainueksemplar. Öeldi, et saun põleb. Seda kuuldes valasin puuriida peale vett. Aga küsisin, kust põleb. Need, kellelt ma küsisin, ütlesid, et saun ei põle, põlemisest olevat rääkinud lollid. Mind süüdistati, et ma kardan riideid seljast võtta. Peksin süüdistavat raamatut. Mulle püüti kallale ässitada ka raamatut "Karupoeg Puhh". Ütlesin, et ma arvan, et "Karupoeg Puhhi" autor ei pea mind halvaks inimeseks, sest ta on kirjutanud nii hea raamatu, et peab olema tark.

*
Kõndisin koos Tõnuga metsa vahel. Nägime metsalangetajaid. Tõnu ütles, et ta teab, et inimesed käituvad erinevatel kordadel sama moodi, seetõttu ta arvab, et need inimesed on tulnud ebaseaduslikult metsa langetama sellepärast, et ta jättis metsa alla sildi, et langetamine keelatud. Läksime ja torkasime langetajate autol noaga kummid läbi. Seejärel hakkasime põgenema. Põgenedes tegime pöördeid. Nii oli oht samasse punkti tagasi jõuda. Jõudsime linnakorterisse, mis tundus olevat meie korter. Sel juhul jälitajad teadsid, kust meid otsida. Tõnu ütles, et pole viga, enne kui nad kohale jõuavad, oleme ära kolinud. Ema rääkis, et keda esimene naine maha jätab, see võtab teiseks esimese ettejuhtuva. Seejärel hakkab mõtlema, et võiks ikka rohkem valida, ja nii võtab varsti juba kolmanda.