Eesti Postimees 1905

„Eesti Postimees“ 26. mai 1905 – 20. august 1905. Loetud 102 kirjutist.

„Eesti Postimees“ oli vana Jannseni asutatud leht. Üks aasta oli seda enne „Oleviku“ asutamist toimetanud ka Grenzstein. Aastal 1905 on vastutavateks toimetajateks märgitud cand. hist. J. Sitska ja August Busch. Leht ilmus kaks korda nädalas. See oli viimane aastakäik. Kuskilt olen lugenud, et „Eesti Postimeest“ asendava lehena oli mõeldud järgmisena ilmuma hakanud „Päevaleht“.

Aasta 1905 oli Venemaal revolutsiooni alguse aasta. Uuritud kuupäevadel toimus veel Vene-Jaapani sõda, aga hakati jõudma rahuni. Välisuudiste all kirjutati sellest, kuidas Norra tahtis eralduda Rootsist.

Norra eraldumisest kirjutati vaid lühinuppudes, aga neid ilmus sageli. Mulle on õpetatud, et Norra ei olnud ka varem Rootsi osa, vaid tegemist oli kahe riigi personaaluniooniga. Aga on näha, et selles liitriigis oli Rootsi siiski tugevam pool. Norralased olid eraldumise poolt, rootslased vastu, aga seda väga ei takistanud. Norras toimus eraldumise küsimuses rahvahääletus. Selle kirjelduste põhjal tundub, et norralaste üksmeel eraldumise küsimuses oli suurem kui nüüd Kataloonias. Rootsi lehtedes süüdistati siiski, et Norra rahvahääletust polevat viidud läbi ausalt. Eesti leht hoiatas, et kõik selle küsimusega seotud informatsioon ei pruugi tõele vastata.

Vene-Jaapani sõja kirjeldustes on revolutsiooniaastal juttu sõdurite vastuhakkudest, mida varem loetud 1904. aasta ajalehest ei mäleta. Kui asi jõuab rahuläbirääkimisteni, siis elatakse siiski kaasa oma riigile, et saaks paremad rahutingimused. Kirjutatakse, et suurem osa inimesi pooldavad rahu, aga et on ka rahu vastaseid. Riigis ei olnud demokraatiat, aga avalikku arvamust peeti siiski mingil määral oluliseks, mida näitab, et sõjapooldajad olevat organiseerinud sõja jätkamist pooldavate kirjade kampaaniat. Ajalooraamatute järgi võitis sõja Jaapan, aga ajaleht kujutab asja nii, nagu oleks Jaapanis rahutingimuste üle rohkem rahulolematust, sest loodeti veel rohkem. Muudeti riigipiiri Sahhalinil Jaapani kasuks, kus seda aastal 1875 oli muudetud Venemaa kasuks.

Vene riigis toimus küll revolutsioon, aga ajalehtede tsensuuri polnud kaotatud. Leht tegi siiski võimude suhtes rohkem kriitikat kui varasemate aastate lehed. Sorokin on kirjutanud, et revolutsioonide ajal tugevnevad ühtede sõnakuulmatusrefleksid ja nõrgenevad teiste käsutamisrefleksid.

Keiser oli juba veebruaris lubanud, et riik saab endale parlamendi, aga valimisteni polnud veel jõutud. Ajalehe arvates oleks asi võinud käia kiiremini. Ei olnud veel ka seaduslikke erakondi. Ajalehes kirjutati, et Eesti erakonnad on tema ajalehed. Seltse erakondadeks ei nimetatud. Ajalehe arvates olid ajalehed oma peatoimetajate nägu, aga kirjutati, et asi võiks olla teisiti. Lehtede vahelised tülid olevat sageli olnud isiklikest põhjustest tingitud, aga lehtede seisukohad ei olevatki olnud nii erinevad. Eestlaste ühisteks vastasteks peeti sakslasi. Sakslased olevat kuulunud kõik samasse erakonda. Varem olen lugenud, kuidas ka Grenzstein kirjutas, et Eestis jagunenud eestlased nooreestlasteks (mitte hiljem tekkinud kirjandusrühmituse järgi) ja vanaeestlasteks, olevat olemas olnud ka vanasakslased, aga mitte noorsakslasi. Ülikooliloengust mäletan teistsugust juttu, et baltisakslased jagunesid konservatiivideks ja liberaalideks.

Revolutsioon ei toimunud ainult ajalehtedes, vaid esines ka rahvarahutusi. „Eesti Postimees“ kirjutas, et sakslased nõuavad tugevamat ajalehtede tsensuuri, kuna peavad ajalehti mässu põhjustajateks. „Eesti Postimees“ vaidles vastu, et mässu ei põhjusta ajalehed, vaid sakslased ise oma järeleandmatusega.

1917. a. revolutsiooni järel võimule tulnud enamlased ja neist välja kasvanud kommunistid hakkasid rääkima, nagu oleks Venemaa maailmas selle poolest kõigist teistest riikidest ees, et Venemaal võitis esimesena sotsialistlik revolutsioon. Aastal 1905 pidas „Eesti Postimees“ veel Venemaad teistest riikidest mahajäänuks. Soovitati reforme, mis läänepoolsemas Euroopas olid juba läbi viidud.

Aastal 1905 hakkas „Eesti Postimehes“ ilmuma malenurk. Selles lubati kasutada Grenzsteini välja töötatud eestikeelset maleterminoloogiat, mis on kasutusel siiani. Grenzsteiniga võrreldes tehti uuendus, et malelaua liinide tähistamisel kasutati ka võõrtähti c ja f, sest nii olevat see kõigil teistel maadel. Ma olen lugenud venekeelseid maleraamatuid ja ka nendes kasutatakse malelaua ruutude tähistamiseks ladina tähti. Olen lugenud ka teistsugusest käikude üleskirjutamisviisist, kus tähtede ja numbrite asemel kasutatakse ainult numbreid või ka ainult tähti.