Maitsvast ja ohtlikust

Heades lasteraamatutes on sageli pööratud palju tähelepanu söömisele. Sellised raamatud on nii "Viplala lood", "Naksitrallid" kui ka "Karupoeg Puhh". Piiblis on ka söömisest, samuti mittesöömisest. Halvemates raamatutes ei kirjutata söömisest, vaid alkoholi joomisest ja suitsetamisest. Kuigi lapsena mulle meeldis ilmselt natuke suitsetamisest ka lugeda, kui hakkasin mängima, et ristikheinaõis on suitsupakk, kust saab sigarette imemiseks võtta. Teisel korral mängisin valge ristikheinaga vist juuksurit, tegin erinevatele õitele erinevaid soenguid. Männiokastega mängisin võitlevaid krokodille, kes proovisid, kumb pooleks läheb, kui nende keskkohad kokku panna ja neid vastassuundades tõmmata. Nagu käesurujad. Malemängu juurde kuulub ka käe surumine. Igas klubis seda võibolla ei tehta, aga suurtel turniiridel võidakse käesurumisest keeldumise eest kaotus anda. Tänapäeval ka selle eest, kui mängijal mängu ajal mobiiltelefon heliseb. Ja ikkagi võetakse telefone mängima minnes kaasa ja unustatakse neid välja lülitada. Telefoniga rääkimise eest võib saada karistada ka autot juhtides. Kui politsei ei karista, võivat ise kergemini avarii teha.