Võistlejad

Mängisime suurel maleturniiril. Teise koha auhinna sai üks väga vana inimene. Ühe minuvanuse mängija kohta, keda ma olin pidanud endast tugevamaks, räägiti, et ta ei oska mängida, ta kahib valesti lippe. Ma mäletasin, kui see mängija oli öelnud, et talle meeldib lippu kahida. Tema kritiseerijad ütlesid praegu, et oleks veel, et ta poleks mängu õppinud, aga ta on õppinud ka. Vaatasime televiisorist korvpalli. Mängisid Tallinn ja Toronto. Tegemist polnud vist Toronto eestlastega, vaid põhitorontolastega. Nad kandsid selliseid riideid, mis tundusid olevat pallimängu jaoks sobimatud, aga mängisid hästi. Lahkusin majast. Üks poiss tahtis mulle tee ääres ühte kohta näidata. See oli vist koht, kus ta oli inimese tapnud. Ta jäi sellesse kohta seisma ja eemalt tuli juba politseiauto. Mina läksin edasi. Jõudsin ühte väiksesse majja, kus tahtsin minna pööningule. Sinna viis nii kitsas käik, et sellesse võis kinni jääda. Kui oleks kinni jäänud, siis oleks tulnud vist maja maha lõhkuda. Jõudsin siiski õnnelikult pööningule kohale. Läbi käigu läksid järgmised inimesed, kes olid minust veel suuremate mõõtmetega.

*
Mõtlesin, et mulle meeldib metsas kõndida. Mulle meeldib kõndida ka pimedas metsas. Kuigi see on ohtlikum kui valges, sest pimedas ei näe, kui rästiku peale astub.

*
Olin liitunud ühe uue võrgukeskkonnaga. Seal oli üks vaimulik mulle sõbrakutse saatnud. Nüüd sain teada, et üks teine vaimulik, kes oli välismaalane, oli mind ära blokeerinud, nähes ühte minu lehel olevat pilti. Mõtlesin, et ta blokeeris mind ilmaasjata, sest ma poleks nagunii temaga kunagi ühendust võtnud.