Käekiri arhiivis

Istusin lageda taeva all ja kirjutasin kaustikusse. Äkki märkasin, et mulle on hiilides lähedale tulnud üks isa ja poeg, kes vaatavad, mida ma kirjutan. Tõusin püsti ja tagusin neile vastu pead. Ütlesin, et ma avaldan ise ka kirjutatut, aga mulle ei meeldi, kui kirjutamishetke vaadatakse.

*
Olin käinud pandimajas, et tellida endale välismaalt ajakiri "The Journal of Modern History". Tellimus oli vormistatud, aga pandimaja töötajad polnud mulle ajakirja saatnud. Nüüd sain seda ajakirja teisest kohast.

*
Inimesed kogunesid tänavatele ja väljakule. Mulle tuli mõte, et neile meeldivad meeleavaldused ja laulupeod sellepärast, et seal näevad nad palju inimkehasid.

*
Mõtlesin, et kui Eesti vallutatakse, kas jääda siis passiivseks või osutada vastupanu. Vastupanu osutamine oleks eluohtlik, aga ilma seda tegemata vabadust tagasi ei saa.

*
Vaatasin oma pabereid. Ühte köidet ma ei leidnud üles. Siis selgus, et see oli olemas, see oli kõige alumine. Otsisin tuttavat raadiojaama. Selgus, et see oli laineskaala kõige äärmine. Parajasti käis uudistesaade. Kuna kuulsin seda poole pealt, siis ma polnud kindel, millest räägiti, aga tundus, et sellest, et pressikonverentsil oli toimunud pommiplahvatus.

*
Lugesin arhiivis. Vaatasin ringi, kas saabub juba aeg lahkuda. Arhiivitöötaja lasi mul täita tellimislehte. Kirjutasin suure ja ebaühtlase käekirjaga. Arhiivitöötaja ei olnud sellise käekirjaga rahul. Ütlesin, et kirjutan uuesti. Nüüd kirjutasin sama paberi serva ülevalt alla. Hakkasin jälle käekirjaga eksperimenteerima. Tegin tähtedele paksendusi. Ütlesin, et ma jätkan nüüd kirjutamist korralikuma käekirjaga. Püüdsin tähti aeglaselt maalida.