Saksamaast ja Württembergist

Kirjutasin kahes kirjas Württembergi ajaloost, viimane neist oli selline:

Hitleri poliitika võib ilmselt paigutada mõiste "saksa põhjalikkus" alla. Hakates tapma juute, tahtsid natsid tappa kõik juudid; maid vallutama hakates tahtsid nad vallutada kõik maad, ja võimu haarates tahtis Hitler haarata kogu võimu. Magistrieksamiks lugesin raamatuid, kus oli natse tsiteeritud. Põhjaliku teadlase töö hindamisele räägib tegelikult vastu Hitleri tsitaat, et teadlane uurib ühtainust mikroobi, aga kojamees saadab neid iga luuatõmbega miljoneid rentslisse. Hitler hindas kojameest rohkem, endal tal kõrgharidust ei olnud. Kõrgkultuuri hindavam on aga tema teine tsitaat, et valge rassi üleolekut mustast rassist tõestavat see, et ooperimuusika on parem kui džässmuusika.

Saksa ajaloo kohta lugesin täna lõpuni saksakeelse vikipeedia artikli Württembergi kuningriigist. Kaheldi, kas vikipeedia artiklid on nii kõrgel tasemel, et neid tervikuna lugeda. Aga mind huvitas ja selle artikli juurde oli pandud kvaliteedimärk, et see on suurepärane artikkel.

Württembergi kuningriik tekkis Napoleoni sõdade ajal, aga sellest väiksem teise valitsejatiitliga Württembergi riik oli olemas juba varem. Varem kirjutati maa nime küll natuke teist moodi, ma ei saanud aru, kas hääldus oli ka teine või mitte. Mõtlesin, et häälduse ajalugu saab uurida muuhulgas riimilise ja rütmilise luule abil, kui ka tollest ajast pole lindistusi. Riigi vanemat osa nimetati Vana-Württembergiks ja uuemat Uus-Württembergiks. Riigis räägiti mitmeid erinevaid murdeid. Olin varem mõelnud, et kui Lutheri piiblitõlge olevat mõjutanud tugevalt saksa keele arengut, siis kui palju see mõjutas katoliiklikke sakslasi. Selles vikipeediaartiklis öeldigi, et Württembergi luterlaste ja katoliiklaste keel oli erinev. Koolis olen õppinud, et aastal 1555 Augsburgi usurahuga kehtestati Saksamaal põhimõte "kelle maa, selle usk". Nüüd lugesin vikipeediast, et 19. sajandiks oli tolles Saksamaa osas kujunenud olukord, kus ühes riigis oli valitsejadünastia katoliiklik ja rahvas protestantlik, teises valitsejad protestantlikud ja rahvas katoliiklik.

Württembergi sõjavägi läks Napoleoniga Venemaa sõjakäigule kaasa. Aga umbes viieteist tuhandest sõdurist pöördus koju tagasi vaid umbes sada. Pärast Teist maailmasõda nuheldi Saksamaaga koostööd teinuid nii Nõukogude Liidus, Prantsusmaal kui ka Itaalias. Kuigi Saksamaaga koostööd olid teinud ka tulevased võitjad Molotovi-Ribbentropi pakti ja Müncheni lepingut sõlmides. Pärast Napoleoni sõdu tehti Euroopa piirid Viini kongressil ümber, aga Napoleoni ajal kasvanud Württembergi piirid jäid puutumata.

Juttu oli teistestki revolutsioonidest ja sõdadest. Aastal 1864 sõdisid Austria ja Preisimaa koos Taani vastu, aga aastal 1866 juba omavahel. Preisi-Austria sõjas sõdis Austria poolel ka Württemberg. Aga juba 1870-1871 sõdis ta Preisimaaga samal poolel Prantsusmaa vastu. Eestis on levinud nimekuju Preisi-Prantsuse sõda, aga selles osales rohkem Saksa riike ja vähemalt Württembergi ajaloos on kirjutatud Saksa-Prantsuse sõda. Praegu on levinud Napoleon I aja kohta nimekuju Napoleoni sõjad, Nõukogude aegsest raamatust mäletan nime Koalitsioonisõjad. Ka selles artiklis kasutati seda nimetust, mis on ju asja rohkem Saksamaa kui Prantsusmaa poolelt vaatamine.

Aastal 1871 Saksamaa ühines keisririigiks ja selle osaks sai ka Württemberg, aga tema kuningas säilis Esimese maailmasõja lõpuni. Saksamaa ühinemine oli järk-järguline, mitu aastat olid käibel uus Saksa keisririigi raha ja vana Württembergi raha paralleelselt. Württembergi riigikorra kohta kirjutati, et see oli muust Saksmaast demokraatlikum. Linnastumine ja tööstuslik pööre edenesid Saksmaa keskmisest aeglasemalt. Mõtlesin, et tänapäeval näidatakse riikide majanduses põllumajanduse osa vähenenuna, võrreldes erinevate aegade inimeste tegevusalade osakaalu, aga teine võimalus oleks võrrelda haritava maa pindala. Württembergi tööstuse kohta jäi meelde, et see vedas välja klavereid. Kultuuri kohta öeldi, et silmapaistvaid kirjanikke oli seal vähe, aga varasemal perioodil enne kuningriigi teket oli Württembergiga seotud olnud Schiller. Mäletan, et kooliprogrammis oli Schilleri näidend tegevuskohaga Šveitsis, Württemberg ei ole sealt väga kaugel. Šveitsi tuntakse mägede järgi ja ka Berg tähendab saksa keeles mäge.

Minu kirjas võib olla vigu nagu alati, sest lugesin sõnaraamatuta ja kirja kirjutades abivahendeid ei kasutanud. Viimane ülikooli ajalooõppejõud, kellega ma rääkisin, leidis, et peast kirjutamisel on plusse ja miinuseid, eelis on teksti kompaktsus.