Jõgevamaa ajakirjanduses

Olen lugenud uudiseid, et ilmumise lõpetavad Austraalia eestlaste leht ja Põlvamaa leht. Viimast asendab võibolla natuke see, et olevat tekkinud üks leht kogu Kagu-Eesti jaoks. Vaatasin, et viimasel ajal tuuakse "Tartu Postimehes" Jõgevamaa uudiseid, vähemalt olen ma neid viimasel ajal märkama hakanud. Mõtlesin, et kas see võib tähendada, et Jõgevamaa leht on ka ilmumise lõpetanud. Aga eile lugemistoas leidsin selle maakonna lehe "Vooremaa" neljapäevase numbri. Lugesin sellest kahte kirjutist.

Üks kirjutis oli vaidlustest vaimupuudega inimeste ühismaja ehitamise ümber. "Tartu Postimees" oli kirjutanud samal teemal, kommenteerisin seda blogis, aga Tartu lehest polnud selgelt aru saada, kas mõeldakse vaimupuudeid või vaimuhaigusi. Kasutati vist väljendit psüühilised erivajadused või vaimsed erivajadused. Otsisin uuesti võrguleheküljelt välja, et erivajaduste alla kuulub ka andekus. Psüühikahäired mul diagnoositud on, mõne hinnangu kohaselt olen ka andekas, kuigi kõik sellega vist ei nõustu, vaimupuuet mul diagnoositud ei ole. Aga sarnase nimega asju aetakse kergesti segi, inimeste suhtumine on sarnane ja vahel võivad eksida ka ajakirjanikud. Tõrjuda võidakse mitmesuguste näitajate alusel, mis inimese keskmisest erinevaks teevad.

Mul pole soovi ega praeguse seisuga vajadust hooldekodus ega ühiselamus elada. Vajadus võib tulevikus tekkida, kui ma oma blogisissekannetega enda ees hirmu tekitan, mulle enam mitte keegi tööd ei anna ja raha saab otsa.

Teine artikkel "Vooremaas" käis ühes linnaraamatukogus pildinäituse avamise kohta. Artiklit oli illustreeritud fotoga, aga näitusel näidatavaid pilte sellele ei jäänud, näha oli raamaturiiulit ja selle ees seisvaid inimesi. Kunstnik oli joonistanud fotode järgi. Ise arvas ta, et foto järgi joonistamise oskuse eelduseks on natuurist joonistamise oskus. Ma pole selles kindel, foto järgi on minu meelest kergem joonistada, kui foto on paigal, aga elav inimene liigub. Ka liikumatu objekti puhul võib tekkida küsimus, kuidas kolmemõõtmelist kahemõõtmeliseks teisendada. Foto näol on juba kahemõõtmeline näidis olemas. Probleeme võiks tekitada, kui tahta fotol näidatut kujutada natuke teise nurga alt või teises poosis kui ta fotol on.

Kunstnik avaldas ajalehes rahulolematust, et inimesed ei viitsi enam süveneda. Süvenemine on asi, mida ma hindan. Mulle meeldib raamatud lõpuni läbi lugeda ja seejuures veel mõtlemispause teha, samuti pika ajakontrolliga malet mängida. Aga kui ma teen ühte asja põhjalikumalt, jääb teise asja jaoks vähem aega. Kuigi ma lihavõttemune värvisin, ei ole mul enam nii palju aega joonistada kui varem. Minu aegluses ja põhjalikkuses võidakse näha ka probleemi. Eile sain taas pahandada, et ma pesevat nõusid liiga aeglaselt, see raiskavat vett. Vastasin, et see on mu loomulik kiirus ja et vesi erinevalt põlevkivist on taastuv maavara. Tegelikult mõnes kohas on vist küll ka vesi otsa lõppenud. Aga ma ei pea ennast siiski kõige suuremaks looduse hävitajaks, ma ei juhi autot, eriti palju ei sõida ka bussiga ja pole ühtegi korda lennukiga lennanud.