Õhuke raamat

Trükikojast tuli uus raamat. Sellesse oli üks parandus tehtud minu jutu põhjal, vaatasin, kas minu nimi on nimeregistris sees. Ei olnud. Raamatu kõik lehed ei avanenud, need tuli alles lahti lõigata. Vanemad ütlesid, et see minu öeldud koht pandi kogemata raamatusse vigaselt. Vaatasin, kas vastaval leheküljel on minu nimi. Seal ka ei olnud, aga see öeldud koht oli lisaks kirjutatud loetamatu käekirjaga, sealt ei saanud lugeda ei õigesti ega valesti. Lõikasin raamatu lehti lahti. Ütlesin, et mul ei tule lõikamine välja, lehed lähevad kõveraks. Isa hakkas ise lõikama, tal õnnestus paremini. Mina olin lõiganud noaga, aga isa lõikas kääridega lehtedel ribad küljest. Ütlesin, et ah nii tuleb lõigata. See raamat oli väga õhuke. Autor oli Jung ja ta kirjutas raamatus, et ärge avaldage liiga palju teoseid, see lahjendab loomingut. Mina olin kirjutanud võrgus palju. Aga mul oli see võimalus, Jungi ajal veel võrku ei olnud. Ütlesin, et Jung küll kutsus üles mitte liiga palju teoseid avaldama, aga hiljem avaldas ta neid väga palju ja väga paksusid. Isa vastas, et siin ei ole vastuolu, kui algul püiab kirjutada vähe ja pärast palju, siis need mõlemad näitavad korralikkust. Olin ise seda sama mõelnud, aga ei hakanud ütlema.