Loenguvideo

Vaatasin üks päev listidesse tulnud kirja peale Pärtel Piirimäe inauguratsiooniloengut aadressilt https://www.uttv.ee/naita?id=28305 .

Piirimäe sai mõtteloo professoriks. (Algul hakati vist Eesti mõtteloo professori ametikohta ette valmistama, aga lõpuks otsustati lihtsalt mõtteloo professori kasuks, kes peab tegelema nii Eesti kui ka Euroopa mõttelooga.)

Olen mõelnud, et kool võib mõne asjaga mõtlemisvõimet ka vähendada. Meie koolis mõõdeti kahel korral õpilaste lugemiskiirust, millest oli vast rohkem kahju kui kasu, sest see tekitas mulje, et kiirem lugemine on parem. Eriti kui samal ajal toimusid kehalise kasvatuse tunnid, kus öeldi otsesemalt, et kiirem jooksja saab parema hinde. Aga kiirem lugemine tähendab ka konkreetse lugeja kohta vähem mõtteid. Maletrennis anti kasulikumaid soovitusi: ära kiirusta, kasuta kogu mõtlemisaeg ära; kui käik on välja valitud, siis enne sooritamist kontrolli üle. Aga ka: kui mõtlemisaega on vähem, tuleb kiiremini mängida.

"Eesti mõtteloo" sarja olen koostanud maletaja Paul Kerese raamatu. Nagu on kirjutanud male maailmameister Kasparov, saab malemängu mõtlemise mudelina kasutada ka kõigil teistel aladel.

Piirimäe loengu teema oli vabadus ja orjus Eesti mõtteloos. Mõtlesin, et pärisorjuse ajal oli mõni õigus suurem kui praegu. Rahvalaule ja muinasjutte võis nii täpselt kuuldud kujul edasi anda kui ka natuke muuta. Praegu igat kuuldud lugu täpselt edasi anda ei või, selle asemel on ettevaatlikum kirjutada arvustus. Ülikoolis õpetatakse täpset viitamist, mille tulemusel üliõpilane keskendub viidetele ja võib kirjutada referatiivsema töö kui keskkoolis arutleva kirjandina või algkoolis jutustava kirjandina, mida vähemalt minu ajal koolis kirjutati, praegust kooliprogrammi ma nii hästi ei tunne. Mõni üliõpilane on andnud omandatud materjali edasi nagu vanasti kuuldud muinasjutte ja saab plagiaadisüüdistuse. Vahel oleks võibolla täpsem rääkida viitamisnõuete rikkumisest, sest teostes nagu "Eesti ajalugu" ei olegi viitamine kohustuslik, sellest hoolimata ei ole need plagiaadid.

Neljandas klassis ütles ajalooõpetaja kontrolltöid tagasi andes, et ärge nimetage pärisorjust orjuseks, need on erinevad asjad. Mis erinevused on, seda ta ei selgitanud. Pärtel Piirimäe rääkis oma loengus, et nende eristamise või samastamise küsimuses pole olnud üksmeelt, mõni teoreetik on ka pärisorjust orjusega samastanud. Piirimäe ise pakkus küsimustele vastates välja definitsiooni, et pärisorjuse alla mahuvad erinevad vabaduse puudumise variandid, mis erinevad Rooma õiguses kirjeldatud orjusest.

Ühe enda kasutatud mõiste kohta tunnistas Piirimäe ise, et see ei ole kõige õnnestunum, aga ta ei leidnud paremat. See on "orjuse natsionaliseerimine". Natsionaliseerimise all on varem mõeldud riigistamist, aga tema pidas silmas orjuse küsimuse rahvuslikule pinnale viimist. Ma pakuks siis sõnu 'rahvuslikustamine' ja 'etniseerimine'.

Loengus oli juttu, et mõttelugu on interdistsiplinaarne asi. Teemalistides on kordunud teemast mööda kirjutamise süüdistused, võibolla kui oleks mõtteloo list, oleks seal siis selliseid süüdistusi vähem kui ajaloolistis.