Pikk turniir tulekul

Tulemas on pika mõtlemisajaga Tartu jõuluturniir, veel saab registreeruda:

http://www.maleliit.ee/kalender/index.php?a=1-585&fbclid=IwAR0lzDwNhkMP0l9iLSHaQiZg-5sDQuH7yh7QvnzQy86922_H9W9p2UPXH-0 .

Pikad manöövrid

1. f4 d5 2. e3 Rf6 3. d4 Og4 4. Ld3 g6 5. Lb5+ Rbd7 6. Lb7 Og7 7. Rd2 0-0 8. Rgf3 Lb8 9. Lb8 Vab8 10. Oe2 Ve8 11. 0-0 c5 12. dc Vec8 13. Rb3 Rc5 14. c3 Rfe4 15. Vd1 e6 16. Od2 Ra4 17. Oc1 Of5 18. Rfd4 Rd6 19. g4 Oe4 20. Kf2 Rc4 21. Oc4 dc 22. Rd2 Od3 23. b3 Rc3 24. Vg1 Re4+ 25. Re4 Od4 26. ed Oe4 27. bc Vc4 28. Oe3 Va4 29. Vgc1 Vb2+ 30. Kg1 Vg2+ 31. Kf1 Vh2 32. a3 Vc2 33. Vc2 Oc2 34. Va2 Vc4 35. g5 Vc3 36. Kf2 a5 37. Od2 Vc4 38. Oa5 Ob3 39. Vb2 Va4 40. Ob4 Od5 41. Vc2 Va8 viik. Mäng kestis 1 tund ja 6 minutit.

Naelad paberisse

Üks vana mees otsis enne majast väljumist oma saapaid. Neid ta ei leidnud, ta väljus ilma saabasteta. Otsisin, kas mina leian ta saapad. Mõned paarid teiste hulgast tundusid sellised, mis võisid tema omad olla, aga ma ei teadnud, millised tema omad on. Ema tuli ja ütles, et me ei leidnud selle mehe saapaid sellepärast, et me otsisime põrandalt, aga need polnud põrandal, vaid ema oli pannud need teise korrusena teiste saabaste peale.

*
Jõudsin hommikul maalt koju. Võtsin kapist puhta särgi. Vaatasin, et pean selle kappi tagasi panema, sest nagis paar särki juba ripub. Selgus, et pean veel paberi sisse naelu lööma. Olin seda maal juba paar päeva teinud ja kodus sellega veel jätkata tundus juba liig. Hakkasin siiski naelu sisse lööma. Üks poiss pani pea liiga lähedale. Ütlesin, et ta selle ära võtaks, mul võib vale liigutus tulla. Varsti ta võttis. Jõudsin naelte sisselöömisega lõpule. Olin naelutanud ühe paberipaki teise külge, mis oli juba varem klambriga kokku löödud.

Kased

Vaatlesin eile kaski. Seda mäletasin juba varem, et nende tüve alumine osa on tumedam kui kõrgem osa. Aga nüüd vaatasin, et ka oksad on tumedamad kui tüvi. Mõnel oksal oli natuke valget värvi ka näha. Teises kohas vaatasin võrdluseks, et seal on oksad valgemad. Seal kasvasid vanemad puud.

Rahvusvahelised andmed

Vaatasin oma andmeid rahvusvaheliselt maleleheküljelt. Kuigi olin oma blogis avaldanud palju partiisid, oli rahvusvahelisel leheküljel varem öeldud, et minu partiid ei ole saadaval. Nüüd oli neid lisatud ka sinna. Vaatasin, kas need on blogist kopeeritud. Aga need ei olnud hangitud blogist, vaid turniiride korraldajatelt. Nüüd tuli mulle endal ka meelde, et viimastel turniiridel oli partiiprotokolle pildistatud. Seda oli siis tehtud sinna üles riputamiseks. Leheküljelt sai vaadata ka minu vastaste andmeid. Mulle polnud turniiridel meelde jäänud, kellega ma mängin, aga sealt leheküljelt sai vaadata. Ja sai vaadata ka vastaste teisi partiisid. Ma ei teadnud, kas peaks seda turniirideks valmistumiseks kasutama või oleks parem jätkata oma peaga mängimist.

Süstemaatiliselt eilsest päevast

- Nimeta eilse päeva kohta viis head asja.

- Sain töötamise päevaplaani täis.
Lugesin mitut huvitavat asja.
Mulle meeldis peeglisse vaadata.
Kuulasin makilt head muusikat.
Sain kirjale vastuse.

- Nimeta sama päeva kohta ka viis halba asja.

- Õhtul uni kohe ei tulnud.
Vahepeal oli külm ja vahepeal palav.
Kurgus oli neelates valus.
Keele ots oli valus.
Varvas oli vahepeal valus.

- Nimeta viis asja, mida sa eile teada said.

- Kui Tšehhoslovakkia eraldus Austria-Ungarist, tuli raudteevõrk ümber teha.
Slovaki keel on vene keelele sarnasem kui tšehhi keel.
Venemaa olevat Esimese maailmasõja ajal olnud rohkem õigeusklike slaavlaste kui kõigi slaavlaste poolt.
On avaldatud baltisaksa sõnaraamat.
Väljas käies selgus, et kõnnitee on libe, kuigi palja silmaga midagi lume ega jää sarnast eriti näha ei olnud.

- Nimeta viis eile mõeldud mõtet.

- Mõtlesin, et musitajate nägemine ei ole enam nii ebameeldiv kui lapsena.
Mõtlesin, et selle taga võis ka olla õigeusklike eelistamine, kui Päts sai päevalehe väljaandmiseks loa, aga Grenzstein umbes samal ajal ei saanud.
Mõtlesin, et kui ungari-eesti sõnaraamat ribadeks kulub ja uut trükki välja ei anta, õnnestub võibolla hakata kasutama mõnda võrgusõnaraamatut.
Mõtlesin, et täna võiks ühele inimesele üle tüki aja kirja saata.
Mõtlesin, mis mul erinevate klassikaaslaste kohta meelde tuleb.

Kirjutaja tagasitulek

Helina oli hakanud jälle blogi kirjutama. Olin selle viimaseid sissekandeid lugenud ja saatnud oma kontaktidele selle blogi kohta lingi, justkui näitamaks, milline tuttav mul on. Aga eelviimased sissekanded selles blogis oli tasulised, üks sissekanne maksis kuus eurot. Tasulisi polnud ma esialgu lugema hakanud. Nendele, kes olid lugenud, oli Helina hiljem kirjutanud vabanduse, et tal polnud seal fotosid.

Loomad liikvel

Listis oli täna erakordselt palju kirjavahetust. Üks listi liige saatis vastuseks eelnevatele kirjadele küsimuse, kas asjad käivadki nii. Seejärel tuli tema nime alt taotlus listist lahkuda. Ka varasematel kordadel, kui kirjade arv oli läinud suureks, oli olnud listist lahkujaid. Ma ei aidanud tänast lahkuda soovijat, mõeldes, et kui jälle vaiksemaks jääb, läheb tal soov lahkuda üle. Ka programm ütles, et see inimene kirjutas taotluse lahkuda ärritatud seisundis.

*
Kõndisin läbi Sõpruse puiestee hoovi. Seal oli üks hobuse sarnane, aga hobusest suurem loom. Püüdsin tast kiiresti ja ettevaatlikult eemalduda, sest ma ei teadnud, kas ta on kuri. Jõudsin hoovist välja. Seal kohtasin kassi. Sõin parajasti õuna ja viskasin osa õunast kassile. Kass ütles midagi, millest eristasin ainult sõna "aitäh". Aga ta ei hakanud visatud õunatükki sööma, vaid ütles, et ma kõik ise ära sööks. Mõtlesin, et tuleb välja, et on kasse, kes oskavad inimkeeles rääkida. Kõndisin mööda Anne tänavat kodu poole tagasi. Teisel pool ristmikku tuli mulle vastu noortekamp. Kohtumishetkel nii nemad kui ka mina hetkeks seisatasime. Ma oleks muidu peatumata edasi liikunud, aga ei arvestanud, et jalad iseenesest ei kanna. Istusime tuttavataega ühes toas ja vaatasime minu fotoalbumit. Mult küsiti ühe pildil oleva inimese kohta, kes see on. Vastasin, et ei tea. Aga varsti lisasin, et see on vist üks onutütar, aga ma ei tunne teda ära, sest olen temaga ainult paar korda elus kohtunud.

Eksperimendid avangus

Nüüd on mõlemad kodus leiduvad malekellad paranduses käinud. Esimene kellassepp oskas ühe kella korda teha ja teist mitte. Teine kellassepp pani ka teise kella käima, aga mitte endises headuses, sest kui kell on üles keeratud, ei saa enam mõlemat poolt korraga seisma panna. Otsustasin, et lasen ühel poolel vedru maha käia ning kasutan vahel teist kellapoolt millegi mõõtmiseks. Täna mõõtsin, kui palju mõtlevad üksi mängides valge ja must kokku:

1. e4 e5 2. g3 d6 3. d4 f6 4. f4 g6 5. de fe 6. fe Rc6 7. Ob5 Od7 8. Ld5 Re7 9. Og5 Re5 10. Od7+ Ld7 11. Lb7 Lc8 12. Lb5+ c6 13. Lb4 Lb8 14. a3 Og7 15. Oe7 Ke7 16. Rc3 Lf8 17. Lb7+ Rd7 18. Lc6 Oc3 19. Lc3 Lh6 20. Re2 Vf8 21. Ld2 Lh3 22. 0-0-0 Le6 23. Rf4 Le5 24. Rd5+ Kd8 25. La5+ Ke8 26. Rc7+ 1:0. Mäng kestis 37 minutit.

"Eikeegi"

Lugesin eile aastal 2017 ilmunud luulekogu "Eikeegi" ja kirjutasin sellest pärast lõpetamist joonelisse kaustikusse, eesmärgiga kirjutada lehekülje ülemisest otsast alumiseni:

"Kaie Ilves. Lugesin läbi luulekogu, kus oli vist igas luuletuses nimetatud mõnda taime. Püütud oli nimetada võimalikult palju erinevaid taimeliike, aga oli ka neid liike, mille nimetamine kordus. Metsviinapuud ja köömneid nimetati korduvalt. Iga kord ei nimetatud liiki, vaid õunapuul oli välja toodud erinevaid sorte. Autori perekonnanimi on loomaliigi nimi, aga ta keskendus taimedele, mitte loomadele. Loom ilvesele peaksid ka taimed tähtsad olema, kui ta elab metsas. Kuigi liiki ei pruugitud rohkem kui ühes luuletuses mainida, võis mainimine ise toimuda mitmuses. Ühe luuletuse järgi kasvab kuskil tulikaid palju. Nii on vist ka laulusõnades."

Tõenäoliselt õhus

Klaus küsis, kes on mõne entsüklopeedia läbi lugenud. Vastasin, et ükskord ma lugesin ühe Enekese köite. Klaus ütles, et seda ta ei teadnud. Tõnis istus laua taga ja rääkis kellestki, kes on ta sõber, aga mind sõbraks ei nimetanud. Tõstsin jalad maast lahti ja hõljusin nüüd õhus. Küsisin vendadelt, kas mul ikka on jalad maast lahti. Tõnu vastas, et on küll. Aga lisas, et seda ei saa ilma ühe kõrge ülemuse arvamust kuulmata öelda. Lõpuks ütlesin, et panen jalad maha tagasi, need väsivad ära.

"Kolmest musketärist"

Kirjutan kümme mõtet raamatu "Kolm musketäri" kohta:

1. Raamatus peetakse palju duelle, mis algkooli ajal lugedes võis huvitav olla, aga praegu pean halvaks, et kunagi on relvadega duelle peetud.
2. Ka lugemise ajal nimetasin oma lemmiktegelaseks Richelieu'd, kes duelle ei pidanud.
3. "Kolme musketäri" lugedes ma ei pannud tähele, et Porthos oleks olnud nii tugev kui sarja hilisemates osades.
4. Kõigis Dumas' raamatutes, mida ma olen lugenud, on olnud juttu vanglast põgenemisest.
5. Kooliõpilased olid koolis nagu vanglas ja tahtsid vahel vähemalt mõnest tunnist põgeneda.
6. Male olevat leiutatud sõdade asendamiseks, sellega saab asendada ka tapariistadega peetavaid duelle.
7. Raamatu lugemise ajal meeldis mulle küll papliokstega vehelda.
8. Ajaloo kohta on raske kindlat tõde välja selgitada, aga ajaloolisse romaani võib autor kirja panna, kuidas ta ajalugu ette kujutab.
9. Tõenäoliselt autor siiski ei kujutanud ajalugu sellisena ette, vaid tahtis kirjutada lugu, mida oleks huvitav lugeda.
10. Lugesin tolles vanuses nii raamatuid kaugest minevikust kui ka kaugest tulevikust.

"Eesti 20. sajandi ajaloo sõlmed"

„Ajalooline Ajakiri“. 2018, 2/3 (164/165). Eesti 20. sajandi ajaloo sõlmed.

Ago Pajur kirjutab novembris 1918 toimunud võimu üleminekust sakslaste käest eestlaste kätte. Pajuri järgi on see üks kolmest ajast, mida saab pidada Eesti riigi sünnipäevaks. Ma tean ka selliseid variante, mida pole artiklis nimetatud – 23. veebruar 1918, 16. november 1988 ja 20. august 1991. Pajuri järgi on novembri 1918 uurimiseks väärtuslikke allikaid vähe, selle asemel tulevat tugineda mälestustele ja ajakirjandusele. Võiks ju mõelda, et minu toimetamata kirjad on väärtuslikumad allikad kui minu ajalehekaastööd, kust ei näe enam, kui hästi ma grammatikat tunnen, aga võib mõelda ka vastupidi, et ajalehed on mõjutanud suuremat arvu inimesi ja sõelunud välja tähtsamad teemad.

Mark Gortfelder ja Jaak Valge kirjutavad 1930. aastate põhiseaduse muutmise rahvahääletustest. Tõnu Tannberg ajakirjanumbri sissejuhatuses ütleb, et sellest numbrist saab teada uusi asju. Gortfelder ja Valge alustavad siiski sellest, et kordavad pikalt varem teada olevat, aga siis jõuavad tõesti ka uute avastusteni. Nad on püüdnud loogika põhjal ja suuri arve vaadates ära arvata, millise partei pooldajad rahvahääletusel kuidas hääletasid. Uuemast ajast ma mäletan juhtumit, kui presidendi valijad hakkasid oma hääletussedeleid pildistama, et paljastada teisiti hääletajaid, aga pildistajaid kutsuti korrale, sest seaduse järgi on hääletamine salajane.

Peeter Kenkmann kordab samuti paljuski seda, mida teadsin ja mõtlesin juba ülikooli kolmandal kursusel, praegu olen vabadussõjalaste suhtes uuesti kriitilisemaks muutunud, nagu olin ka enne ülikooli. Minu meelest ei ole tähtis ainult, mis kuupäeval vabadussõjalaste juhtidel riigipöördeplaani ei olnud, vaid ka see, kuhu nad sellist sõnavara kasutades välja oleks võinud jõuda. Kenkmann kirjutab emotsionaalses stiilis ja süüdistab valeväidete esitajaid valetamises, aga psühholoogia ütleb, et inimesed võivad ka asju lihtsalt valesti mäletada. Kenkmann kirjutab selles artiklis peamiselt pagulaseestlaste väidetest, aga tuleb arvestada, millised materjalid väliseestlastele kergelt kättesaadavad ei olnud. Mäletan, et Rein Marandi vabadussõjalastest raamatut kirjutades ei saanud nende enda ajalehte kätte.

Tõnu Tannberg kirjutab ajaloo uurimisest varases Nõukogude Eestis. Seda võiks pidada halvema riigi ja perioodi uurimiseks, aga Tannberg ei kirjuta nii emotsionaalselt kui Kenkmann.

Kõige huvitavam oli minu jaoks Tiit Hennoste artikkel Nõukogude Eesti kirjandusajaloost. Mäletan, et aasta 2003 luule ülevaates pidas Hennoste vaid väikest osa ilmunud luulekogudest väärtuslikuks, nüüd Nõukogude perioodi kirjanikest kirjutab ta kiitvamalt. Aga kaks kirjatööd on kooskõlas, et ka nüüd peab Hennoste heaks, et Nõukogude ajal pääses trükki väike arv erinevaid raamatuid, ühtede ja samade raamatute lugemine olevat inimesi ühendanud. Ma kahtlen, kas see oli hea, võibolla kõik endale sobivaid raamatuid ei leidnud. Hennoste järgi kirjutati Stalini ajal sahtlisse, hiljem selline nähtus kadus. Ma eristaks sahtlisse kirjutamist ja avaldamatajätmist, mõni autor vast taotles avaldamist, aga ebaõnnestunult. Ei saa öelda, et hiljem oleks sahtlisse kirjutamine kadunud, kõik sahtlisse kirjutatu ja põletatu pole teada. Ja ma kirjutasin 1980. aastatel sahtlisse, arvamata üldse, et laste kirjutatud raamatud peaksid trükki jõudma.

Taani

Kirjutasin listi:

"Reklaamiti Taani õhtut. Vaatan, kas mul tuleb Taani kohta 10 asja meelde:

1. Taanis elas eestlasest ajaloolane Vello Helk.
2. Taani keelest eesti keelde on tõlgitud lasteraamat "Kummi-Tarzan".
3. Samalt autorilt on tõlgitud varem ka raamat "On üks ninasarvik Otto".
4. Minu esimeses luulekogus on umbes read "Tuuled meieni tuuakse Taanist / ja Rootsimaa mägedest".
5. Hilisemas luulekogus peaks olema read "Norras lumega kõik korras, / Taanis siiski mäda".
6. 1860. aastatel vallutas Preisimaa Taanilt Schleswig-Holsteini.
7. Üks ajakirjanik kirjeldas, milline võiks olla tulevikus Taani-Rootsi sõda, üks riik pidavat viskama üle piiri oma rahvustoitu haisvaid kalu.
8. Minu vanatädi mehe eesnimi oli passi järgi Daniel, aga teda hüüti Taaniks.
9. Taani asub Jüüti poolsaarel ja selle järgi on nimetatud Jüüti lahing.
10. Teises maailmasõjas okupeeris Saksamaa Taani väga kiiresti."

Vaimsed tegevused

Ärkasin hommikul. Täna pidi maleturniir jätkuma. Vooru alguseni oli veel veerand tundi. Selle ajaga ma poleks enam kohale jõudnud. Muidu eelmisel mängupäeval oli mul hästi läinud. Ütlesin, et kui ma takso võtaksin, siis ma veel jõuaksin. Aga läksin jala. Mängumajja jõudes oli juba üks voor vahele jäänud. Üks osavõtja küsis mult, miks ma seda tegin. Vastasin, et täna ma ei mängiks nagunii hästi, täna ma olen unine. Ühe vooru vahele jätmine ei pruukinud punktide lõpparvu mõjutada, sest loobumiskaotuse järel pidin saama nõrgema vastase.

*
Vaatasin üle tüki aja Oudekki blogisse. Kopeerisin sealt mõned fotod oma blogisse. Algul mõtlesin, et see on lubatud, sest need on reklaamid. Aga siis mõtlesin, et varsti kustutan need pildid igaks juhuks siiski ära.

*
Võtsin uuesti kätte Dostojevski kolmeköitelise romaani ja lugesin seda. Kui olin lõpetanud, rääkisin vennale, et kõigepealt lugesin esimesest köitest kolmveedrand, siis lugesin teise ja kolmanda köite, siis esimese köite viimase veerandi ja lõpuks lugesin juba loetut osaliselt uuesti üle. Läksin ühte Annelinna majja, kus pidi elama üks tuttav. Püüdsin meelde tuletada, millises korteris ta elab. Aga nüüd ei olnud meelde tuletada vajagi, sest vahepeal oli trepikotta üles riputatud elanike nimekiri. Ma mäletasin, et tuttava pere elab esimesel korrusel, aga plaanist selgus, et teisel. Selle korteri uks oli lahti ja korterisse olid kogunenud turniiril osalevad maletajad. Korteris üks neist küsis mult, kui palju ma päevas lugemisele aega kulutan. Vastasin, et kulutan palju, aga edasi jõuan vähe, sest loen aeglaselt. Üks teine inimene olevat lugenud mitmesajaleheküljelise raamatu läbi veerand tunniga ja mõni lugevat minutiga. Niiviisi lugejatel jäävad meelde vist kõigi tegelaste nimed, aga ei tea, kas sellisest lugemisest kasu on. Vestluskaaslane vastas, et kiirlugejad ei oska raamatuga teha seda, mis teised, aga nad oskavad vastata küsimustele, mis kell millise tegelasega milline asi juhtub.

Eksam pikenes

Tegin V. Madele suulist eksamit. Ta küsis, kes oli Gaulle ja mis juhtus aastal 1968. Nagu eelminegi kord, esitas ta vaid mõned kergelt vastatavad küsimused. Aga tema eksam oli siiski kasulikum kui mõni raskem eksam, sest eksamineerija ning vastaja rääkisid kordamööda, mistõttu räägitu jäi paremini meelde. Siis hakkas küsimusi juurde tulema. Vastasin kõigile midagi oletamisi ja kõik vastused osutusid umbes õigeks. Hakkasin küll kahtlema, kas aastal 1968 de Gaulle lahkus ametist, nagu mina olin vastanud, või alles sai presidendiks. See oli kirjalik eksam. Tegin seda õppejõududele, keda ma nime järgi ei tundnud. Helen võttis selja tagant mu pastakakorgi ära. Kui seda tagasi küsisin, siis ta ütles, et ei anna. Mul oli eksami alguses olnud käekiri parem kui kõrvalleheküljele jõudes. Naisõppejõud tuli minu vastuseid vaatama. Kaebasin talle, et Helen ütles, et ta ei annagi pastakakorki tagasi. Püüdsin kirjutamiseks paberit juurde hankida. Riidehoidu minnes rääkisin, et see oli esimene kord, kui tegin eksami täielikult õppimata, ja jälle teadsin peaaegu kõike. Aga ma võin ikkagi kahe saada, sest paberipuuduse tõttu kirjutasin vastused isiklikku päevikusse, ja seal on eespool selliseid asju kirjas, et seda päevikut ei ole ma nõus ära andma.

Tähtajad lähenesid

Kirjutasin ülikooli jaoks uurimistööd ümber. Esimeses õppeastmes olin kirjutanud ühe variandi, teises olin sellele lisanud teise poole, kolmandas astmes tegin väiksemaid muudatusi. Oli karta, et ma ei saa tööd tähtajaks valmis, sest samal ajal pidin ka raamatut tõlkima. Võis isegi juhtuda, et kuna ma proovin mõlemat asja sarnaseks tähtajaks valmis saada, ei saa ma kumbagi. Kõndisin mööda Emajõe äärt pargi kõrval ja mõtlesin, et on palju asju, mida ma ei tea. Itaalias tegutsesid fascio'd, aga ma ei tea, kas nende liikmed kõndisid läbi linna üksi või hulgakesi. Läksin üle Emajõe. Teisel pool jõge küsisin Pillelt, kui palju peab töös viiteid olema. Pille vastas, et ta on tähele pannud, et need tööd, milles on vähem viiteid, tulevad paremad. Mina ütlesin, et aga mulle on õpetatud, mis on viidete minimaalne nõutav arv. Läksin õppehoonesse. Seal tahtsid ülikooli töötajad mind aidata. Ütlesin, et ma ei leia kõiki märkmepabereid üles, sest tegelesin nendega emaga koos ja kui midagi koos teha, siis juhtuvad sellised asjad. Leidsin paberid siiski üles ja hakkasin neid keerama, et millistega me praegu tegeleme ja millised jätame vahele. Ühele paberile olin kirjutanud oma tööst välja sõnad, mille tähendus tuli kindlaks teha. Üks ülikooli töötaja tahtis mulle nende tähendused öelda, aga ei lugenud käekirja hästi välja. Ma ise ka ei lugenud. Seisin auditooriumi ees kõrgemal astmel, minu ja ruumi põhiosa vahele jäi kapp, mille sees olevast luugist ma nägin, et vastuvõtuajaks saabub kohale juhendaja. Ütlesin, et ma ei pruugi tööd tähtajaks valmis jõuda. Tema vastas, et ega ma ei pea kraadi omandama. Mõtlesin, et pean küll, sest praegu ta alahindab mind ja kui ma kraadi ei omanda, siis jääbki alahindama. Koridoris kohtusin Kristeriga, kes rääkis raadio saatekavast. Ta nimetas suure hulga raadiosaateid, mida võiks kuulata. Ma ei olnud nii suur raadiokuulaja kui tema.

Tõnissoni eluloo esitlus

Täna toimus Tartus Tõnissoni tänaval Eesti Üliõpilaste Seltsi hoones selle kunagise esimehe Jaan Tõnissoni kaheköitelise elulooraamatu esitlus. Samal tänaval kõrvalmajas asub Miina Härma Gümnaasium, mille teise nimega eelkäija asutamisel Tõnissonil samuti oma osa oli. Minu vanaema, kes töötas selle kooli õpetajana, avaldas kunagi arvamust, et helilooja Miina Härma nimest paremini sobiks koolile Tõnissoni võitluskaaslase Peeter Põllu nimi.

Raamatuesitluse kuupäevaks oli valitud tänane päev sellepärast, et see on Tõnissoni esimese aastal 1919 moodustatud valitsuse aastapäev. Esitlusel oli mitu sõnavõtjat, põhikõneleja oli raamatu autor Krista Aru. Ta ütles, et on raamatu välimusega nii rahul, et tahaks terve tiraaži endale jätta. Teiselt poolt on tema sõnul Tõnissonist kirjutamine kogu rahvale kirjutamine. Nii Tõnisson kui ka raamatu autor on olnud Riigikogu liikmed, autori sõnul ta Riigikogus töötades viitas oma sõnavõttudes Tõnissonile palju. Aru on pikka aega uurinud konkreetselt Tõnissoni ja ta ütles, et tal on kahju uurimistööle punkti panna. Kuid paljud küsimused olevat siiani lahtised, ammendav uurimus Tõnissonist oleks Aru sõnul 15 köiteline. Ilmunud raamatut sai esitlusel 30 euro eest osta.

Arsti juures

Olin kahe haige varbaga arsti juures. Katsuti varbaid ja küsiti, kas need valutavad. Vastasin, et ei valuta. Öeldi, et teistel valutavad ja minul mitte. Mina ütlesin, et mul pole närvid võibolla enam sellepärast tundlikud, et varem on varvastesse mürgisüste tehtud. Arst ütles, et selle haigusega võib ära ka surra. Hakkasime vaatama aura värvi. Roheline aura pidi näitama süüd kuriteos. Ühe inimese aura oligi roheline. Hüüdsin: "Roheline!"

Etturite ülekaal

Panin koduleheküljele fotosid juurde, nüüd on seal 9 maleteemalist fotot, mis peaksid olema kõik varem blogis avaldatud, aga on aastakäikude vahel hajunud: https://simorunnel.blogspot.com/2016/10/valitud-partiid.html .

*
Tänasel treeningpartiil määrasin mõtlemisajaks 60 minutit, kauem mõtlemine oleks tähendanud ühe poole kaotust. Käike pidi üles kirjutama, kuni üks pool on mõelnud 55 minutit:

R-O-O-V-R-L-K-V
1. d4 d5 2. c3 Rb6 3. e4 de 4. Oe4 Rf6 5. Of3 Oe6 6. Rb3 Oc4 7. Rd3 c6 8. Rbc5 Oa6 9. Ra6 ba 10. Oc6 e6 11. Rc5 a5 12. Lb5 Vc8 13. Ob7 Vc7 14. La5 Ld6 15. 0-0 0-0 16. Oe4 Re4 17. Re4 Le7 18. Of4 Vcc8 19. Ob8 Vb8 20. b4 Vfc8 21. Vc1 f5 22. Rc5 Rc4 23. La6 Rd6 24. Vfe1 Vb6 25. Le2 Rf7 26. Re6 V8c6 27. Rd8 Le2 28. Ve2 Rd8 29. Ve8+ Kf7 30. Vd8 Va6 31. Vc2 Ve6 32. Kf1 Va3 33. d5 Ve5 34. c4 Ve4 35. d6 Vd4 36. g3 Va4 37. Ve2 Vb4 38. Ve7+ Kf6 39. Vf8+ Kg6 40. d7 Vb7 41. Ve6+ Kh5 42. d8L 1:0. Valge mõtles 18 ja must 16 minutit.

Kolmas dušš

Õpetaja ütles ühele õpilasele, et see ei tea mitte midagi. See õpilane lahkus tunnist, mina vaidlesin tema eest, et ta on targem kui õpetaja. Ta lihtsalt praegu ei pingutanud.

*
Magasin oma voodis. Kellegi käsi tungis minu padja alla. Lõin küüned sisse ja küsisin, kes ta on. Hommikul rääkis toa teises otsas Merko tüdrukutega. Merko rääkis, et see ei vasta tõele, et Kulbok pani Euroopa Liidu vastase propaganda eest suurt raha kõrvale. Tõele ei vastavat ka see, et Kulbok oli vabariiklikus parteis, ta oli kuningriiklane. Mina ütlesin, et kuningriiklaste parteisse võeti erinevalt muudest parteidest vastu ka lapsi.

*
Pidin minema haigla viimasel päeval kolmandat korda haiglas viibimise jooksul duši alla, et kõik oleks sama moodi nagu Piiblis. Duširuumi asukohta oli vahepeal muudetud ja läksin uuemasse ruumi. Kahe mehega rääkimiseks võtsin nätsu suust välja, et seda mitte enam tagasi panna. Nüüd need mehed nägid, et mul oli olnud näts, võibolla nad ei pidanud nätsu närimist õigeks. Aga võibolla olid nad juba varem märganud, et mul lõug liigub. Pärast duši all käimist lahkusin haiglast. Mulle öeldi edasi, et üks klassiõde oli öelnud, et ma võin vahel tema pool lõunat söömas käia. Ta arvas, et mul kuskil mujal süia ei ole. Vastasin, et kuigi mind on võrreldud Jeesusega, ei olnud temal pärast ristilöömist ühtegi oma asja, aga ma arvan, et minul on koht, kuhu tagasi minna.

Lugemisjuhend

Meil täna oli pidupäev
ja nüüd on õhtuvaikus.
Kui kirjutades vaeva näen,
saab riimi pandud kõiksus.

Loe oma vana kirjutist
ja mõtle mõtet viis.
Kui kuulad teiste karjumist,
mõtle sa ka siis.

Jalgpallist

Mängisime jalgpalli. Praegu olid kõik mängijad vastase värava all, aga mõtlesin, et lähen aegsasti oma värava alla kaitsesse. Seisin oma väravas, sellele löödi peale. Pall puutus minu jala ära ja läks siis väravasse. Ühe vastaste mängijaga oli raskem toime tulla kui teistega.

*
Mõtlesin, et kui me vanasti koolis jalgpalli mängisime, siis see oli kergem kui male, sest jalgpallimängu tulemust pärast keegi ei küsinud, aga maletulemust küsib mitu inimest.

Tegevust jätkub

Täna parandasin kodulehekülje alajaotusest "Kodulehekülje proosa" tähevigu. Tegin eile lisatud fotodele täiendavat reklaami ja vaatasin neid ise uuesti. Lugesin sealt mõnesid oma luuletusi. Kuigi mul on paljud luuletused peas, leidsin ka selliseid, mis meeles ei olnud.

Kodulehekülg illustreeritud

Seni olid mul koduleheküljel fotod mõnel alalehel, aga nüüd lisasin kõigile 11-le:

https://simorunnel.blogspot.com/ .

Kaks fotot

Tegin minutise vahega kaks fotot, ühe kustus ja teise põleva lambiga. Kustus lambiga välklamp iseeneslikult käivitus, aga aparaadi seest välja ei tulnud ja pilt jäi hämaraks. Põleva laelambiga välku ei olnud.

Vasted teemade kaupa

Otsingumootoril oli tehtud uuendus, et otsingusõna sisestades ei antud üksteise all enam üksikuid lehekülgi, vaid teemasid, millele klikkides alles selleteemaliste lehekülgede nimekiri avanes. Teemad olid üksteise all nagu varem leheküljed. Esimesel avatud leheküljel oli foto paljaste rindadega naisest. Teisel leheküljel kirjutati, et ameeriklased tulistasid Pariisi kohal alla Vene luurelennuki. Lisati, et alati nad lennukeid alla ei tulista. Fotol oli näidatud, kuhu see lennuk kukkus. Ta oli kukkunud asustatud linnaossa, riivates otsapidi ühte maja, nii et arvatavasti sai ka inimesi surma. Vahepeal oli otsingumootor andnud peale lehekülgede ka aforisme, aga enam ei andnud. Mõtlesin, et see teemade kaupa vastete andmine on nagu minu koduleheküljel. Algul mõtlesingi, et muudatused on tehtud minu kodulehekülje eeskujul, siis mõtlesin, et programmeerijad pidid töötama juba varem kui mina muudatused tegin. Lõpuks tuli meelde, et ma ei mõelnudki neid muudatusi ise välja, vaid kasutasin ühte programmerijate pakutud võimalustest.

Konnad unenäos

Täna ei olnud kõige paremad unenäod. Ärgates otsustasin kohe, et ma neid üles ei kirjuta. Vahel olen hiljem ümber mõelnud ja ikkagi kirjutanud, aga praegu ei mäletagi enam nii hästi, et tervikuna kirjutada, kuigi võib hakata uuesti meelde tulema. Meeles on veel, et loomaliikidest nimetati konna ja kärnkonna. Kärnkonn oli tugevam, aga antud hetkel oli konn kärnkonna suhtes agressiivsem. Need loomad olid seal pooleldi võrdlusena mingite konkreetsete inimestega.

Kaamelipildid

Tegin võõrkeelseid pildiotsinguid. Araabia keeles otsisin kaamelite pilte. Kui lasin masinal tõlkida sõna 'kaamelid' mitmuses, sain millegipärast peamiselt naiste fotosid, mõni kaamelipilt oli ka hulgas, aga ainsuses otsides saingi kaamelipilte. Ükskord ajalehes õpetati, et eesti keeles tuleb öelda 'kaamelid', mitte 'kaamlid'. Kui otsisin joonistusi kaamelitest, sain nii pilte, kus kaamelit oli paberile joonistatud ja ühe kaameli joonistamise õpetuse, aga ka fotosid, kus kaamelite enda peale oli joonistatud. Otsinguga 'kaamelite võidujooks' sain pilte, kus kaamelid olid kõrvuti, aga otsinguga 'karavan' varasemast tuttava sarnaseid vaatepilte, kus kaamelid käivad hanereas. See rivi oli mõnel pildil pikk ja mõnel pildil oli näha ainult kolme kaamelit. Kaamelite võidujooksu piltidel olid korduvalt kaamelid ka autodega kõrvuti, võibolla võistlesid ka nendega.

Must suits

Teiselt poolt jõge hakkas tõusma paksu musta suitsu. See ei hajunud ka siiapoole jõge ja kanalit jõudes. Ütlesin, et panen akna kinni, et suits tuppa ei tuleks. Ema oli sellega nõus. Aga varsti märkasin, et isa on akna lahti tagasi teinud. Panin selle uuesti kinni. Suits oli alguses tulnud madalamast kohast, mitte katlamaja korstnast, aga nüüd vaatasin, et lisaks hakkab seda tulema ka katlmaja korstnast. Või sealt tuli võibolla ikkagi tavalisemat suitsu ja paks suits tuli ainult madalalt. Suits ei olnud küll meie akent puudutanud, aga kitsas suitsu riba oli läinud juba hajumata meie majast mööda. Tartu elanikkond tuli vist evakueerida. Isa väljus majast, et minna bussi peale ja ühte kohta sõita. Läksin tema järel. Ka tänaval oli näha suitsu lähenemist. Mõtlesin, et kui selle suitsu sisse sattuda, siis vist enam hingata ei saa. Seetõttu hakkasin koju tagasi minema, et mitte suitsupilve sisse sattuda. Aga edasi mõtlesin, et suitsu eest tuleb ikkagi Tartust ära sõita ja isa ei pea üksi sõitma, seetõttu läksin uuesti isale järele. Aga tahtsin minna hoopis wc-sse, mitte bussi peale. Isa ütles, et seal, kuhu me sõidame, on üks mees vist minus pettunud.

Sündmused majades

Ühes majas olev rahvahulk sattus vaenlaste võimu alla. Üks inimene proovis akna kaudu põgeneda. Ta võttis puurondi ja lõi teise akna klaasi puruks. Majja saabus ühe poisi vanaema. See vanaema oli nii populaarne, et tal oli võimatu niimoodi saabuda, et keegi teda ei märkaks. Aga ta lootis, et aitab see, kui ta suuremasse ruumi ei lähe. Akna puruks lööjale esitati süüdistus ühe tapmise kohta valeütluse andmises.

*
Läksin võõra maja trepikotta. Mõtlesin, et küsin mõnelt majaelanikult, kas selles trepikojas elab mõni kirjanik. Meie trepikojas oli elanud kaks kirjanikku.

Kolmeratsu avang

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 g6 4. Oc4 d6 5. d3 Og4 6. Oe3 Lf6 7. Og5 Lg7 8. h3 Od7 9. Ld2 f6 10. Oe3 Re7 11. 0-0-0 0-0-0 12. d4 ed 13. Rd4 Rd4 14. Od4 Rc6 15. Oe3 Le7 16. f3 Og7 17. Rd5 Lf8 18. Ob5 a6 19. Oc6 Oc6 20. Ld4 Od5 21. ed b6 22. Lc4 Kb7 23. Lc6+ Kb8 24. Ob6 cb 25. Lb6+ Kc8 26. Lc6+ Kb8 27. Vd3 Ka7 28. Lc7+ 1:0.

Poliitilisi seisukohti

Kaldun toetama Inglismaa Euroopa Liidust lahkumist, Kataloonia Hispaaniast eraldumist ja Šotimaa Inglismaast eraldumist, kuigi leiab ka vastuargumente. Eesti Euroopa Liidust lahkumine oleks kahtlasem kui Inglismaa oma, aga ka Eesti lahkumise poolt on võimalik argumente tuua. Trumpi poliitika mulle ei meeldi. EKRE-st arvan halvemini kui enne nende valitsusse pääsemist ja ei ole neid ka varem valinud, kuigi mind on eksikombel selle liikmeks peetud. Loen võõrkeeltes, aga ei pea õigeks kui eestlased inglise keeles kirjutavad. Algkooli ajal pidasin kõige ohtlikumaks vene keelt ja praegu inglise keelt. Sõna 'neeger' ei pea ebaviisakaks sõnaks, sest neeger on ainult romaanipärasem tüvi sõnast 'must' ja eesti keeles juba kohanenud. Maailma kõige suuremateks probleemideks pean keskkonnaprobleeme. Aga kõigil valimistel rohelistele häält ei ole andnud, sest pean lisaks looduse kaitsmisele tähtsaks ka eesti keele ja teiste väikekeelte kaitsmist. Selle kohta on öeldud, et keelte kaitsjatel võiks endal rohkem lapsi olla, aga tervisliku seisundi tõttu ei pea ma õigeks, kui minul lapsed sünnivad, samuti leian, et Maakera rahvaarv on liiga suur. Arvan, et inimesed võiksid pärast kooli lõpetamist tegeleda edasi iseõppimisega. Õppida võib veel elu viimasel päeval. Ma olen sarnaseid mõtteid varem ka kirjutanud, aga arvan, et vahepeal tuleb asju korrata. Kui varasemate kirjutistega võrrelda, leiab ilmselt detailides ka mõne erinevuse.

Vooruvaheaeg

Käisin pärast vooru lõppu turniirimajast ära ja läksin järgmiseks vooruks tagasi. Rei hakkas rääkima, kuidas ma oleks saanud eelmise mängu võita. Vastasin, et ma võitsingi. Või tegin viigi? Olin tõesti viigi teinud. Ütlesin, et ma ei nõua tulemuse muutmist, ma räägin, kuidas ma mäletan. Üks tüdruk tuli ka ühte paremat varianti soovitama.

Kuues kooliaasta ehk seitsmes klass

- Kirjuta kümme mälestust seitsmendast klassist.

- 1. Hakkasin käima maletrennis.
2. Kui eesti keele õpetaja käskis kirjutada kunstmuinasjutu, kirjutasin terve vihiku pikkuselt, aga hinne läks pikkuse eest alla.
3. Päeval, kui ma puudusin, asutati koolis streigikomitee, et see õpetaja ära saadetaks.
4. Streigikomitee nimetus pärines venemeelsete organisatsioonilt, mis võitles Eesti iseseisvumise vastu.
5. Töötasin läbi maleklubist laenatud raamatu, olin uhke, et sain selle inglise keelest aru, aga inglise keele õpetaja küsis, kas ma inglise keelt enam üldse ei õpi.
6. Õppeaasta lõpul oli eksamiks eesti keele etteütlus, mille sain nelja.
7. Kutsusin teist aastat järjest klassikaaslasi sünnipäevale, aga sel korral oli kutsutute arv väiksem ja kohale tuli ainult üks.
8. Isa valiti Eesti Kongressi saadikuks.
9. Savisaar sai valitsuse esimeheks.
10. Klassijuhataja korraldas teist aastat järjest lastevanemate õhtu, kus õpilased pidid esinema.

Kaks pinginaabrit

Istusin joonistamisklassis ühe poisi kõrvale, kelle kõrval ma tavaliselt ei istunud. Ta meenutas eksamit, et kõige tähtsam olevat kõigepealt midagi kirja panna, kasvõi vale vastus, siis hakkab mõtteid juurde tulema. Ta oli pannud kirja kõigepealt ühe matemaatikatehte ja selle peale oli elektrooniline seade andnud ühe tehte juurde. Õpetajad, kes selle tehte talle seadme kaudu edastasid, polnud aru saanud, et ta saab aru, mida need arvud tähendavad. Poiss surus mulle kogu aeg vastu, lisaks ei tahtnud ma nii ees pingis istuda, seetõttu otsustasin keset tundi kohta vahetada. Kõndisin tagumiste pinkide juures ja otsisin kohta, kuhu istuda. Üks tüdruk ütles, et ma istuks tema kõrvallauda. Vastasin, et see laud on ka väike. Tüdruk ütles, et mis sellest. Istusin maha. See tüdruk puutus mulle ka vastu. Aga ta oli vähemalt tüdruk, mitte poiss, ja kokkupuutepind oli väiksem.

*
Vaatasime tänapäeva kooli ajalooõpikuid. Oli tahetud hakata õpetama parema metoodikaga, et õppetüki tekst ainult ei jutustanud, vaid vahepeal esitas kordamisküsimusi. Mõtlesin, et kuna õpik neile küsimustele ise vastuseid ei anna, siis võin vastama hakates kinnistada valeteadmisi. See õpik polnud nii süstemaatiline kui meie aegsed õpikud. Mõtlesin, et võibolla olid vanad õpikud ikka paremad.

*
Magasime oma voodites. Tõnul pidid täna eksam tulema. Küsisin, mis hinde ta endale ise eksami eest paneks. Tõnu vastas, et hinnete panemine on spetsialistide töö. Rääkisin, et keegi peab hindeid panema, võib tekkida olukord, kus keegi peale Tõnu ei pane, seetõttu peab tal olema mingi metoodika, mille alusel hindeid panna. Tõnu küsis, kas ma endale ise olen hindeid pannud. Vastasin, et jah, ühe asja eest panin viie, ja ühe artikli eest, mille kirjutasin ainult unenäos, panin viie miinuse.

Piirangud

Möödusin Tartu vanalinnas ühtede majade eest. Krister tuli selja tagant ja küsis, mida liikluseeskiri selle kohta ütleb. Vastasin, et mul läks meelest, et siin on jalakäijatel kõndimine keelatud. Küsisin, et aga kuidas siis need inimesed välja saavad, kes nendes majades elavad. Krister ütles, et ei tea.

*
Üks inimene langes venelaste kätte sõjavangi. Enne oli ta olnud normaalse käitumisega, aga sõjavangist saabus teade, et nüüd on ta öelnud, et ta on venelane. Nähtavasti oli teda põhjalikult töödeldud. Tundus, et raamatus temast rohkem juttu ei tulegi.

Istumine ja liikumine

Ütlesin, millised on kolm Ungari lipu värvi. Üks külaline vaidles vastu, et üks värv on teine. Võtsin raamatu, et sealt kontrollida. Aga selles raamatus olid küll muude riikide lipud, kuid Ungari lipp oli jäänud trükkimata. Proovisin seda otsida teisest kohast.

*
Läksin kooli poole. Mõtlesin, et vahel ma ei viitsi kõndida ja hakkan roomama. Tegin ka täna jalgadega lohistavaid liigutusi.

*
Sõitsime bussis Tallinna poole. Mõtlesin, et võibolla unustasin raha koju. Kontrollisin, et rahakotis on kümme krooni. Sellest jätkus küll tagasisõiduks, aga ei jätkunud vahepeal söömiseks. Mõtlesin, et mulle nii pikk sõit ei meeldi. Siis tuli meelde, et õnneks ei sõidagi me Tallinnasse, vaid läheme juba Paides maha.

*
Istuti laudade taga. Üks poiss hakkas ühe enda ees istuva tüdrukuga rääkima. Tüdruk hakkas algul huviga kuulama, aga siis sai aru, et talle see jutt eriti ei meeldi. Kui mõni tüdruk ilma kaaslaseta mõne poisi lähedal istus, hakkasid poisid varsti käperdama. Tüdruk hoidis siiski ise kätt poiste käte peal ja ei võtnud ära.

*
Eemalt paistis üks väike hoone. Öeldi, et see on suur maja. Nüüd nägin, et hoonel on ka laiendus.

Õpingutest

Algas tund. Õpetaja ütles, et mind tuleb määrata lennuvanemaks. Vastasin, et ma tahan, et toimuksid mitme kandidaadiga valimised. Õpetaja ütles, et sellel pole mõtet, keegi teine peale minu pole nõus kandideerima. Mõtlesin, et siis olen klassivanem ja lennuvanem korraga. Läksin koridori kraanist vett võtma. Kraani ei saanud pärast vee lahti keeramist enam sulgeda. Aga selgus, et see oli selline kraan, et kui sellest eemalduda, siis natukese aja pärast sulgub ta ise.

*
Olin mõelnud, et magistriõppesse astumise ajaks oli mul deprassioon üle läinud, aga nüüd jõudsin järeldusele, et täielikult mitte, sest teist korda magistriõppes õppida oli palju kergem kui esimene kord. Esimene kord olin kartnud eksamitele minna, aga nüüd olin ette kindel, et kui ma kohale lähen, saan kõik eksamid tehtud. Mõtlesin, et inglise keelt ma ikka täiuslikult ei oska, Helen oskab paremini. Eesti keeles on mul keeletunne, aga inglise keelt võin õppida, kuid keeletunnet ei ole.

*
Tahtsin minna Karlova poolt Sõpruse sillale, aga ülekäigukohti polnud tähistatud. Ma ei kiirustanud ja sain üle tee minna hetkel, kui autod olid eemaldunud. Hakkasin kõndima mööda silla keskmist riba, lootuses minna silla äärde, kui tuleb järgmine rahulikum hetk. Politsei võis öelda, et seal, kus on pidevjoon, ei tohi üle tee minna. Sellele sain vastata, et talvel pole pidevjoont lume alt näha.

*
Kirjutasin ülikoolile vanade ajalehtede põhjal uut uurimistööd Grenzsteinist. Mul oli tema artiklite bibliograafia ja olin algul seda kasutades tema artikleid lugenud, aga viimasel ajal polnud seda enam teinud. Mõtlesin, et erinevalt eelmisest uurimistööst ei jõua ma tähtajaks kõiki bibliografeeritud artikleid läbi vaadata. Siis saaksin statistikat teha ka artiklipealkirjade põhjal. Nende artiklite puhul, mille ma olen läbi lugenud, saaks kontrollida, kas sisu ja pealkiri on kooskõlas. Aga ma ei tea, kas ma viitsin.

"Vennad Karamazovid" III

F. M. Dostojevski. „Vennad Karamazovid. III köide“. Kirjastus osaühing „Loodus“. Tartu, Tallinn 1940. 399 lehekülge.

Lugesin teise köite lõpuni, arvasin vahepeal, et see oli viimane ja mõned asjad jäidki lahtiseks. Siis aga selgus, et kolmas köide on veel. Selles saab mõni asi selgemaks, aga mõni asi jääb taas lahtiseks. Mis selgemaks sai, seda ma kõike välja ei lobise.

Teise ja kolmanda köite vahepeal lugesin Voltaire’i „Candide’i“. Dostojevskiga jätkates leidsin lehekülje, kus ka ühelt tema tegelaselt küsitakse, kas ta on Voltaire’i lugenud. See oli lehekülje viimane lause, tegin selle koha peal lugemises pausi ja läksin teise tuppa ütlema, et selline kokkusattumus. Siis tulin tagasi, keerasin lehte ja lugesin, et ka Dostojevski tegelasele oli tuttav just „Candide“.

Olen kuulnud laulu Juhan Viidingu sõnadega umbes: „Nüüd lähme tapma Martin Kingi / ja lähme rukist lõikama“. Teadsin, et see sarnaneb algkooli kehalise kasvatuse tundides mängitud ringmängu sõnadega umbes: „Me lähme rukist lõikama, / kes tahab vihku köita“. Aga seda Dostojevski köidet lugedes selgus, et Viiding on eeskujuks võtnud vist ka teda. Ka üks romaani tegelane ütleb ühes lauses, et ta tahab kedagi tappa, lisades järgmises lauses, et ta tahab rukist lõigata.

Dostojevski meetod on, et ta ütleb midagi kuriteo kohta juba ette ära ja siis hakkab lisama üha uusi asjaolusid. Aga ta teab, et lugejal ei pruugi ilukirjandusteosest kõik meelde jääda. Ka ühe luuletusega teeb ta nii, et ühes peatükis mäletab tegelane sellest vaid katkendit, tagapool peatükis selgub terve luuletuse tekst ja rõhk läheb teise kohta.

Olen vist kunagi kirjutanud blogisissekande pealkirjaga „Kriminaalromaani idee“, kus arvasin vist, et võiks kirjutada kriminaalromaani, kus kaks erinevat detektiivi jõuavad erinevale lahendusele. Aga ma ei teadnud, et seda on juba tehtud. Tagantjärele tundub see loogiline, et kohtus räägivad prokurör ja advokaat sageli erinevat juttu ja nii võidakse see kirja panna ka romaanidesse.

Vahel olen mõelnud, et täiskasvanud kirjanikud on justkui lapsepõlve unustanud. Dostojevski triloogial seda puudust ei ole, tal on ka lapstegelasi, aga neist räägitakse jutustajatekstis ikkagi täiskasvanu silmade läbi, mitte nagu lasteraamatutes.

See raamat tuletab natuke meelde teost „Stiiliharjutused“, kus läbi raamatu korrati ühte ja sama lühijuttu erinevates stiilides. Dostojevski laseb oma arvamuse samade sündmuste kohta öelda hulgal erinevatel tegelastel.

Esimesel köitel on peategelane üks vend, teisel teine vend, kolmandas räägitakse pikemalt ka kolmandast vennast, kuigi mitte kogu köite jooksul. Leidsin sarnasuse Dante „Jumaliku komöödia“ kohta teada olevaga, et Dostojevski esimesel köitel on sarnasusi „Paradiisi“, teisel „Puhastustule“ ja kolmanda osadel peatükkidel „Põrguga“.

Kohavahetus

Üks mees rääkis, et üks haige ühes asendis magades kardab surma, aga teises asendis on surm talle ükskõik. Mees soovitas, et ma teeks aknaaluse voodi haigele vabaks ja läheks magama teise ruumi. Läksin ruumi, millest ma arvasin, et seda mõeldi. Aga see oli vale koht, pidin sealt edasi kaugemale minema. Kaugemas ruumis tundus olukord ähvardav.

*
Hakkasime väiksesse majja sisse minema. Aga selle uksele lähenes ka koer. Tahtsin uksest sisse saada nii, et koer ei siseneks. Ei olnud kindel, kas see õnnestub.

Tõlkevalik

Sõitsime autoga. Ma ei vaadanud autojuhi nägu, vaid kõrgemale. Läksin majja, mille ühes tiivas pidi algama tsirkuseetendus ja teises teatrietendus. Meie kodust oli siia tulnud veel kaks inimest. Ütlesin neile, et ma ei jää etendust vaatama, vaatan ainult kohta.

*
Olin ühe autoriga varem töö lõpetanud ja kirjutanud, et lõpetan tema teoste lugemise, aga nüüd tõin raamatukogust ühe tema raamatu juurde, et võibolla tõlgin selle ka. Olin vannitoas, kui selle uksele tulid kaks meest, kes tõid mulle teise selle autori teose juurde, et ma valiks kahe raamatu vahel, kumba tõlkida. Nad panid raamatu kilekotiga pesumasina peale. Sirutasin käe välja, et raamatut võtta, aga mehed ütlesid, et ma märja käega ei võtaks. Üks raamat oli inglise ja teine saksa keeles. Mõtlesin, et loen teise raamatu ka läbi, aga tõlkida on parem saksakeelset, sest saksa keelest tõlkijaid on vähem. Ühte neist raamatutest lugedes nägin, et autoril on peatükk väljakute tähtsusest. Mõtlesin, et selle all kirjutab ta vist nii demokraatliku kui ka diktaatorliku korra tingimustes väljakutele kogunemisest.

Louis X

- Otsi võrgust informatsiooni Prantsuse kuningas Louis X kohta ning refereeri ja kommenteeri seda.

- Peast ei oska ma öelda, millal selline kuningas üldse valitseda võis. Briti Entsüklopeedia võrguväljaanne ütleb, et ta elas aastatel 1289–1316 ja valitses Prantsusmaad alates aastast 1314 ning enne seda oli Navarra kuningas. Seega jäi tema eluaeg Eesti vallutamise ja Jüriöö ülestõusu vahelisse aega ning oli Inglismaa ja Prantsusmaa vahelisest Saja-aastasest sõjast varasem. Kuna ma õpin tänavu aastal ungari keelt, siis on huvitav teada saada, et ta abiellus Ungari kuninga tütrega. Kuninga elu oli tänapäeva keskmise elueaga võrreldes lühike ja tema postuumselt sündinud poeg elas veel vähem, ainult viis päeva. Kui Louis X elas 14. sajandil ja Louis XVIII 19. sajandil, siis tuli keskmiselt Louis nimelisi kuningaid temast edasi juurde vähem kui kaks sajandis.

Briti Entsüklopeedias ei ole selle kuninga pilti, aga otsin mujalt. Ingliskeelses ja prantsuskeelses vikipeedias on valitud erinev avapilt, aga erinevatel piltidel kannab ta ühtviisi krooni. Riided ei ole kõigil piltidel täpselt ühesugused. Ingliskeelne vikipeedia mainib kuninga ja aadli vahel esinenud pingeid ja kuninga kahte abielu, Ungarist oli teine naine, esimene oli Burgundiast. Esimene naine suri vanglas.

Vaataks ka eestikeelset vikipeediat. Sellest sõnalist informatsiooni juurde ei saa, aga leiab kuninga pildi, mida eelnevalt vaadatud keeltes lehekülgedel ei olnud. Riided on jälle teist moodi.

Materjalivõidud avangus

Täna mängiti 12 osavõtjaga ringsüsteemis kiirturniir. Teiste sellel osalejate tulemusi ma ei vaadanud, aga ise sain pooled punktid. Meelde jäid umbes järgmised käigud:

Kõiv - Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Of5 5. Rg3 Og6 6. h4 h6 7. h5 Oh7 8. Rf3 e6 9. Od3 Od3 10. Ld3 Od6 11. Le2 Rf6 12. Rf5 La5+ jne. musta võiduga.

Lomp - Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed cd 4. Rc3 Rc6 5. Rf3 Og4 6. h3 Of3 7. Lf3 Rd4 8. Ld5 Ld5 9. Rd5 Rc2+ 10. Ke2 11. Vc8 jne. musta võiduga.

Runnel - Tobre
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Ob5 Ob4 5. 0-0 0-0 6. Ve1 d6 7. Rd5 Rd4 8. Rb4 Rb5 9. d4 ed 10. a4 c5 11. ab cb 12. Ld4 Ve8 13. Og5 Og4 14. Lb4 Of3 12. gf Ve6 13. Vad1 Lc7 14. c3 Vae8 15. Vd2 d5 16. Of6 Vf6 17. Ve3 Vg6+ 18. Kf1 Lh2  19. Vd5 Lh1+ 20. Ke2 Lb1 21. Ved3 Vg1 22. c4 Lc2+ 23. Vd2 Ve4+ 24. fe Le4++