Rütmiline tõlge. Parandatud variant

Tõlge oli juba avaldatud, aga tegin koduse kriitiku märkusi arvestades riimilise variandi mõtte selgemaks:

1.
Kuuendat Sándor Kisfaludy luuletust tõlkides püüdsin lisaks mõttele ja riimidele edasi anda ka autori rütmi:

Päevi saabub, päevi möödub,

kuid mu tusk ei lahkugi:

aeglaselt aeg surnuks löödud,

kuid ei muutu tuhkagi;

ka vulkaanid otsa saavad,

minus ikka kuumus keeb:

jõgi, järved ära kaovad,

mul ei kuiva silmaveed;

metsad, põllud rõõmustavad,

tähekogud tiirutavad,

õnn see aina heitlik on,

püsiv kuid mu ebaõnn.

 

2.

Sõnasõnalisem tõlge:

 

Päevad tulevad, päevad lähevad,

aga mu kurbus ei kao:

tunnid läheks lennates,

kuid mu saatus ei muutu;

vulkaanid kustuvad,

aga mitte minu hingetulekahju:

jõed ja järved kuivavad ära,

aga mitte mu pisarad;

metsad ja põllud muutuvad rõõmsaks,

tähtkujud pöörlevad,

õnn on heitlik,

ainult minu viletsus on püsiv.