Aegade nimetused

Käesolev aasta on kuulutatud lugemisaastaks. Aga mõttetalgud kestsid ainult üks päev. Kas siis eeldatakse, et loetakse üks aasta, aga mõeldakse ainult üks päev? Kas järgmisena ei võiks tulla mõtlemisaasta? Või mõtlemissajand, kui on olnud valgustussajand? Ja kui sada aastat mõelda on vähe, võiks nummerdada esimene mõtlemissajand, teine mõtlemissajand ja kolmas mõtlemissajand.

Hinne ümbrikule

Käisin viimases klassis. Oli inglise keele tund. Õpetaja lasi õpilastel üksteise järel õpikust lauseid ette lugeda ja tõlkida. Tekst oli nii pikk, et varem või hiljem pidi minuni jõutama. Aga mul oli õppimata. Kui see välja oleks tulnud, oleksin juba karistada saanud, sest see peatükk oli antud õppida mitu tundi tagasi. Mõtlesin, et ma ei kuula, mida teised loevad, vaid loen tagapool tuleva osa kohe läbi, siis ehk jõuan lausete tähenduse välja mõelda. Lause ettelugemise järg jõudis minuni. Ma ei teadnud üldse, kuidas sõnu hääldama peab. Kui olin lausest osa ette lugenud, siis jätsin pooleli ja ütlesin, et ma hakkasin vist täiesti valest kohast lugema. Kokku lugesin kolmest kohast. Ma ei tegelenud õppimisega sellepärast, et mul oli ükskõik, mis hinded lõputunnistusele tulevad. Aga vahelejäämise võimalus tekitas ikkagi hirmu. Kogu elu ma ei saanud niimoodi elada, vaid pärast kooli lõpetamist pidin korralikuks hakkama, muidu oleksid olnud halvad tagajärjed.

Minu blogisse hakkas tulema rohkem külastajaid, sest olin pannud kirja küsimuse, kas maffia on päriselt olemas. Külastajad olid mafioosod, kes tahtsid seda oma silmaga näha. Nad võisid mõelda, et ma olen armetu inimene, sest olen maffia vastu ja ei ole sõjaväes käinud. Henn rääkis, et kui tema sõjaväes oli, siis neil kästi tappa.

Panin Helinale kirjutatud kirja ümbrikusse. Isa andis mulle ühte värvi, et ma kirjutaks sellega ümbriku peale Helinale hinde. Isa ütles, et see hinne võib olla A või B, aga mina kirjutasin 5. Ainult et Helina võis mõelda, et see on kümne palli süsteemis, mitte viie. Ja see värv valgus väga loetamatult laiali. Seetõttu viskasin selle ümbriku prügikasti ja võtsin järgmise. Sellele otsustasin kleepida hinde hoopis liimiga. Läksin isale tema tuppa järele ja küsisin, kas tal kummiliimi või PVA-liimi on. Ütlesin, et pulgaliimi ma ei taha, sest see on liiga nõrk. Isa vastas, et pulgaliimid on ära kuivanud. Kui ma oleks liiminud pulgaliimiga, oleks peale kleebitud hinne võinud tee peal lahti pudeneda.

Vaatasin oma koolivihikute kappi. Mõned vihikud olin rebinud tükkideks, et ära visata. Osa neist tükkidest oli veel kapis. Nüüd mõtlesin, et ma siiski ei viska neid ära, sest muidu ei jää järgi ühtegi linnupiltidega ümbrispaberit, vaid ainult ruudulised. See, kumb paber ümber oli, sõltus sellest, mis aine vihikuga oli tegemist. Halvemate ainete vihikud olin tahtnud ära visata, aga linnupildid olid ilusamad. Ja leidsin katki rebitud paberite hulgast ühe väga ilusa käekirjaga tabeli.

Karjapoisi avang

Selle sissekande kirjutan nende jaoks, kes saabuvad blogisse otsingutega "karjapoisi avang", "male karjapoiss" või "karjapoiss käigud".

Jüri Randviiru ramatus "Kuningas kummuli" on peatükis "Avangulõksud" seda avangut tutvustatud järgmiselt:

"Karjapoiss". 1. e4 e5 2. Lh5?... Väga halb käik, kuid sajad tuhanded algajad kogu maailmas püüavad nii vastast varakult alt tõmmata. Aastal 1883 ilmus esimene eestikeelne maleõpik. Autor Ado Grenzstein kirjutas lipu kohta: "...mängu algusel ei ole mitte kasulik temaga kaugele ette astuda, sest et ta säält kergeste võib saada tagasi kihutatud ehk mõnikord koguni kimbatuse sisse aetud... Enamiste on see kasulik, kui tõiste ohvitseeridega võitluse hakatusel vastase kallale tungitakse, kuna lipp seisma jääb ja viimaks pääpagu annab..." 2. ...d6 Siin võis ka käiguga 2. ...Rf6 etturi ära anda. Näiteks 3. L:e5+ Oe7 4. Rc3 Rc6 5. Lg3 0-0. Valgel on ettur rohkem, kuid musta tohutu arenduseparemus kaalub selle kuhjaga üles. Valge kuningas istub keskel, koduarestis on ka kolm kerget vigurit ja must hakkab kohe käiguga d5 kallale kippuma. 3. Oc4 Rc6?? Ränk eksitus. Pidage meeles - enne käigu sooritamist tuleb vaadata, kas vastane äkki kurja ei kavatse. Tuli mängida 3. ...g6 või 3. ...Le7 ning valge lipp lüüakse häbiga põgenema. Pärast musta viga tuleb muidugi 4. L:f7++ (matt).

Sama autori teises raamatus "Caissa riik ja rüütlid" on toodud keiser Napoleoni partii võltsautomaati peidetud Allgaieri vastu:

1. e2-e4 e7-e5 2. Ld1-f3... (Näitab, et malestrateegias on suur väejuht karjapoisi tasemel - nii seda "avangut" nimetatakse.) 2. ...Rb8-c6 3. Of1-c4 Rg8-f6 4. Rg1-e2 Of8-c5 5. a2-a3 d7-d6 6. 0-0 Oc8-g4 7. Lf3-d3 Rf6-h5 8. h2-h3 Og4:e2 9. Ld3:e2 Rh5-f4 (9. ...Rg3? olnuks väär 10. Lf3 tõttu.) 10. Le2-e1 Rc6-d4 11. Oc4-b3 Rf4:h3+ 12. Kg1-h2 Ld8-h4 13. g2-g3 Rd4-f3+. Napoleon kaotas lipu ja sai 24. käigul mati.

Omakorv

Mängisime kooli saalis korvpalli. Üks mängus osalejatest küsis mult, kummalt poolt ma olen. Kui sain palli, viskasin selle kogemata oma korvi. Ütlesin, et tahtsin palli hoopis kaugemale visata. Järgmine kord viskasin vastase korvi. Mäng sai läbi. Minu vastasele visatud korv jäigi meie võistkonna ainukeseks.

Ohtlik tuul

Kui ma eile koju tagasi jõudsin oli algul palav, aga ühel hetkel tuli suur must pilv ja puhkes kohutav tuul. Nägin seda aknast. Ütlesin, et ma pole nii tugevat tuult varem näinud. Ema ütles, et tema mere ääres on. Varsti helistas vend, et tänaval on murdunud puid ja poste ja ühe puu murdumishetke nägi ta ise jagrattaga sõites.

Nõia matš

Kohtusin tänaval Erikuga. Ta ütles, et käis malevõistlusel ja sai palju punkte. Olin käinud samal võistlusel, aga saanud punkte palju vähem, kuigi maletaja olin mina, mitte tema. Sain tõmmata kirjad arvutisse edasi, aga süsteem oli muutunud keerulisemaks kui ta oli olnud varem. Minu maja ees seisis tõstukauto, mis tegi midagi maja seinaga. Mõtlesin, kummalt poolt temast mööduda. Oli keelatud minna noole alt, aga teiselt poolt minnes ei oleks ma läinud mööda kõnniteed. Läksin siiski teiselt poolt. Nool prantsataski vastu autot, kuigi jalakäijaid ei oleks veel tabanud. Noolt oli raskem juhtida kui autot ennast. Ütlesin ühele nõiale, et ta rohkem ei kirjutaks. Olin lugenud tema blogi regulaarselt, aga mulle ei meeldinud, et ta seal mind süüdistas. Aga ma lisasin, et kui mulle tema kirjutised üldse ei meeldiks, siis ma neid ei loeks. Kuulutati välja malematš selle nõia ja ühe kirjaniku vahel. Kui nõid oleks kaotanud, siis oleks olnud tõestatud, et nõiad pole kõikteadjad. Aga ta võis kergesti võita, sest see kirjanik polnud õige maletaja. Jõudsin kooli. Kõndisin ajaloo klassi. Visaksin oma ranitsa lauale, mille taga olin tavaliselt istunud. Praegu istusid seal Jürgen ja Andres. Andres ütles, et see laud on kinni. Tõstsin ranitsa üks laud ettepoole, aga pidin ka sealt ära võtma, sest seal oli üks ranits juba varem. Kõigil uksepoolse poiste rea pinkidel oli vähemalt üks koht kinni. Seetõttu ma ei istunudki uksepoolsesse ritta, vaid läksin aknapoolse tüdrukute rea viimasesse pinki. Nooremana oli mulle olnud peaasi, et saaks kellegi kõrval istuda, aga nüüd oli tähtsam, et ei peaks vale inimese kõrval istuma.

Kokkutulek seljataga

Klassikokkutulekule ei ilmunud enamus klassist kohale. Väga kurb ma selle üle ei ole, sest suuremas seltskonnas on raskem sõna saada. Algul mõtlesin ise ka mitte minna, sest toimus Tartust kaugemal. Aga mind veendi ümber.

Enne sinna minekut mõtlesin, et võiks proovida meelde jätta, mis lõhnu seal on. Kokkutuleku ajal ei tulnud see mõte kordagi meelde, aga meelde jäi siiski see, et ühel hetkel tuli aknast sisse sõnniku lõhna, kui ilmselt auto mööda sõitis. Oli ennustatud, et Eestisse jõuab Venemaa metsatulekahjude suits, aga seda ma ei tundnud.

Päeval tiirutasid minu taldriku ümber herilased. Taldrik oli arbuusimahlaga koos. Üks herilane sukeldus minu kaljaklaasi, mistõttu mul polnud tahtmist seda tühjaks juua. Magamise ajal tülitasid sääsed, kärbsed ja mingi roheline putukas.

Järjehoidja lennus

Kõndisin raamatut lugedes Pikalt tänavalt Toomemäele. Sealt hakkasin koju tagasi kõndima. Tuul tõstis raamatu järjehoidja lendu ja kõndisin selle järel, aga ta lendas teisele poole teed ja kadus vaateväljast. Olin Toomemäele kõndinud järjehoidja kannul ja nüüd kõndisin tagasi ka selle kannul. Kaubahalli ees pargis küsis üks välismaalane mult inglise keeles, et miks eestlased talle hüüdnimeks Niika andsid, kas see on solvav. Vastasin, et ei ole solvav, selle raamatu tegelane, mida ma loen, kannab sama nime. Näitasin raamatust. Siis parandasin, et Niika on siiski hoopis Baturini raamatus, minu loetavas raamatus on Niiki. Otsisin lehekülge, kus see oleks nimetavas käändes. Ütlesin, et see raamat on "Sõrmuste isand". "Kolme musketäri" järjes oli sellise nimega tegelane, aga lõpuks ütles autor, et nagu te aru saate, on tegemist d'Artagnaniga. Ma ei teadnud, kas teiste musketäridega oli sama moodi tehtud. Erinevates raamatutes andis autor samale tegelasele erineva nime.

Jõudsin kohale pärast turniiri lõppu

Seekordse 12 osavõtjaga turniiri võitis Trohhalev 6 punktiga kuuest. Järgnesid Arst ja Liiva 4 punktiga. Mina ei mänginud, sest sel nädalal toimub klassikokkutulek. Võibolla seal mängin.

Teine hoius

Analüüsisin maleseisu ja kirjutasin selle kohta sõnalisi kommentaare kaustikusse. Tuli Sven, kes haaras kaustiku enda kätte. Kiskusin selle tagasi, aga see võttis aega ja ta jõudis mõndagi lugeda. Sven ütles, et see seis on mustale võidetud. Ta hakkas minu vastu seda edasi mängima, mina mängisin valgetega. Tegin lipuga sellise käigu, millega ma ei andnud küll tuld, aga mille järel sain lipu ja kahe vankriga päästmatu mati panna. Läksin korraks lauast kaugemale. Kui tagasi tulin oli kahe nupu asend laual muutunud ja lisaks veel mõlemat värvi ratsud lauale ilmunud. Nüüd oli laual mustale võidetud seis. Ütlesin, et seega valge võitis. Sven lõi male- ja kabenupud põrandale laiali. Hakkasin neid kokku korjama. Aga põrandal oli muidki nuppe peale minu omade, mida ma ei tahtnud karpi panna. Mööda liiva voolas vesi. Üks poiss lõhkus tammi ja suunas vee lambi juurde. See oli ohtlik, sest seal oli elekter. Vesi tuli ümber suunata, et ta tilguks läbi kahe korruse lambist kaugemal. Tahtsin teha nii, et vesi voolaks igal ruudul.

Ma ei teadnud, kas mul on ülikool lõpetatud, sest kuigi diplom oli käes, oli üks keskastme aine veel tegemata. Keskaste oli vähemalt atesteeritud, aga ülemaste atesteerimata. Läksin seda tegema. Mõtlesin, et mina seisan enda huvide eest ja ei hakka kahtlastele asjaoludele tähelepanu juhtima. Läksin panka. Mul oli juba ühes pangas hoius olemas, nüüd tahtsin teha teist hoiust teise panka. Tahtsin panna panka 3000 krooni. Aga enne lepingule alla kirjutamist tahtsin veenduda, et see on mulle kasulik. Vilavate silmadega pangatöötaja seletas, et esimesel aastal pean ära andma 20 krooni ja seejärel 14 aastat järjest iga aasta 10 krooni. Nii oleks raha 10 aastaga otsa saanud või pidin ta enne välja võtma. Küsisin, kui palju ma raha juurde saan. Vastati, et uskumatult palju. Kuigi ma ei saanud aru, kas suurem on võit või kaotus, andsin lõpuks allkirja.

Kõige-kõige

Vanasti nimetati Prantsuse kuningat kõige kristlikumaks kuningaks. Iisraeli presidenti võiks nimetada kõige sionistlikumaks presidendiks.

Kontroll õpilaste üle

Meie klass esines teatrietendusega. Etenduses toimus uhke pidusöök. Pärast etenduse lõppu hakkasime teatrisaali koristama. Tordid olid tehtud liiga suured, nii et suurem osa neist jäi söömata. Üks autor ütles halvustavalt, et sellise pidusöögi mängimine on võimuga flirtimine. Minu meelest sellise lähenemise korral ei oleks muinasjutte üldse rääkida saanud. Peale toidu ja nõude tuli koristada ka raamatuid. Ma ei tahtnud hästi toitu ja raamatuid segamini panna, muidu oleks see raamatuid määrinud. Üks klassikaaslane pani ühe raamatu valesse riiulisse. Ütlesin, et niiviisi ei leia raamatut enam üles. Tema ütles, et siin on vist tuhandeid raamatuid. Vastasin, et ja raamatukogus on miljoneid. Keegi ei viitsinud eriti hoolsalt koristada ja lõpuks jäeti see tegevus üldse pooleli. Teatritöötaja hakkas meid teatrist välja juhatama. Ta hüüdis, et mis lõhn see on, kellelgi on kaka. Lugesin ühte luuletust. Luuletus arenes nii, et pidin peaaegu kõrgelt servalt alla kukkuma. Mõtlesin, et teeme nii, et ma ei kuku. Selle luuletuse oli kirjutanud ühe luuletaja naine oma mehe hirmutamiseks.

Mõtlesin, et kui ma ei jõua kogu korteri raamatute arvu kokku lugeda, siis loen nad vähemalt oma toas üle. Oma toa raamatutele oleks võinud järjekorranumbrid sisse kirjutada. Aga kirjutama hakates võis nummerdamine sassi minna. Parem mõte ei olnud ka eksliibriste sisse kleepimine. Kõige parem oli jätta raamatud sellisteks, nagu nad olid. Aga raamatukogus köideti raamatuid. Keegi oli öelnud, et kui ta toob koju uue raamatu, siis paneb ta selle kohe raamatukogu köitesse, et see ei laguneks. Magasin ja rääkisin läbi une püsti seistes Hennuga. Hüüdsin talle oma toa uksel: "Välja!" Aga tagasihoidlikkusest hüüdsin seda läbi hammaste ja vaikselt. Läksime Klausi toa uksele. Klaus ka magas. Ütlesin, et Klaus on samasugune nagu mina, millega pidasin silmas, et Klaus ka räägib läbi une. Ma olin terve poolaasta bioloogia tundidest puudunud, sest tunniplaani päevikusse kirjutades oli bioloogia vahele jäänud. Nüüd teisel poolaastal kavatsesin kohal käima hakata, sest see aine sai tunniplaani kirja. Aga nüüd nägin, et õpetaja oli pannud mulle välja ühe ja kirjutanud, et nõuab komisjoni. Varem teadsin juba kahte muud ainet, mis mulle lõputunnistusele üks oli pandud. See tuli sellest, et ma ei suhtunud enam koolis käimisse tõsiselt. Ise mõtlesin ma, et koolis käimine pole oluline, aga tegelikult võis minna nii, nagu oli läinud varem juba ühe teise meie klassi õpilasega, kes visati koolist välja. Nüüd kavatsesin bioloogia õpiku läbi lugeda. Selle omandamine oleks olnud mulle kerge. Aga kui komisjon juba kokku oleks tulnud, siis oleks see võinud hakata otsima vigu sealt, kus neid ei ole. Läksin kooli wc-sse. Aga seal ei olnud enam ühtegi potti, ainult muldpõrand. Küsisin ühelt naiselt, kas siin potte ei olegi. Ta vastas, et enam ei ole, nüüd koristab koristaja kõik ära. Mina ütlesin, et nii ei saa seda kasutada. Tema vastas, et aga Läänes on ka sellised wc-d. Ütlesin, et olen Läänes käinud ja seal ei olnud sellised. Naine vastas, et praegusel ajal on. Ta põhjendas, et õpetajad peavad nägema, mida õpilased söönud on. Mulle ei meeldinud, et kontroll õpilaste üle läks järjest tugevamaks.

Praegu pole talv

Miks karu ikkagi talveunne jääb? Kas sellepärast, et talvel on külmem, või sellepärast, et on pimedam? Kui inimene elas veel karu moodi koopas, siis tal oli öösel nii pimedam kui ka jahedam. Praegu köetakse talvel tuba öösel sama soojaks kui päeval, aga magatakse enamasti ikkagi öösiti. Seega siis pimeduse pärast. Võibolla on siis sama määrav karude puhul, kuigi ajalehes on kirjutatud, et karu ei saa sooja pärast magada. Igatahes praegu on soojemaks läinud ja kuigi olen und edasi näinud, ei ole kaks ööd olnud selliseid unenägusid, mida oleks tahtmist üles kirjutada. Eile ärkasin ka vara. Eile räägiti veel magnettormist.

Paljastav näokate

Prantsusmaal keelati näo varjamine ainult islamiusulistel. Päikeseprillide kandmist ei keelatud. Seejuures oli siin blogis alles hiljuti juttu sellest, et osad inimesed peavad kõige tähtsamaks teise inimese silmade, mitte suu nägemist. Nüüd saab öelda, et kui islamiusuline paneb katte suu ette, siis ta paljastab endas seaduserikkuja.

Rahvaarvud muutuvad

Eilses "Eesti Päevalehes" üllatas mind lause:

40 aasta pärast on Suurbritannias elanikke rohkem kui Saksamaal ja Prantsusmaal ning Briti rahvastik suurenebki sel perioodil kiiremini kui üheski teises Euroopa riigis /.../

Arvasin, et Suurbritannia rahvaarv on ka praegu Prantsusmaa omast suurem, sest õppisin neid kunagi raamatu "A ja O" järgi, kus on öeldud, et aastal 1983 elas Suurbritannias 56,2 miljonit inimest, aga aastal 1985 Prantsusmaal 55,1 miljonit.

Nüüd kontrollisin Eesti Entsüklopeedia 15. köitest ja selgus, et Prantsusmaa on millalgi mööda läinud. Aastal 2007 olevat Prantsusmaal elanud 61,4, aga Suurbritannias 60,6 miljonit inimest. Rääkimata sellest, et kunagi oli Prantsusmaa Euroopa suurima rahvaarvuga riik.

Salv

Mulle kirjutas nahaarst salvi, mille õpetuses oli öeldud, et seda tuleb hoida temperatuuril kuni +25 kraadi. Ei olnud öeldud, kummalt poolt vaadates kuni, aga ma arvan, et altpoolt. Ilmad olid samal ajal 30 kraadi. Ja õpetuses oli veel öeldud, et seda ei tohi hoida külmutuskapis. Minu ema arvas, et see tähendab, et ei tohi panna jääosakonda, aga ma igaks juhuks ei pannud ka muusse osakonda. Kui salvi nahale määrida, siis ta saavutab nagunii temperatuuri umbes 37 kraadi.

Surm ja uni

Raamatutes paigutatakse tegelase surm tavaliselt kas algusesse või lõppu. Kriminaalromaanides on ta alguses ja elulooromaanides lõpus. Võib öelda, et kirjanduses on surm kompositsioonivõte. Väljaspool kirjandust ei ole surmahetk nii hästi ette teada. Kirjandusteost saab komponeerida ka selle abil, et teose algul jääb tegelane magama või teose lõpul heliseb äratuskell. Mõni teos on ka ühe päeva kirjeldus, seega jääb ärkamine algusesse ja magamajäämine lõppu.

Ta arvas, et see tähendab katastroofi

Klaus ütles, et sügisel võib majanduse olukord väga halvaks minna. See tuli sellest, et praegu oli põud ja sellele võis järgneda nälg. Märkasin, et taevas on ebatavaline vaatepilt. Ütlesin teistele, et nad vaataksid üles. Klaus seletas, et see vaatepilt tähendab, et atmosfääri ülemises osas on külmaks läinud ja varsti jõuab külm ka alumisse ossa. Ta arvas, et see tähendab katastroofi ja et selle vastu aitab metsade süütamine. Mina leidsin, et kliimamuutused ei ole nii kiired ja et need ei ole majanduse olukorraga seotud. Taevast hakkas sadama midagi, mille eest pidi kindlasti katuse alla varjule saama. Läksin Paide sauna, kus oli meie vana korter. Ütlesin, et siin on ikka õige korteri lõhn.

Mängisin maleturniiril. Läksin enne järgmise vooru algust maleklassi. Selle ees rippusid turniiritabelid. Üks poiss hakkas halvustavalt rääkima, kui vähe punkte mul on. Vaidlesin vastu, et mul on punkte hoopis palju. Aga ma ei saanud aru, miks tabelis ei lähe punktide arv järjest suuremaks, vaid suuremad ja väiksemad numbrid on vaheldumisi. See poiss vaatas ilmselt mõnda väiksematest numbritest. Voor hakkas pihta, aga ma ei leidnud kohta, kuhu pean istuma. Hakkas tunduma, et kaks esimest lauda on teises ruumis. Läksin sinna. Seal oli tõesti enne mind juba kolm mängijat. Minu laud oli vastase suunas kaldu. Ütlesin, et niiviisi ei saa mängida. Hakkasin kahtlustama, et mind meelitati sellesse ruumi ainult selleks, et õiges ruumis minu kellal tiksuda lasta. Turniir sai läbi. Ma polnud saanud ühtegi kaotust. Olin kaks mängu võitnud ja ülejäänud viigistanud. Seega pluss kaks nagu viimasel kiirturniirilgi. Tugevatest ei olnud ma mänginud ainult esikoha saanud Kanepiga. Nüüd pidi minu pika male reiting rekordkõrgusele kerkima. Mul oligi hästi läinud vist sellepärast, et olin mänginud ainult tugevatega. Nõrkade vastu ma nii hästi mängida ei osanud. Kõndisin kodu suunas. Blogis mõtlesin kirjutada, et hea tulemus muutis mind enesekeskseks ja ma ei vaadanud teiste paremate kohtade saajate nimesid.

Murd

Luu murdis ära murdvaras,
ja see oli talle paras.

Ainult et teised olid debütandid

Külla tuli kolm inimest, kes tundusid olevat Kerstin, tema ema ja väike õde. Näitasin neile, et mul on meeles nende kunagine kirimalepartii rahva vastu, mida olime koos analüüsinud. See algas käikudega 1. d4 d5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 b5 5. Ob3. See oli muidu nagu Hispaania avang, ainult esimene käik oli teine. Nad küsisid mult, mis tulemusega see mäng lõppes. Mina ka ei mäletanud. Sõime kuivatatud marju. Kerstini ema moodi naine ütles minu emale, et ta ei tea, mida sellisel puhul juuakse.

Olin kooli lõpetanud, aga läksin esimese klassi tundi. Neid õpetas sama õpetaja, kes oli olnud minul algkoolis. Täna oli esimene koolipäev. Õpetaja seletas süsteemi, mille alusel ta hakkab edaspidi vigu arvestama. Selle jutu põhjal ei olnud aru saada, kuidas ta veerandihinded kokku võtta kavatseb. Kui keegi midagi imelikku teeb, lubas õpetaja seda nimetada veaks nimega lonkamine. Üks õpilane tegigi. Õpetaja naeris ja ütles, et see on lonkamine.

Mul ilmus uus luulekogu. See ilmus samasuguse kujundusega, nagu samal ajal terve rida noorte autorite raamatuid. Nii oli tagatud, et minu raamatut ka ostetakse palju, kui see on osa kassetist. Ainult et teised olid debütandid, aga mind peeti nooreks autoriks hoolimata sellest, et mul oli varem juba mitu raamatut ilmunud. Vaatasin, kas see ikka on kassett. Need raamatud olid meie kirjastuse välja antud, nii et võibolla ei olnudki tegemist kassetiga. Näitasin oma raamatut koolis Peebule. Oma varasemad raamatud ma olin talle kinkinud, aga nüüd ütlesin, et ma ei kingi, ma ainult näitan. Kaanele oli pandud Peebu pilt, mis ei olnud minu valitud. Sees oli ka fotosid. Need fotod olid skulptuuridest, nii et võisid Peepu huvitada. Olin teinud teist korda keskkooli lõpueksameid. Nüüd andis õpetaja eksamitööd tagasi. Minu omad ulatas Erik mulle edasi. Kahe eksami eest olin saanud kahe ja ühe eest kolme. Kahe olin saanud ka kirjandi eest, kuigi esimene kord oli see mul viis. Võibolla oli kaks pandud selle eest, et olin kirjutanud liiga lühidalt. Minu kirjandi pikkus oli alla ühe A4 lehekülje, kui tavaliselt olid lõpukirjandid neli lehekülge. Aga see kord oli kirjutamiseks antud ainult üks koolitund, nii et nii pikalt ei saanud kirjutada. Kirjandi pealkiri oli "Eesti esimene". Võibolla ei meeldinud õpetajale see teema. Aga ta oli ise selle andnud. Kirjandis oli tehtud ka palju punasega keeleparandusi. See oli imelik, sest nii palju keelevigu polnud leitud ühestki minu varasemast kirjandist. Ma polnud küll seekord enne kirjandit grammatika raamatut läbi lugenud, aga vigu oli vähem leitud ka sama õppeaasta kirjanditest. Aga kuna mul olid varasemast paremad lõpueksamite hinded, siis sain näidata edaspidi vana lõputunnistust. Sellepärast ma polnudki seekordseid eksameid tõsiselt võtnud.