laupäev, mai 28, 2022
Loenguvideod
reede, mai 27, 2022
Tänavad
neljapäev, mai 26, 2022
Enametturid vabaetturi vastu
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. g4 Og6 5. Rc3 e6 6. Rge2 c5 7. Rf4 cd 8. Rg6 hg 9. Ob5+ Rd7 10. Ld4 a6 11. Od7+ Ld7 12. Og5 Vc8 13. 0-0-0 Oc5 14. Lf4 b5 15. Re4 La7 16. Rd6+ Od6 17. ed f6 18. Le3 Le3+ 19. Oe3 Kd7 20. Vd3 Kd6 21. Va3 Vc6 22. b4 Re7 23. Oc5+ Kd7 24. Kd2 g5 25. h3 Rg6 26. Vg3 Rf4 27. Ke3 Vcc8 28. Vf1 Vh3 29. Vh3 Rh3 30. Vh1 Rf4 31. Vh7 Vg8 32. Ob6 Ke8 33. Vh1 Kf7 34. Va1 Vh8 35. a4 e5 36. ab d4+ 37. Ke4 ab 38. Va7+ Kg6 39. Vc7 Re6 40. Vc6 Rf4 41. c3 dc 42. Vc3 Vb8 43. Oa5 Vb7 44. Vc6 Re2 45. Od8 Rd4 46. Vd6 Rc2 47. Oa5 Ra3 48. Vc6 Rc4 49. Oc7 Rd2+ 50. Kd3 Rf3 51. Ke4 Rd4 52. Vc3 Re6 53. Od6 Kf7 54. Kd5 Rd4 55. Va3 Vd7 56. Va8 Vb7 57. Vd8 Kg6 58. Oc5 Rf3 59. Kc6 Vf7 60. Kb5 Rh2 61. Kc6 Rg4 62. b5 e4 63. b6 Re5+ 64. Kb5 Rd3 65. Od6 Vb7 66. Ka6 Vb6+ 67. Kb6 Rf2 68. Vd7 e3 69. Oc5 Rg4 70. Ve7 f5 71. Oe3 Re3 72. Ve6+ Kh5 73. Ve3 f4 74. Vh3+ Kg4 75. Vh7 f3 76. Vg7 f2 77. Vf7 Kg3 78. Kc5 Kg2 79. Kd4 g4 80. Ke3 g3 81. Ke2 Kg1 82. Vf4 Kg2 83. Vf3 Kh2 84. Vf5 Kg1 85. Vf6 Kg2 86. Vf3 Kh2 87. Vf8 Kg2 88. Vf7 Kg1 89. Vf3 Kg2 90. Vf7 viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 30 sekundit, mustal 45 minutit 33 sekundit. Arvuti juhib matši 2,5:1,5.
Otsingumootori vajalikkus
kolmapäev, mai 25, 2022
Hommikused lõppmängud
teisipäev, mai 24, 2022
Võimalikud tulemused
esmaspäev, mai 23, 2022
Väike häältevahe
pühapäev, mai 22, 2022
Võitlus seentega
laupäev, mai 21, 2022
Käigud maleklassi
reede, mai 20, 2022
Film Haile Selassiest
neljapäev, mai 19, 2022
Viguritearendus etturitearenduse vastu
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 f6 6. d4 ed 7. Rd4 h5 8. Rc3 Oc5 9. Oe3 Re7 10. Ve1 Kf7 11. Ld3 Od4 12. Od4 Rg6 13. Vad1 Ld6 14. Le3 Lb4 15. b3 La5 16. a4 b5 17. Oc5 b4 18. Ra2 Vb8 19. Ld4 Og4 20. Ob4 Lb6 21. Lb6 cb 22. f3 Oe6 23. Vd6 c5 24. Oc3 Ke7 25. Ved1 a5 26. h3 c4 27. Rc1 Vhc8 28. b4 Re5 29. Oe5 fe 30. b5 c3 31. Re2 Vc4 32. V1d3 Va4 33. Rc3 Va1+ 34. Kh2 Oc4 35. Vd7+ Ke8 36. V3d6 Va3 37. Rd5 Od5 38. Vd5 Vc8 39. Vg7 Kf8 40. Vb7 Vac3 41. Ve5 V8c5 42. Vee7 Vb5 43. Vh7 Kg8 44. Vbg7+ Kf8 45. Vb7 Kg8 46. Vhd7 Vc8 47. Vg7+ Kh8 48. Vh7+ Kg8 49. Vbg7+ Kf8 50. Vf7+ Kg8 51. Vhg7+ Kh8 52. f4 Vc2 53. e5 Vd5 54. e6 Vd3 55. e7 Vh3+ 56. Kh3 Vc3+ 57. g3 Vg3+ 58. Kg3 h4+ 59. Kh4 a4 60. e8V++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 31 minutit 24 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 1 sekund. Arvuti juhib matši 2:1.
Soomusloomad
kolmapäev, mai 18, 2022
Võidud vaheaja järel
Pildi äratuntavus
teisipäev, mai 17, 2022
Enne pommitamist
esmaspäev, mai 16, 2022
Veeolendid luules 2
„Eesti kalaluule antoloogia“. Koostanud Vladislav Koržets. Tallinn, Sõnavald OÜ 2021. Loetud varem pooleli jäänud kohast luuletuste lõpuni. Kokku 728 lehekülge.
Viimasel ajal loen kõiki raamatuid mõtlemispausidega, aga selle raamatu puhul otsustasin, et teen mõtlemispausi ainult heade ja keskmiste, mitte roppude luuletuste järel. Et kindel otsus oli raamat läbi lugeda, siis ma ühtegi luuletust siiski pooleli ei jätnud.
Raamatul ei ole mitte ainult palju lehekülgi, vaid lisaks on luuletusi pandud raamatusse tihedamalt kui üks lehekülje kohta, neid on üksteise all ja lühemate ridade puhul ka kahes veerus. Pealkirjadeta luuletuste algusesse pole pandud tärne, seetõttu tuleb kohati mõistatada, kas jätkub sama luuletus või käib juba järgmine. Samale leheküljele pandud luuletuste puhul aitab vahet teha, et kahe luuletuse vahel on rohkem millimeetreid valget pinda kui kahe salmi vahel. Kui luuletus jätkub parempoolse lehekülje pöördel, siis on lehekülje lõppu pandud nool. Kuid vahel jätkub järgmisel leheküljel ka vasakpoolse lehekülje luuletus ja siis pole noolt lisatud.
Luuletuste kirjapilti on ühtlustatud, kuid Ott Arder ja vist veel keegi olid jäetud läbiva suurtähega. Pealkirjade kirjapilti on ühtlustatud rohkem, aga panin tähele, et vähemalt üks autor oli jäetud võibolla näpuvea tõttu teistsuguses stiilis pealkirjatähtedega.
„Loomade elu“ kalde köitel oli oma kindel korduv sõnavara, sealt õppisin sõnu nagu pelaagiline. Ka kalaluule antoloogial on korduv terminoloogia, aga korduvad natuke teised sõnad kui zooloogiaraamatus. Korduvalt on juttu soomuset ja loomusest eri tähendustes, lantidest, kiiskadest, särgedest, näkkidest ja kalameestest. Ma olen kõrvaga kuulnud, et Justamendi laulus on Peipsi tagant toodud sikud, aga raamatus oli trükitud sikut. Kõrvaga on kerge uue sõna asemel vana tuttavat sõna kuulda, aga ma kahtlustan, et võibolla on antud juhul raamatus trükiviga, muidu muutub ridade järjestus ebaloogilisemaks. Justamendil on teisteski lauludes Venemaa millegi negatiivsega seotud, ’sikud’ oleks negatiivsem sõna kui ’sikut’, sikud seostuksid sellega, et suusatajal hüüdnimega Kiku on venepärane perekonnanimi. See ei olnud antoloogias ainus koht, kus sõna ’sikut’ esineb, aga seletussõnaraamatus oli toodu vaid vorm ’sikuti’.
Raamatus on osadele luuletustele juurde kirjutatud, et need on lasteluuletused, aga osad on täiskasvanute luuletused, kus võrreldakse kalade püüdmist naiste või meeste püüdmisega. Maletajatele tuttavat väljendit mativõrgu punumine ma ei leidnud. Näkk võib muinasjutus olla üleloomulike võimetega tegelane, aga luuletuses või kõnekeeles võib näkk tähendada ka tavalist naist, kes ei elagi vees.
Raamatu esimest poolt lugedes ma kahetsesin, et ei ole selliseid luuletusi, kus kala oleks minategelane. Teises pooles olid olemas ka sellised luuletused.
Kala püüdmisest oli rohkem luuletusi kui muudest inimese kaladega seotud tegevustest. Kuid esindatud olid siiski ka kala puhastamine ja kala praadimine, samuti kala ostmine.
Enne lugemist mõtlesin, et tõenäoliselt on selles antoloogias parim autor Paul Haavaoks, kelle luulekogusid ma olin varem lugenud. Kuid kui jõudsin Haavaoksa luuletusteni välja, siis selgus, et antoloogiasse ei olnud võetud need luuletused, mis mulle kõige rohkem meeldisid. Mulle meeldisid luulekogudes rohkem luuletused, mille ridu mäletan umbes sõnastuses „Tulin, kui veel olin noor ma, / Häädemeestelt Mehikoorma“ ja „Järv vestab argisest loost / ilmetul häälekõlal. / Vete vahusest voost / rohekad pisarad mõlal.“ Keegi võib mälu järgi tsiteerimist kritiseerima hakata, aga vanasti rahvalaulikutele oli see lubatud. Ka Ott Arderilt, Hando Runnelilt, endalt ja oma vennalt tuli meelde luuletusi, mida pole antoloogiasse võetud. Enda luuletusi eraldi vaadates mõtlesin, et minu parimad luuletused pole kalateemalised, aga raamatut järjest lugedes vabavärsiliste luuletustega kõrvuti tundusid enda luuletused siiski kõlaliselt paremad. Kuigi praeguseks ma tean, et see pole kõigi lugejate maitse.
Raamatu esimesest poolest kirjutades võrdlesin Mart Rauda ja Eno Rauda. Hiljem jõudsin välja ka Eno Raua luuletusteni ning lugesin meeldetuletuseks ka Mart Rauda uuesti. Mart Raud tundus endiselt parem, kuigi Eno Raud on kergemini meeldejääv. Eno Raua sõnamängulised luuletused meenutavad tema proosateost „Peep ja sõnad“, mitte raamatut „Naksitrallid“, kus ka kangelastegusid tehti. Mõtlesin, et mul on ka sõnamängulisi luuletusi, näiteks umbes ridadega „Üks uppuja haaras kord kõrre / ja teatas, et tühjaks joob tõrre“, aga mul on see natuke ülevamas stiilis, eriti salmi teises pooles umbes sõnadega „Ta arvas, kui kõrs oleks toru, / teeks kuivaks kõik hädade oru.“ Seda küll selles antoloogias pole.