Loenguvideod

Nädalase vahega toimus kaks ajaloolistides reklaamitud inauguratsiooniloengut. Vaatasin neid tagantjärele ülikooli televisioonist. Neljapäeval kirjutasin vastuseks Aigi Rahi-Tamme loengu reklaamile:

"Vaatasin praegu seda videot.

Ülikooli ajal mõtlesin automaatselt, et kui ma tahan tegeleda lähema ajalooga, siis valin peaaineks lähiajaloo. Vaadatud loengust on aga näha, et lähiajalooga on võimalik tegeleda ka näiteks arhiivinduse raames. Mulle isiklikult poleks küll ülikooli ajal sobinud, et tol ajal asusid lähiajaloo arhivaalid Tallinnas.

Aastal 2012 kritiseeriti ajaloolistis Euroopa Stabiilsusmehhanismist kirjutamist, kuna seda ei peetud veel ajalooks. Praegu Vene-Ukraina sõja olulisusest saadakse paremini aru ja seda mainiti ka loengus, samuti oli saali ees Ukraina lipp. Kõneleja võrdles putinismi stalinismiga, et stalinism ei olevat surnud. Mulle tundus, et täpsem oleks võrrelda putinismi fašismiga. Sõnades küll võidakse Venemaal Stalinit kiita ja ukrainlasi fašistideks sõimata, aga praegu ei tegeleta Venemaal kommunismi ehitamisega, eraomand on lubatud, riigivõim kasutab kiriku toetust ja töölisklassi maailmarevolutsiooni asemel sõditakse rahvuslike põhimõtete nimel.

Juttu oli sellest, kuidas Nõukogude ajal kasutati arhiivimaterjale repressioonide läbiviimiseks. Mõtlesin, et on öeldud, et teadmine on jõud, aga jõudu saab rakendada erinevatel eesmärkidel. Ja füüsikas oli vist olemas põhimõte, et igale jõule on olemas vastujõud. Nõukogude ajal võidi arhiivimaterjalide abil otsida "kodanlikke natsionaliste", aga hiljem võib sama arhiiv abistada kommunistidest inimsusevastaste kurjategijate paljastamisel."

Hiljem otsisin veel internetist, kui palju on putinismi ja fašismi võrreldud. Selgus, et hulk inimesi on putinismi fašismiks nimetanud, aga on ka neid, kes on pidanud neid erinevateks nähtusteks. Ühe erinevusena on välja toodud, et putinism ei ole seotud sellise revolutsioonilise liikumisega nagu fašism. Aga võibolla Vene-Ukraina sõja ajal on sarnasused suurenenud.

Täna kirjutasin vastuseks Ene Kõresaare loengu reklaamile:

"Vaatasin täna videost. Ma õppisin ülikoolis etnoloogiat ainult üldõppes ühe loengukursuse ulatuses, aga enne video käivitamist arvasin, et kui loengus räägitakse mälu-uuringutest, siis see võiks mind huvitada, sest kirjutan ise tavaliselt mälu järgi. Loeng ei olnud siiski nii huvitav kui ma lootsin. Võibolla vaatasin seda valel päeval, täna mõtlesin, kas minna täna toimuvale Peeter Oleski mälestuskonverentsile või mitte, aga ma eelistan igal juhul videote vaatamist. Ma ei tea, kas Oleski konverentsist tehakse video.

Vaadatud loengu lõpus videos neli inimest kiitsid seda, aga mulle tulid põhiosa ajal igal juhul meelde minu magistritöö juhendaja sõnad, et suuline ettekanne jätab alati parema mulje siis, kui rääkida peast. See loeng oli paberilt maha loetud, laused olid liiga pikad ja jutus oli liiga palju võõrsõnu. On kombeks näidata suulise ettekande kõrvale slaide, aga sel korral ma ei hakanud neid üldse lugema, kui suulise rääkimise tempo oli niigi kiire. Loengus käsitletud aastate poolest oleks tähelepanu võinud igal juhul parem olla, sest nii eelmisena vaadatud arhiivinduse loeng kui ka täna vaadatud etnoloogialoeng rääkisid aastatest, millega tegelevad ka lähiajaloolased. Eelmise loengu ajal oli tähelepanu parem."

Tänavad

Olin võõras linnas. Kõndisin mööda tänavat. Võibolla olin juba kohas, kus pidi ära pöörama, aga majanurgal polnud tänavasilti. Kõndisin veel sama tänavat mööda edasi esialgu pööramata. Järgmises kohas, kus oli pööramisvõimalus, oli silt, et saab pöörata Tööstuse tänavale. Ma eelmisest selles linnas käimisest mäletasin, et Tööstuse tänavale tuligi pöörata. Läksin kojusõiduks jaama, kus klassikaaslased juba ootasid. Kuigi jõudsin jaama enne sõiduki väljumise kellaaega, võis veel juhtuda, et väljumise ajaks ei ole ma sõidukisse sisenenud.

*

Olin putka juures. Mõtlesin, et võiks midagi osta. Võiks osta kreemise saiakese. Putkas olid müügil ka entsüklopeedia köited. Mõtlesin, et võiks vaadata, kas uus köide on ilmunud. Kui saaks uue köite, saaks ema seda töös kasutada. Aga ma ei viitsinud praegu entsüklopeediat osta.

*

Olin enne magamaminekut isa toas. Siin oli palju ajalehti, mis tuli teistesse ruumidesse tagasi viia. Hakkasin ajalehenumbreid kokku korjama. Siin oli ka raamat, mille lugemine mul pooleli oli, aga mõtlesin, et seda ma siit ära ei vii, vaid loen homme samas toas edasi. Kuna mul ei olnud rohkem käsi, kukkus üks asi virna otsast alla. Pärast seda vaatasin, et üks arvuti on katki. See oli vist praeguse kukkumise tulemus. Enne pidi arvuti terve olema, sest isa töötas kahe arvutiga korraga. Kolmas arvuti oli kukkunud katki läinud arvuti peale. Peale kukkuv arvuti tundus terve olevat. Hea seegi, katki oleks saanud minna ka kaks arvutit korraga.

Enametturid vabaetturi vastu

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. g4 Og6 5. Rc3 e6 6. Rge2 c5 7. Rf4 cd 8. Rg6 hg 9. Ob5+ Rd7 10. Ld4 a6 11. Od7+ Ld7 12. Og5 Vc8 13. 0-0-0 Oc5 14. Lf4 b5 15. Re4 La7 16. Rd6+ Od6 17. ed f6 18. Le3 Le3+ 19. Oe3 Kd7 20. Vd3 Kd6 21. Va3 Vc6 22. b4 Re7 23. Oc5+ Kd7 24. Kd2 g5 25. h3 Rg6 26. Vg3 Rf4 27. Ke3 Vcc8 28. Vf1 Vh3 29. Vh3 Rh3 30. Vh1 Rf4 31. Vh7 Vg8 32. Ob6 Ke8 33. Vh1 Kf7 34. Va1 Vh8 35. a4 e5 36. ab d4+ 37. Ke4 ab 38. Va7+ Kg6 39. Vc7 Re6 40. Vc6 Rf4 41. c3 dc 42. Vc3 Vb8 43. Oa5 Vb7 44. Vc6 Re2 45. Od8 Rd4 46. Vd6 Rc2 47. Oa5 Ra3 48. Vc6 Rc4 49. Oc7 Rd2+ 50. Kd3 Rf3 51. Ke4 Rd4 52. Vc3 Re6 53. Od6 Kf7 54. Kd5 Rd4 55. Va3 Vd7 56. Va8 Vb7 57. Vd8 Kg6 58. Oc5 Rf3 59. Kc6 Vf7 60. Kb5 Rh2 61. Kc6 Rg4 62. b5 e4 63. b6 Re5+ 64. Kb5 Rd3 65. Od6 Vb7 66. Ka6 Vb6+ 67. Kb6 Rf2 68. Vd7 e3 69. Oc5 Rg4 70. Ve7 f5 71. Oe3 Re3 72. Ve6+ Kh5 73. Ve3 f4 74. Vh3+ Kg4 75. Vh7 f3 76. Vg7 f2 77. Vf7 Kg3 78. Kc5 Kg2 79. Kd4 g4 80. Ke3 g3 81. Ke2 Kg1 82. Vf4 Kg2 83. Vf3 Kh2 84. Vf5 Kg1 85. Vf6 Kg2 86. Vf3 Kh2 87. Vf8 Kg2 88. Vf7 Kg1 89. Vf3 Kg2 90. Vf7 viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 58 minutit 30 sekundit, mustal 45 minutit 33 sekundit. Arvuti juhib matši 2,5:1,5.

Otsingumootori vajalikkus

Ühes kohas käisid koos inimesed, kes rääkisid kahtlast juttu. See oli juba kaua kestnud, aga jätkus ikka veel. Kooskäijate hulgas oli üks kultuuritegelane, keda peeti teistest targemaks. Temalt küsiti, mida ta arvab sellest, et räägitav jutt ei ole tõepärane. Vastuseks hakkas ta midagi ebamäärast rääkima.

*

Olime Paides. Hoiatati, et kohe tuleb plahvatus. Kõik hakkasid majast eemale põgenema. Aias oli üks suur koer, kes oli praegu sõbralik, aga võis muutuda ohtlikuks.

*

Arvuti oli teinud uuendusi, pärast seda ei olnud mul enam otsingumootorit. Mõtlesin, et mul ei lähegi otsingumootorit vaja. Siis mõtlesin, et kirjadele vastamiseks tahan ikka otsingumootorit kasutada.

*

Olin Kaunase puiestee hoovis. Sõin toitu, mis oli kibe, sest olin sellele sinepit sisse seganud.

Hommikused lõppmängud

Täna mängisin Vint.ee-s kõigepealt Fischeri malet. Vastasel oli vankrilõppmängus ettur rohkem, selle lippuminekut ei saanud takistada ja alistusin. Siis mängisin teise vastasega kaks partiid tavalist välkmalet. Esimeses mängus oli lõppseisus kummalgi kaks etturit, aga vastase kuningas oli etturitele lähemal, mistõttu alistusin. Viimases mängus sain ratsukahvli abil kätte vankri, aga mäng läks märkamatult käikude kordamisega viiki.

Võimalikud tulemused

Osalesin maleturniiril. Järgmiseks pidin kokku minema Peeboga. Panin kella valmis. Aga Peebo asendas selle teise kellaga. Teine kell jäi korduvalt seisma. Turniiril oli umbes 19 vooru. Hulk osavõtjaid teatasid, et rohkem nad ei mängi. See tähendas, et nad andsid loobumisvõite. Tundus, et saan esikoha. Mul oli üks kaotus ja ülejäänud võidud. Siis vaatasin, et jagan hoopis esimest-teist kohta. Käisin vahepeal ära. Kui tagasi tulin, ütles Peebo, et ei maksa arvata, et turniir läbi on. Tundus, et ma ei ulatugi esimest kohta jagama ja olen saanud vahepeal ärakäimise tõttu ise loobumiskaotusi. Üks inimene kõndis mööda ruumi edasi-tagasi. Käisin temaga kõrvuti, kuigi mitte päris samal eesmärgil, aga sarnaselt kukkus see välja. Mõtlesin, et võin saada uisutamises esikoha, aga seni polnud mind heaks uisutajaks peetud.

Väike häältevahe

Trump oli vahepeal presidendiameti kaotanud, aga nüüd kandideeris uuesti. Hääletus toimus parlamendis. Tuli uudis, et Trump sai ühe hääle rohkem kui tema vastaskandidaat. Aga ei teatud, kumb võitis, sest Trumpi poolt hääletas üks saadik, kelle partei oli otsustanud hääletada teisiti. Partei otsusest erinevalt hääletamist peeti lubamatuks. Mina teadsin, et selline asi oli juba üks kord varem juhtunud ja siis peeti seda lubatavaks. Aga praegu taheti vastu võtta seadus, kus oleks kirjas, mida sellisel puhul teha tuleb. Trump ei olnud öelnud veel juhtunu kohta ühtegi kommentaari ja ei olnud nähtavale ilmunud.

Võitlus seentega

Mulle tuli arst koju. Näitasin, et pärast küüneravi tegemist läheb varvas halvemaks. Arst soovitas, et ma rebiks siis küüneseent sõrmedega maha. Ma olin ühel korral kuulnud, kui arst ühele teisele patsiendile telefonis ütles, et koduvisiit ei ole võimalik. Minu juurde ta siiski tuli. Aga lahkudes ütles, et järgmist aega ma kinni panna ei saa. Mõtlesin, et mul võib seisund halvemaks minna. Läksin kirjandusmuuseumi. Kuna arst oli õpetanud mulle seene maharebimist, siis rebisin seda ka pabersäilikutelt. Lõpetades mõtlesin, et sai vist liiga palju rebitud, enne alustamist olid lahtised paberilehed ümbrikutes, nüüd enam ümbrikuid ei olnud.

Käigud maleklassi

Tuba oli täis mängivaid vennalapsi. Küsisin neilt, ega nad ei ole minu sahtli kallal käinud. Võibolla ma olin ise märkmikulehte kortsutanud. Aga vennalapsed võisid minu küsimusest idee saada ja järgmine kord just sahtli kallale minna. Tegin valju häält, aga mõtlesin, et võibolla ma ei magagi, võibolla see hääl kostab ärkvelolijatele ära.

*

Olin maleklassis. Mõtlesin, et olen kasutanud mõtete loendamist juba kodus ja turniiril, aga võiks kasutada ka praegu maleklassis ajakirjast partiid vaadates. Rei lahkus maleklassist ja õpetas, et kui mina siia viimasena jään, viskaks ma võtme ukse alt sisse. Vastasin, et võibolla ma ei jäägi viimaseks.

*

Läksin maleklassi. Rei kirjutas tahvlile maleliidu koosoleku aja. Hakkasin seda endale märkmikusse kirja panema, aga siis sain aru, et see pole Tartu, vaid Tallinna koosolek. Rei ütles mulle ka, et see on Tallinna koosolek. Kirjutasin siiski lõpuni. Hakkasin ka vastaval päeval põhja suunas sõitma. Kui olin Paides, siis mõtlesin, et siin on mind tabanud kolm vaimse tervise häiret, aga siin on ka meeldivat juhtunud. Kui Tallinnast tagasi jõudsin, palus üks mees jutustada, mida ma seal unes nägin. Jutustasin, aga lõpu jätsin rääkimata. Läksin üles kitsast trepist. Õpetaja Kalme kutsus parajasti õpilasi ühekaupa inglise keele tasemetöö jaoks uksest sisse. Parajasti kõlas minu nimi, aga ma esialgu ei järgnenud kutsele, sest tahtsin enne ülemisel korrusel ära käia.

Film Haile Selassiest

Vaatasin teise kursuse seminaritöö täienduseks aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=V2tHakK7muU filmi Etioopia keisrist Haile Selassiest. Minu seminaritöö oli üks esimesi üliõpilastöid, kus kasutati internetist leitud materjale, aga siis ei olnud veel filmide vaatamise võimalust, selle asemel leidsin muuhulgas Haile Selassie kõnede kirjalikke tekste.

Vaadatud film on vähem kui aasta tagasi üles riputatud, aga sellel on juba peaaegu miljon vaatamist. Minu seminaritöö juhendaja põhjendas mulle selle teema andmist ka sellega, et Haile Selassie on populaarne. Ise ütlesin ainult, et tahan teist korda Etioopiast kirjutada, samuti mõtlesin edasi välja täpsema teema, et kirjutan Haile Selassie poliitikast. Esimene kursusetöö oli olnud Etioopia varasemast ajaloost ja selle kajastamisest Eestis.

Haile Selassie nimi enne keisriks saamist oli teine. Filmis oli varasema nime kirjapilt Ras Tafari, seminaritöös olen kirjutanud ras Tafari Makonnen või Tafari Makonnen, kuivõrd ras on tiitel. Tiitlit ras on kasutatud peale Etioopia etiooplaste eeskujul Itaalias, kus niiviisi nimetati fašistliku liikumise piirkonnajuhte.

Itaalia ja Etioopia ei olnud aga sõbrad. Itaalia oli sõdinud Etioopiaga juba 19. sajandi lõpul, enne fašistliku liikumise teket, ja kaotanud. Uue sõja algust Haile Selassie ja Mussolini ajal aastal 1935 põhjendati nii filmis kui ka on põhjendatud mujal Itaalia sooviga kaotuse eest kätte maksta, aga kuidas õigustada siis esimest sõda? Etioopia kuulus väheste Aafrika piirkondade hulka, kus ei olnud eurooplaste võimu. Kuigi Etioopia asub Aafrikas ja Eesti Euroopas, on Etioopia riigi ajalugu palju pikem. Iseseisvust oli aidanud säilitada arvatavasti mägine maastik, võibolla ka ristiusu valitsemine ja elanike suhteliselt hele nahavärv. Film küll ei kinnitanud, et teised etiooplased peale keisri heleda nahaga oleks, aga teatmeteoses peetakse etioopia rassi siiski keskmisest neegrist heledamaks, filmis olid teised etiooplased keisrist tumedamad.

Läänes peetakse Ukraina ründamist praegu lubamatumaks kui varasemat Iraagi ründamist, sest Iraagis oli endas diktatuur, Ukraina aga on Venemaast demokraatlikum. Haile Selassie demokraat ei olnud, aga 1930. aastatel oli demokraatia ka Euroopas taganemas. Etioopias olid filmi järgi olemas orjapidamine ja feodalism.

Filmis öeldi, et selles on nähtud argpükslikkust, et Haile Selassie Itaalia vägede eest Inglismaale põgenes. Aga võibolla sellel oli siiski ka hea külg, Euroopas sai ta võitlust jätkata diplomaatiliste abinõudega. Seminaritöös näitasin, et Haile Selassie eelistas üldse välispoliitikaga tegelemist sisepoliitikaga tegelemisele. Seminaritöös nimetasin seda meeldivama tegevuse valimiseks, mida juhendaja õigeks järelduseks ei pidanud. Võibolla mul polnud selle kohta piisavaid tõendeid, aga ma tean, et paljudele inimestele reisimine meeldib, mulle endale küll ei meeldi.

Pärast Teist maailmasõda sai Etioopia Itaalia kaotuse tõttu iseseisvuse tagasi. Nüüd liideti Etioopiaga ka juba varem Itaaliale kuulunud Eritrea, kus peeti Etioopia vastu iseseisvusvõitlust. Haile Selassie jätkas diplomaatiaga tegelemist, kui ka teised Aafrika maad iseseisvusid, oli Haile Selassie Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni asutajaid. Välismaal oli olemas Haile Selassiet religioosselt austav rastafarianistide liikumine, aga kodumaal pandi pahaks Haile Selassie luksuslikku elu ajal, kui rahvas nälgis. Lõpuks kommunistlik liikumine kukutas Haile Selassie. Filmi lõpus tehakse Sorokiniga sarnane üldistus, et see revolutsioon sarnanes paljude teiste revolutsioonidega. Filmi lõpus öeldakse, et kuigi Haile Selassie tegi vigu, on lõpphinnang talle positiivne.

Viguritearendus etturitearenduse vastu

inimene - arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 f6 6. d4 ed 7. Rd4 h5 8. Rc3 Oc5 9. Oe3 Re7 10. Ve1 Kf7 11. Ld3 Od4 12. Od4 Rg6 13. Vad1 Ld6 14. Le3 Lb4 15. b3 La5 16. a4 b5 17. Oc5 b4 18. Ra2 Vb8 19. Ld4 Og4 20. Ob4 Lb6 21. Lb6 cb 22. f3 Oe6 23. Vd6 c5 24. Oc3 Ke7 25. Ved1 a5 26. h3 c4 27. Rc1 Vhc8 28. b4 Re5 29. Oe5 fe 30. b5 c3 31. Re2 Vc4 32. V1d3 Va4 33. Rc3 Va1+ 34. Kh2 Oc4 35. Vd7+ Ke8 36. V3d6 Va3 37. Rd5 Od5 38. Vd5 Vc8 39. Vg7 Kf8 40. Vb7 Vac3 41. Ve5 V8c5 42. Vee7 Vb5 43. Vh7 Kg8 44. Vbg7+ Kf8 45. Vb7 Kg8 46. Vhd7 Vc8 47. Vg7+ Kh8 48. Vh7+ Kg8 49. Vbg7+ Kf8 50. Vf7+ Kg8 51. Vhg7+ Kh8 52. f4 Vc2 53. e5 Vd5 54. e6 Vd3 55. e7 Vh3+ 56. Kh3 Vc3+ 57. g3 Vg3+ 58. Kg3 h4+ 59. Kh4 a4 60. e8V++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 31 minutit 24 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 1 sekund. Arvuti juhib matši 2:1.

Soomusloomad

Panin kassetimängijasse mängusoomuslooma mängima. Siis teise soomuslooma veel, nii et neid oli seal kaks korraga. Üks korraga mahtus paremini. Kui kaks panna, siis tolgendas ühe saba maki seest välja.

*

Istusime vendadega suurde lauda. Klaus võttis maski eest, tema järel ka teised. Koroonaoht ei olnud täielikult kadunud, aga see oli nii palju vähenenud, et maske enam ei kantud.

Võidud vaheaja järel

Täna võitsin Vint.ee-s mustadega kaks ühepartiilist matši kasutajanimeta vastase või vastaste vastu. Kahes partiis oli vastase number erinev, aga võibolla oli tegemist sama inimesega, kes vahepeal ära käis, sest avangus oli sarnasusi. Esimeses partiis oli mul lõppmängus oda vankri vastu, aga ettureid rohkem. Vastane alistus, kui ta ei saanud enam minu lippuminekut takistada. Teises partiis oli mul lipuvahetuse järel oda f6 ja vastase etturikäigu järel jäi tema vanker a1 ette, mispeale ta alistus.

Pildi äratuntavus

Olime maakohas. Kuigi oli tuulevaikus, murdus üks puu ja kukkus ühe hoone katusele. Üks poiss tahtis veel pärast seda selles hoones ööbida, et hoonet valvata. Aga võis murduda uusi puid.

*

Läksin ülikooli raamatukokku. Välisukse juures oli valvelaud, kust mulle anti täitmiseks küsimustik. Istusin kirjutamiseks teise pikemasse lauda kahe tüdruku vahele. Neilt ma võisin saada koroona. Minu vastas istus Pille, kes püüdis mind korduvalt kõnetada, aga ma ei vastanud.

*

Tõnu sai doktorikraadi. Varem oli minu kraad olnud kõrgem ja ma olin pidanud ennast targemaks, aga nüüd olin mina ikka veel magister. Järele mõeldes olin mina ka praegu targem, ainult Tõnu oli sihikindlam ja tal oli õnne. Klaus oli Tõnust vanem, aga sai magistrikraadi hiljem kui Tõnu doktorikraadi.

*

Joonistasin kõiki meie pere liikmeid, mitte eriti realistlikult. Pildil olid ka mõned võõramad inimesed. Hiljem Klaus vaatas seda pilti ja tundis suurema osa pildilolijaid õigesti ära, aga mõnega ka eksis. Ma ei kommenteerinud, kes on kes, aga kui Klaus oli lõpetanud, siis ütlesin, mis oli tema valede ja õigete vastuste osakaal. Küsisin, kas Klaus teab, mida tähendab supi sees punane värv. Seletasin, et see tuleb peedist. Ma tegin suppi oma retsepti järgi, pannes sinna nii borši kui ka toorest peeti. Ma poleks võibolla pidanud ütlema, et see on oma retsepti järgi, sest Klaus võis mõelda, et ma ei tunne koostisosi ja võisin kogemata midagi mürgist hulka panna.

Enne pommitamist

Lugesin ajalehest koomiksit ja seejärel koomiksi kommentaare. Naersin. Autor oli Krister. Krister tuli ise vaatama, kuidas ma koomiksit loen. Sain teada, et Krister on avaldanud lasteraamatuid. Ma olin juba varem imestanud, et kui Krister koolis naljajutte rääkis, miks ta siis hiljem raamatuid ei kirjuta. Ütlesin, et koomiks on avaldatud kogemata kaks korda. Vaieldi vastu, et see ei ole kogemata, vaid kaks korda avaldatakse koomiks siis, kui joonistajal pole aega uut osa joonistada. Algul olevat selliseid kordi olnud üksikuid, hiljem olevat need sagedaseks muutunud. Olin emaga kahekesi köögis. Ema küsis, kas Kristeril on hea hääl. Püüdsin vastata ilma nutma hakkamata, et Kristeri häält on ajalehes kiidetud. Tahtsin lisada, et kui Krister pika luuletuse pähe õppis ja selle ette luges, siis õpetaja Mitt ütles, et Krister on ülejäänud klassist pea jagu üle.

*

Ukrainas käis sõda ja nüüd ründasid Vene väed ka Eestit. Mõtlesin, et kui ma emaga kokku lepin, siis võin minna rindele ja lasta ennast surnuks tulistada. Aga mul oli paber, et ma olen sõjaväeteenistusest vabastatud. Mõtlesin, et selle peaks juba enne mobilisatsiooni väljakuulutamist üles otsima. Mobiliseerija oleks võibolla öelnud, et see paber ei kehti. Mina oleksin vastanud, et paber on tähtsam kui suuline jutt. Seepeale oleks võidud mind sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjana kohe maha lasta. Praegu kogunesime suurde maa-alusesse hoonesse, et pommitamise eest varjus olla. Paistis, et ma ei saa enam sel päeval koju minna. Särgava ütles, et Vene väed on nii lähedal. Mõtlesin, et parem on olla sellel maja küljel, mida ei tulistata. Otsisin endale sobivat numbrituba. Läksin sellesse, kus olin enne haiglast väljakirjutamist just olnud. Näitasin oma endist voodit ja küsisin teises voodis lamavalt haiglasoleku ajast tuttavalt poisilt, kas minu voodi on vaba. Poiss vastas, et ei ole. Näha seal küll kedagi ei olnud, aga ilmselt oli keegi saabumas. Mõtlesin, et keegi pole veel klassiruumidesse läinud, mina võin minna, neis ei ole küll voodeid, aga mul on tekikott kaasas. Võin ka koridoris ööbida, siis saab öösel wc-s käia. Läksin ühte klassiruumi. Sinna tuli ka üks tüdruk. Ta oli ühes voodis pikali ja tegi vahet pidamata kuuldavalt kiireid arvutustehteid. Aga võibolla see polnudki tema hääl, võibolla ta kuulas arvutamissaadet.

Veeolendid luules 2

„Eesti kalaluule antoloogia“. Koostanud Vladislav Koržets. Tallinn, Sõnavald OÜ 2021. Loetud varem pooleli jäänud kohast luuletuste lõpuni. Kokku 728 lehekülge.

Viimasel ajal loen kõiki raamatuid mõtlemispausidega, aga selle raamatu puhul otsustasin, et teen mõtlemispausi ainult heade ja keskmiste, mitte roppude luuletuste järel. Et kindel otsus oli raamat läbi lugeda, siis ma ühtegi luuletust siiski pooleli ei jätnud.

Raamatul ei ole mitte ainult palju lehekülgi, vaid lisaks on luuletusi pandud raamatusse tihedamalt kui üks lehekülje kohta, neid on üksteise all ja lühemate ridade puhul ka kahes veerus. Pealkirjadeta luuletuste algusesse pole pandud tärne, seetõttu tuleb kohati mõistatada, kas jätkub sama luuletus või käib juba järgmine. Samale leheküljele pandud luuletuste puhul aitab vahet teha, et kahe luuletuse vahel on rohkem millimeetreid valget pinda kui kahe salmi vahel. Kui luuletus jätkub parempoolse lehekülje pöördel, siis on lehekülje lõppu pandud nool. Kuid vahel jätkub järgmisel leheküljel ka vasakpoolse lehekülje luuletus ja siis pole noolt lisatud.

Luuletuste kirjapilti on ühtlustatud, kuid Ott Arder ja vist veel keegi olid jäetud läbiva suurtähega. Pealkirjade kirjapilti on ühtlustatud rohkem, aga panin tähele, et vähemalt üks autor oli jäetud võibolla näpuvea tõttu teistsuguses stiilis pealkirjatähtedega.

„Loomade elu“ kalde köitel oli oma kindel korduv sõnavara, sealt õppisin sõnu nagu pelaagiline. Ka kalaluule antoloogial on korduv terminoloogia, aga korduvad natuke teised sõnad kui zooloogiaraamatus. Korduvalt on juttu soomuset ja loomusest eri tähendustes, lantidest, kiiskadest, särgedest, näkkidest ja kalameestest. Ma olen kõrvaga kuulnud, et Justamendi laulus on Peipsi tagant toodud sikud, aga raamatus oli trükitud sikut. Kõrvaga on kerge uue sõna asemel vana tuttavat sõna kuulda, aga ma kahtlustan, et võibolla on antud juhul raamatus trükiviga, muidu muutub ridade järjestus ebaloogilisemaks. Justamendil on teisteski lauludes Venemaa millegi negatiivsega seotud, ’sikud’ oleks negatiivsem sõna kui ’sikut’, sikud seostuksid sellega, et suusatajal hüüdnimega Kiku on venepärane perekonnanimi. See ei olnud antoloogias ainus koht, kus sõna ’sikut’ esineb, aga seletussõnaraamatus oli toodu vaid vorm ’sikuti’.

Raamatus on osadele luuletustele juurde kirjutatud, et need on lasteluuletused, aga osad on täiskasvanute luuletused, kus võrreldakse kalade püüdmist naiste või meeste püüdmisega. Maletajatele tuttavat väljendit mativõrgu punumine ma ei leidnud. Näkk võib muinasjutus olla üleloomulike võimetega tegelane, aga luuletuses või kõnekeeles võib näkk tähendada ka tavalist naist, kes ei elagi vees.

Raamatu esimest poolt lugedes ma kahetsesin, et ei ole selliseid luuletusi, kus kala oleks minategelane. Teises pooles olid olemas ka sellised luuletused.

Kala püüdmisest oli rohkem luuletusi kui muudest inimese kaladega seotud tegevustest. Kuid esindatud olid siiski ka kala puhastamine ja kala praadimine, samuti kala ostmine.

Enne lugemist mõtlesin, et tõenäoliselt on selles antoloogias parim autor Paul Haavaoks, kelle luulekogusid ma olin varem lugenud. Kuid kui jõudsin Haavaoksa luuletusteni välja, siis selgus, et antoloogiasse ei olnud võetud need luuletused, mis mulle kõige rohkem meeldisid. Mulle meeldisid luulekogudes rohkem luuletused, mille ridu mäletan umbes sõnastuses „Tulin, kui veel olin noor ma, / Häädemeestelt Mehikoorma“ ja „Järv vestab argisest loost / ilmetul häälekõlal. / Vete vahusest voost / rohekad pisarad mõlal.“ Keegi võib mälu järgi tsiteerimist kritiseerima hakata, aga vanasti rahvalaulikutele oli see lubatud. Ka Ott Arderilt, Hando Runnelilt, endalt ja oma vennalt tuli meelde luuletusi, mida pole antoloogiasse võetud. Enda luuletusi eraldi vaadates mõtlesin, et minu parimad luuletused pole kalateemalised, aga raamatut järjest lugedes vabavärsiliste luuletustega kõrvuti tundusid enda luuletused siiski kõlaliselt paremad. Kuigi praeguseks ma tean, et see pole kõigi lugejate maitse.

Raamatu esimesest poolest kirjutades võrdlesin Mart Rauda ja Eno Rauda. Hiljem jõudsin välja ka Eno Raua luuletusteni ning lugesin meeldetuletuseks ka Mart Rauda uuesti. Mart Raud tundus endiselt parem, kuigi Eno Raud on kergemini meeldejääv. Eno Raua sõnamängulised luuletused meenutavad tema proosateost „Peep ja sõnad“, mitte raamatut „Naksitrallid“, kus ka kangelastegusid tehti. Mõtlesin, et mul on ka sõnamängulisi luuletusi, näiteks umbes ridadega „Üks uppuja haaras kord kõrre / ja teatas, et tühjaks joob tõrre“, aga mul on see natuke ülevamas stiilis, eriti salmi teises pooles umbes sõnadega „Ta arvas, kui kõrs oleks toru, / teeks kuivaks kõik hädade oru.“ Seda küll selles antoloogias pole.

Võõrad korterites

Isa ei olnud veel oma tuppa läinud. Kasutasin võimalust, et minna seal korraks internetti. Avanes video ühe klassiõe perekonna kohta. Ma olin varem juba selle klassiõe fotosid näinud, nüüd oli hääl ka juures. Tema laps oli videos ettevaatamatu ning hoidis liimituubi ja toidutuubi korraga käes. Kui video sulgesin, hakkasid ekraanil järjest avanema soovimatud pildid. See tähendas, et arvutis oli jälle viirus. Klaus oli juba kaks korda varem samasuguse viiruse kõrvaldanud. Kutsusin Hennu appi viirust kõrvaldama. Rääkisin, et ei tea, kas klassiõde levitab tõesti viirust või teeb seda kohalik otsingumootor, mille abil ma olin video leidnud. Henn ütles, et see otsingumootor ongi selline. Rääkisin Hennule, mida Klaus oli eelmistel kordadel teinud, et Henn oskaks sama teha.

*

Läksin trepist üles, et jõuda korterisse, kus me elasime. Sisenesin korteriuksest. Korter oli täis võõraid inimesi. See tähendas, et see oligi võõras korter, oleksin pidanud veel korrus kõrgemale minema. Lahkusin sellest korterist ja vaatasin uksel numbreid. Vahepeal nägin, nagu oleks seal võõrad numbrid, vahepeal, nagu need oleksid meie omad. Igal juhul läksin korrus kõrgemale, kus asus meie korter. Seal oli ka palju inimesi. Osad olid täiesti võõrad, osad nägid välja võõra ja tuttava vahepealsed. Mulle tundus, et võõrad on kurjategijad. Viskasin nad välja. Aga mõnest inimesest ma ei teadnud, kas tema peaks välja viskama või mitte. Keerasin väljavisatute järel ukse lukku. Meil oli kaks korteriust, kontrollisin, et teine oleks ka lukus. Teine uks oli klaasist ja läbi selle oli näha, et kurjategijad püiavad korterisse tagasi pääseda.

Kasulik artikkel

Koostasin Grenzsteini raamatut. Hakkasin selle jaoks ühte artiklit ümber kirjutama. See oli väga hea artikkel, sest selles Grenzstein viitas oma varasema eluloo daatumitele. Muuhulgas sellele, mis aastal ta kirjutas esimese luuletuse. Mõtlesin, et võibolla on isa selle teksti juba arvutisse sisestanud. Aga vast mitte, see oli Grenzsteini teine lahkumiskiri, isa võis mõelda, et ühest lahkumiskirjast piisab ja et lahkumiskirjad on üldse liiga teravad.

*

Olin toidupoes. Tõstsin endale kaupa korvi. Muuhulgas tõstsin toitu, mis oli puruks murenenud. Vaatasin hinnasilti, et toidu hind on Ukraina sõja tõttu kõvasti tõusnud. Läksin kassasse. Panime kassapidajaga tähele, et ma olen ostukorvi tõstnud ka kodust võetud keedetud kartuleid. Kassapidaja ütles, et keedetud kartuli eest ei ole vaja maksta, sest kui ta on keedetud, siis see tähendab, et selle eest on juba varem makstud. Ütlesin, et täna mul veel on raha, aga see väheneb. Kassapidaja kutsus, et ma tuleks kolmapäev jälle poodi. Sinna oli veel mitu päeva aega.

Automaatsed liigutused

Kõndisin kooli poole. Ma ei tajunud üldse, et ma jalgu liigutaks, aga liikusin kiiresti. Otsustasin eeskõndijatest mööda kihutada. Mulle polnud automaatsete liigutuste õppimine kerge, aga olin õppinud kuidagi selgeks automaatsed lühikesed ja kiired jalaliigutused, mida ma ise ei märganud. Ühel päeval võisin need liigutused jälle ära unustada ja osata edaspidi kõndida vaid pikkade sammudega.

Veerand tundi Austriast

Et kasutada erinevaid õpitud keeli kordamööda, otsisin venekeelset filmi Austria-Ungari ajaloo kohta. Leidsin umbes veerandtunnilise filmi aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=pxMt_h-zuOA . Ma pole kindel, kas see on Venemaal tehtud või ainult vene keelde tõlgitud, sest korduvalt näidati maakaarti mitte vene ega saksa, vaid inglise keeles. Kaardil oli alasid, mille Esimese maailmasõja järel Rumeeniale minekut Ungaris kahetsetud on, kujutatud juba varem rumeenia elanikkonnaga. Seevastu oli näidatud mitmeid saksakeelseid alasid üksteisest eraldatuna praegusest Austriast idapool.

Film algas Austria-Ungari lõpuga. Järgmiseks mindi tagasi Napoleoni aega, mil tuleb rääkida õigupoolest Austriast, mitte Austria-Ungarist. Edasi liiguti kronoloogiliselt ja jõuti välja Bosnia-Hertsegoviina annekteerimiseni enne Esimest maailmasõda.

Pildiliselt oli filmil kolm perioodi. Vanemast ajast rääkides näidati maale. Keskmisest perioodist rääkides tulid maalid ja fotod läbisegi. Kõige hilisemast perioodist rääkides hakati näitama tummfilme, hiljem lisatud venekeelse jutu saatel.

19. sajandi esimesest poolest räägiti, et kool oli vaimulike kontrolli all ja valitseja oli Metternichi mõju all. Väiksemate rahvaste hulgas toimus rahvuslik ärkamine. Suhteliselt pikalt räägiti 1848. aasta revolutsioonist, näidates taustaks tänavavõitluse maale. Revolutsioon lõppenud sellega, et Austria ja Venemaa surusid Ungari maha. Ülejärgmisel aastakümnel muudeti riik aga kompromissina Austria-Ungari kaksikmonarhiaks, et see ei laguneks.

Järgneval perioodil räägiti majanduse arengust. Riigi tööstuskeskus oli Tšehhi ala, kus asusid Škoda tehased ja toodeti relvi. Ungaris olid Buda ja Pest olnud siiani eraldi linnad, aga alles nüüd muudeti koos ühe kolmanda linnaga ühtseks Budapesti linnaks. Arutati kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks muutmist slaavi osapoole lisamisega.