Ameerika tobedused

Kuulsin raadiost, et Ameerikas tahetakse lisaks mõnes piirkonnas juba kehtivatele võtta vastu ka üleriigilist seadust, millega keelataks sõna neeger kasutamine. Kuigi raadios öeldi, et see sõna on neeger, on kindlasti tegemist ingliskeelse sõnaga, erinevate keelte sõnad ei ole aga täpses vastavuses. Ometi võib karta, et tulevikus hakatakse ka Eestile välismaalt samasuguse seaduse vastuvõtmiseks survet avaldama. Esialgu pole siiski ka Ameerikas seaduse vastuvõtmine kindel. Raadios põhjendati seda sellega, et nooremate neegrite hulgas on põlualusele sõnale tekkinud uuesti positiivne tähendus. Nii leidlikud poliitikud tavaliselt ei ole, et nad võtaks vastu seaduse, et sõna tohib kasutada positiivses, aga mitte negatiivses tähenduses. Pealegi viimane variant sarnaneks sellega, kui meil keelataks lause "eksimine on inimlik" kasutamine, sest see annab sõnale "inimene" negatiivse tähenduse.

Google manipuleerib

Kui blog.tr.ee lõpetas enda lehel tehtud klikkide minu loenduril näitamise, siis jätkas minu blogi päeva keskmine näidatud külastuste arv ikkagi kasvamist, tõustes kõigi aegade kokkuvõttes veel 11-lt 12-le. Aga enamus külastajaid tuli Google'i otsinguga. Nüüd on loenduri näidud hüppeliselt langenud selle tõttu, et lehekülg on otsingutulemuste pingereas kõvasti kukkunud. Sellest võiks aru saada, kui blogidele eelistatakse staatilisi lehekülgi. Aga ma ei saa aru, miks isegi minu nime järgi otsides on viide blogile alles viiendal lehel, pealegi selle esimesele, mitte jooksvale kuule. Võibolla mind ei peeta piisavalt Ameerika-sõbralikuks. Vastasin hiljuti ühele e-mailile, et pean sarnaselt Putiniga Ameerikat ohtlikuks. Peale seda see kukkumine tuligi. Seos on võimalik, sest gmaili postkastis olevad kirjad saab teenuse pakkuja alati läbi lugeda. Ma ei tea küll, kas nad mõne eesti keele oskaja on ametisse võtnud.

Terminoloogia

Täna öösel oli mul ka palavik. Ega ma kogu aeg palavikuga internetis pole istunud, pikali olin ka palju. Õhtul, kui otsustasin magama jääda, tundsin, nagu alustaksin mingi raamatu koostamist. Kõige rohkem meenutas teos Tartu ülikooli ajalugu. Vahepeale natuke ka Kerese artiklite kogumikku. Vahepeal seletasin endale ära, et tegemist on lihtsalt ühe inimesega, kes püiab magama jääda. Kui sügavamalt magama jäin, siis kuulusin komisjoni, mis töötas välja eestikeelset geograafiaterminoloogiat. Töö oli väga keeruline. Kõiki minu ettepanekuid, mis olid kindlasti õiged, ei osatud õigeks pidada. Üks neis puudutas sõna "asuma" võrdluses ühe teise sõnaga. Kui vahepeal ärkasin, siis olin unest segane ja läksin korraks teise tuppa, et vaadata, kas Eestis on selline sõnakasutus võimalik. Ühtlasi vaatasin kella, et näha, kui kaua ma olen maganud. Aega oli läinud kuni 2,5 tundi. Jäin uuesti magama. Nüüd oli tegemist linnaehituskavade kinnitamisega. Erinevad projektid konkureerisid ruumala pärast. Tõlkisin geograafia alast teksti saksa keelest eesti keelde. Autor nimetas kõiki väikseid asulaid mingis mõttes keskusteks, millega kohalikud elanikud vaidlesid. Minu juhendajaks oli üks geograaf. See geograaf ei uskunud, et sõnad "koht" ja "paik" võiksid olla erineva tähendusega. Mina teadsin, et tõlgitava teksti autor oli sõna "paik" eesti keelde toonud ja andnud sellele erilise tähenduse. Saabus Saksamaa hiilgeaeg. Joonega ühendati kolm valdkonda, milles kõigis Saksamaa teisi edestas. Uni läks lõplikult ära suhteliselt vara, aga eilsest hiljem.

Ajaloo unustamine

Tiiu blogi värskes sissekandes kiidetakse heaks ajaloo unustamine. Mul ajalugu uurinuna tekib selle peale küsimus, kuidas võib üldse loota ajaloost õppimisele, kui see ära unustada. Tundub, et need suurriikide juhid, kes soovitavad meil ajalugu unustada, ei pea silmas niivõrd unustamist, kuivõrd meie alandamist.

Palavikuunenägu

Täna öösel jäi unenägudest meelde ainult see, et blog.tr.ee all oli levinud selline blogitüüp, mis viitas algul kahe tüdruku blogidele, aga hiljem kustutas kahest viitest ühe ära.

Riik

Kuulutatakse välja üks riik. Aga seda riiki ei kuulutata iseseisvaks. Ta kuulutatakse hoopis osariigiks. Rahvas ütleb, et hea, et meil osariikki on.

Erinevad mängud

Arvutisse tuli ühele võõrale inimesele kiri. Trükkisin selle välja ja lennutasin selle aknast välja vastava inimese suunas. Kiri ei lennanud nii kaugele. Aga üks poiss korjas selle üles ja viis talle. Varsti nägin jälle ümbrikku õhus hõljumas. Ma ei teadnud, kas see on minu visatud kiri või vastus sellele. Tõmbasin lauasahtlid lahti, et mõjutada õhuvoolusid kirja oma rõdule tooma. See maanduski rõdule. Varsti nägin jälle ümbrikku lendamas. Tõmbasin jälle sahtlid lahti. Ka see ümbrik maandus õigel rõdul. See ümbrik oli kuldse paberiga, sees oli roosa paber, millele ei olnud midagi kirjutatud. Laual oli ühe võõra kooli ajaleht. Selles kirjutati, et üks selle kooli 16-aastane poiss nakatas seitse oma klassiõde sihilikult aidsi.

Läksin maleklassi ja hakkasin iseendaga mängima. Rei ütles minu käike nähes, et vanasti olid inimesed targemad. Endale mulle need käigud nii halvad ei tundunud. Laua kõrval istus üks tundmatu vanamees, kes küsis mult, kas tuberkuloosiga käiakse ka saunas. Vastasin, et arvatavasti käiakse. Sellel vanamehel oli nähtavasti endal tuberkuloos. Hakkasin mängima Reiga. Mul olid mustad. Rei tõi viguri g5. Mõtlesin lüia odaga etturi f3 ja pärast gf panna käiguga Rf3 kahvel valge kuningale e1 ja vigurile g5. Aga enne kui ma seda teha jõudsin, märkas Rei, et tema kuningal on tuli. Ta tahtis tuld kõrvaldada, aga mina ütlesin, et kahte käiku ta järjest teha ei saa. Ütlesin, et võtame kõik käigud tagasi. Järgmiseks hakkasin mängima lauamängu, milles laud oli nuppude asemel täis väikseid kiudusid. Esialgu selles poolte kokkupõrget veel ei toimunud, aga kui mäng selleni oleks jõudnud, siis ei oleks üldse teadnud, kuidas laual olevaid seoseid jälgida. Jätsin selle mängu pooleli. Tahtsin hakata mängima kabet. Sain aru, et näen und, aga lootsin, et sel korral õnnestub mul algseis peale panna. Proovisin korraks seisu kohe õigeks kujutleda, aga see ei õnnestunud. Nii pidin nuppe ühekaupa laduma. Panin keskele ühe rea liiga palju, nii et nuppudele ei jäänud käimisruumi. Korjasin liigse rea jälle ära.

Olin Peedul tagumises ruumis. Nägin aknast, et vanaema suvilast tuleb meie poole Jürgeni pere. Läksin keskmisse tuppa, et nad tulles mind tagaruumist ei leiaks. Jätkasin raamatu "Kümme aastat hiljem" lugemist. Et see oli sellepealkirjalistest raamatutest keskmine, siis ütlesin, et selle pealkiri võiks olla "Kümme aastat hiljem ja varem". Olin väga uimane. See ei saanud tulla sellest, et ma päeva jooksul liikunud ei olnud, sest vanaema suvila juures olin käinud. Arvatavasti tuli uimasus sellest, et olin suurema osa päevast toas uimastavate aurude käes olnud.

Mehikese suvi

Mehike ärkas metsas sambla peal. Ta imestas, et mis see sammal siin teeb, peaks ju olema talv. Aga ta järeldas, et ju siis on suvi. Ta vaatas klaasikillu peegelduselt oma nägu. See väga palju vanemaks ei olnud jäänud. Mehike ei teadnud tegelikult kui vanaks ta elab. Ta teadis, et väiksemad loomad elavad tavaliselt suurtest vähem. Nii võis tema elu kesta vaid kolm aastat. Aga ta teadis ka, et targemad elavad kauem. Nii võis ta elada mitusada aastat. Mehike püüdis meenutada, mida ta talveunes nägi. Aga siis ta mõtles, et kui ta ärkas suvel, siis võib seda ka suveuneks nimetada.

Ajaleheputka

Olime puumajas, kui selle seinalt hakkas suitsu tõusma. Läksime tuld kustutama. Nägime, et seina peal on ussid, kes söövad puud. Need olid sellised ussid, et kui nad vahel liiga tihedalt kokku koondusid, siis läks koondumiskohas liiga kuumaks ja hakkas suitsu tõusma.

Leidsin kodu lähedalt ajaleheputka, millel oli veel lai vaateaken nagu vanadel putkadel. Putka oli tänaseks juba suletud. Aknast oli näha, mis lehte kui palju müümata jäi. Sopalehti oli vaid veidi järel, korralikumaid paksud pakid. Ajakirju sellesse putkasse müügile ei mahtunud.

Mõtlesin, et kui ma vaatan avanguvariandid kiiresti läbi, on mul pärast mängu ajal ikkagi arendusskeemid selged. Toomas näitas ühte seisu. Selles pani ta valge oda b2 ja lükkas kõiki teisi valge nuppe korraga musta kuninga suunas edasi. Ütlesin talle, et ta ei kriibiks lauda. Nuppe tuleb tõsta, mitte lükata. Kui etturi kaksiksammu tehes puudutada etturiga ka lähemat välja, võib vastane nõuda nupu sinnajätmist, sest reeglite järgi võib vastane otsustada, millisele puudutatud väljadest käia tuleb. Toomas lükkas kõiki nuppe korraga arvatavasti sellepärast, et oli kuulnud väljendit "seisu kokku lükkama".

Rahu ja vaikus

Rahu ja vaikus
õnneks on siin.
Karjumisvajadus
puudub ja piin.
Sambaid sean üles
ja võtan neid maha,
ükski neist pole
hea ega paha.

Tiirlen planeediga
kosmoses ringi,
planeeti mööda
kulutan kingi.
Kõhus on piisavalt
parimat toitu.
Lõhkisöömisest
taevas meid hoidku.

Riikide jalutuskäik

Kõndisime mööda maanteed, kuni keerasime ära. Ühel joonel pidid keerama need, kes meist olid Läänemere äärsed riigid. Teisel joonel need, kes olid Läänemere äärsete riikide hulgast Balti riigid.

Läksin segakoori koosseisus laulupeole esinema. Seisin laval kahe tüdruku vahel. Kui teised laulma hakkasid, olin mina esialgu vait. Siis leidsin, et ma pean siiski kaasa ümisema. Seejärel mõtlesin, et ma pean vaikselt suud ka liigutama. Kui laulupidu läbi sai, siis ironiseeriti, et mina vist lugesin teiste laulmise ajal laulusõnu, ilmselt kantrilaulude sõnu. Rahvas pidi hakkama ära minema, aga üks õhupall lendajatega tõusis veel liiga kõrgele õhku, nagu ei oskaks lendajad seda üldse juhtida. See tõusis puulatvadest kõrgemale. Tristan ja tema kaaslased ütlesid, et nemad rohkem laulupidudel ei käi. Tristani kaaslased peksid üksteist, aga Tristan ei teinud sellest välja. Saabus uudis, et üks kuulus maadleja on kellegi ära tapnud. Arvatavasti oli tapetu ka maadleja ja võibolla juhtus see võistluste ajal. Mõtlesin kooli riidehoius, et kui keegi nüüd küsib, kus tapmine toimus, oleks ta eriti ehmunud, kui ta kuuleks, et tapja on siinsamas riidehoius temast mõni samm edasi.

Lugesin paksust sõnaraamatust fašismi ajalugu. Olin seda sealt mitu korda varem ka lugenud. Pärast lugemist kirjutasin välja, mis mulle sealt sellel lugemisel tähelepanuväärne tundus. Igal ringil kirjutasin uued asjad välja. Kaustikus oli ka huvitavaid joonistusi. Ühe joonistuse juurde oli kirjutatud, et see kujutab ühte unenägu. Aga ma ei mäletanud pildi järgi, millist unenägu, kuigi oli näha, et pilt oli unenäo moodi. Maalisin vesivärvidega pilte. Kui pilt tundus kuivanud olevat, panin ploki kinni. Isa ütles, et ma võiks esikaane ära kujundada. Näitasin, et mul on esikaanel juba kahte külge pidi avamiseks kujundus olemas. Kui ploki uuesti avasin, siis selgus, et värv ei olnud siiski ära kuivanud, mistõttu pilt oli nüüd rikutud. Hakkasin seda üle maalima. Üle maalimine tundus pilti ainult halvemaks tegevat.

Rääkisin Ivole, et ma ei ole sel aastal kanali vees käinud. Ivo küsis, kas ma kanali ääres olen käinud. Ütlesin, et olen küll. Rääkisime, et kanal hakkab rohtu kasvama. Ütlesin, et nii on kõigi Eesti veekogudega ja et see tuleb väetiste kasutamisest. Ivo ütles, et seda muidugi. Sellest ma järeldasin, et Ivo on magistrantuuris õppinud. Kõik inimesed ei oska kinnikasvamist väetisega seletada. Kui Jürgen sellest seosest rääkis, siis emale oli see uudiseks. Tahtsin Ivolt küsida, mida ta ülikoolis õppis. Võtsin kätte vildikad. Need olid Eestis tehtud ja välismaa vildikatest halvemad. Aga lihavõttemune oli nendega küll hästi värvida saanud.

Olin vene keele tunnis. Õpetaja ütles, et järgmises tunnis tuleb kontrolltöö. Küsisin, mille peale. Õpetaja ütles, et sõnade peale. Kavatsesin kõik viimaste õppetükkide sõnad ära õppida. Aga ma võisin kontrolltöö ikkagi kahe saada, kui sõnadega oleks tulnud ka lauseid moodustada ning kui nendes oleks tulnud tõlkida ka varem õpitud sõnu. See polnud küll väga oluline, sest mul oli kool lõpetatud. Mõtlesin algul kirjutada sõnad välja valgele paberile, aga seejärel leidsin, et ruudulisel paberil on neid parem kinni katta. Eelmises klassis oli inglise keeles olnud palju kodulugemist, kuid nüüd uue õpetajaga polnud veel ühtegi kodulugemise tundi olnud.

Päikse paistel

Veel pimedust peab ootama, kuid kiiret mul ei ole,
sest päike pole mõnel päeval üldse mitte kole.
Praeb päike lumehelbeid nagu nahka rannaliiv.
Kui helbed juba tumedad, on pimeduse viiv.

Ilus jõgi

Kaks tüdrukut arutasid, kumba neist ilusamaks peetakse. Mina mõtlesin, et kui öeldakse "ilus jõgi", siis ei tea, kas mõeldakse seda joont, mis on kaardil, või vaatepilti, mis avaneb jõe enda ääres.

Rääkisin või mõtlesin rääkida, et hoolimata kõigest, mida rohelisele erakonnale ette heidetakse, on see ainuke erakond, mille valimise järel ma saan mõelda, et ma olen maailma lõpu vastu midagi ette võtnud. Vanemuise mäel algas rohelise erakonna valimisüritus. Ühel pool teed seisis Strandberg ja tema kõrval kandidaat, keda ma valida kavatsesin, teisel pool teed oli Laar, kes käis peale, et rohelised loobuksid valimistel osalemisest. Strandberg vastas, et ei loobu, sest terve rahvas toetab neid. Mõtlesin, et see on selline valimiseelne vale, millega parteidel on kombeks esineda. Roheliste toetus küsitluse järgi oli 13%, aga hääletamisel võis see veel langeda. Strandberg alustas kihutuskõnet, kuigi tal oli ainult umbes üks kuulaja. Sinna hakkasid kogunema minu klassikaaslased. Helen jagas kommi. Võtsin ühe kommi ja ütlesin, et rohkem ei tohi vist võtta. Helen andis mulle teise kommi juurde. Ta andis selle poolte kaupa, sest komm oli pikuti pooleks.

Kirjutasin kaustikusse proosaraamatut. Mõtlesin, et kui selle valmis saan, siis kirjutan teise kaustikusse koopia ja saadan Helinale. Aga teist varianti ma juba natuke muudaksin. Siis peaks ma kirjutama täis kokku kolm kaustikut, et endale ka lõppvariant jääks. Tegelikult võiksin teha ka nii nagu ülikoolile kirjutatud uurimistöödega, millest endale jätsingi mustandi, esitades puhtandi ülikoolile. Raamatu kirjutamiseks esitasin Toomale küsimusi. Toomas oli käinud maal. Küsisin, kas mina ka kaasas olin. Ma nimelt täpselt ei teadnud, mida ma läbi une teen. Toomas rääkis, et isa oli temaga selle eest pahandanud, et ta ei sõitnud koju tagasi otse, vaid Tallinna kaudu. Mõtlesin, et ringi põhjus on see, et kui Toomas on Helina, siis Helina elab Tallinnas. Ütlesin Toomale, et ta ei oleks pidanud autoga sõitma, sest see võtab bensiini. Teised käivad maal jalgratta või suuskadega. Toomas vastas, et ta on mulle varem selle kohta selgitusi andnud ja ma räägin ikka veel vana juttu. Mõtlesin, et raamatusse peaksin Tooma vastuste asemel kirjutama rohkem siiski väljamõeldud asju.

Istusin klassi 208 ja kirjutasin kaustikusse proosaraamatut. Jätsin kirjutamise pooleli. Väike poiss oli paberist erinevaid asju voltinud. Proovisin ka sellest paberist midagi voltida. Vaatasin tahvlile. Artur hakkas rääkima, nagu oleks ta minu värsket unenägu lugenud, et esimesest pingist näeb muidugi tahvlile halvemini kui kolmandast pingist. Põhjuseks on see, et kaugemalt vaadates näeb tagapõhja laiemalt. Asja näitlikustamiseks näitas ta Kristerile ühte objekti nii, et algul oli see tahvli juures ja seejärel kõndis ta sellega Kristerile järjest lähemale. Kui ta maha istus, oli ta Andres. Mina ja Sander hakkasime toolidega kiiresti ja sünkroonis kiikuma, kõigutades nii eesmist kui ka tagumist lauda. Selle peale öeldi: "Nüüd tuldi kallale." See tähendas, et teisi selline kiikumine ärritab. Artur ütles Kristerile, et nad peaksid rajama teatud kohta uue põlevkivikaevanduse. Mõtlesin selle peale välja luuleread:

Milleks meile vaja kaevata põlevkivi?
Mere ääres varsti seisab tiivikute rivi.

Väike poiss, kellelt ma olin voltimispaberi saanud, käis mulle peale, et ma raamatut edasi kirjutaks. Ütlesin talle, et ma tean, miks ta kogu aeg tahab, et ma raamatut kirjutaks - ta loeb ise palju raamatuid. Väikse keerutamise järel kinnitas ta, et mul on õigus. Mõtlesin, et kui ta seni ei ole palju lugenud, siis hakkab ta nüüd seda minu jutu peale tegema.

Päeva närides

Üks mõttekübe pähe tuli, mida varem polnud seal.
Et on see kübe selline, ei olnud arvand eal.
Nüüd on see kübe kadunud ja teine asemel.
Muid olen pähe tagunud. Kas need on tasemel?

Rasked arvutused

Kõndisin koos Erikuga läbi suurlinna. Vahepeal oli see Leningrad ja vahepeal London. Läksime lennujaama ja sealt natuke maad tagasi lõppsihtpunkti. Kohale jõudes olin uhke, et olen nüüd suurlinna ühest äärest teiseni kõndinud. Selles linnas peatusime kümmekond päeva. Natuke enne ärasõidupäeva hakkasime mängima jalgpalli. Nii Oudekki kui ka mina panime selleks jalga kaasavõetud dressipüksid. Oudekki tegeleski spordiga umbes kord kümne päeva kohta, samal ajal kui mina püüdsin malega tegeleda iga päev. Ometi oli tema edukam. Teised rääkisid, et Saksamaa jalgpall käib varsti alla. Mina mõtlesin selle peale öelda, et kolm rahvast jäävad alati oma alal teistest tugevamaks - sakslased jalgpallis, juudid males ja neegrid jooksmises. Mõtlesin veel, kas lisada, et hiinlased ujumises, aga siis leidsin, et see võib olla ajutine.

Olime bussis. Läksime teisest uksest välja, et siseneda lõõtsa juures olevast uksest. Aga buss pani vahepeal uksed kinni. Hakkasime jooksma, aga buss ei teinud uksi uuesti lahti, vaid sõitis ära. Õnneks tuli peatusesse samal ajal teise liini buss, mis sõitis samuti meie sihtkohta. Kanalist möödudes märkasin, et jääd on veel ainult poolel kanalil. Alles hiljuti olin selle jää peal käinud. Kui oleks olnud kaugemal merel, siis ei oleks nii kiiresti kaldale jõudnud kui jää sulanud oleks. Linnast välja sõudsime mööda kanalit, aga tagasi mõtlesime sõuda mööda jõge. Kanali linnapoolse otsa ja jõe vahel oli maja, mille kohta Klaus ütles, et sinna on inimesed elama läinud alati kampaania korras.

Olin matemaatika tunnis. Ütlesin õpetajale, et Lauri N-st on mu matemaatika reiting sada punkti kõrgem, aga Jürgen I-st sada punkti madalam. Siis parandasin ennast, et Jürgenist sada punkti madalam on mu malereiting, matemaatikareiting on mul temast kakssada punkti madalam. Tuletasin Laurile meelde, et ühes klassis nägi ta tahvlilt ülesande teksti valesti, kirjutas vihikusse, et 15+2=17, aga õpetaja parandas vastuse ära, sest tahvlil oli liidetav 15 asemel 12. Seda, et Lauri arvutas arvuga 15, õpetaja ei märganud. Tol korral olin ka ise teisest pingist halvasti tahvlile näinud. Nüüd istusin kolmandas pingis, aga nägin paremini. Kirjutasin tahvlilt ülesandeid maha pulgaga, mis tuli eelnevalt valge värvi sisse kasta. Kirjutasin teise pingi tooli põhjale. Aga varsti ma pühkisin selle ära, et keegi värvi sisse ei istuks. Esimese pingi toolile oli ka kirjutatud, aga sealt ma pühkima ei hakanud, sest sinna polnud kirjutanud mina. Vahepeal ei teinud ma midagi ja istusin niisama. Õpetaja ütles, et nüüd ta muudab matemaatikaõpetuse selliseks, et kõigis klassides tegeletakse ainult nelja põhitehte arvutamisega ja selle eest saab hinde. See tähendas, et ma olin sunnitud kaasa töötama hakkama. Mõned olid küll pidanud juba eelnenud minutitel tahvlil ülesannet lahendama. Ma ei mäletanud isegi, kas enne tuleb liita ja lahutada või korrutada ja jagada. Teadsin, et kui jagamismärgi asemel on murrujoon, siis tuleb enne jagada kui järgmise murruga liita. Aga see võis tulla sellest, et murrujoon võis vastata sulgudes olevale jagamismärgile. Hakkasin arvutama, aga see läks mul väga vaevaliselt. Tunni lõpuks lahendasin ülesannetest ära ainult esimese, mis tähendas, et pidin saama kahe. Kui see oleks olnud eksam, oleks mul sama halvasti läinud.

Sekundid mööduvad ka tiksumiseta

Päev kaob nagu ei tea mis asi. Mõtlesin, et aja kokkuhoidmiseks loen raamatut 20 lehekülje asemel 10 lehekülge. Tagajärg tundub olevat see, et lugesin neid lehekülgi aeglasemalt. Aga ma ei mõõtnud, nii et võibolla kulus see aeg ka kuskile mujale. Nüüd peab veel sööma, mis võtab samuti aega. Vanasti ma sõin kiiremini. Vahepeal sõin ka veel aeglasemalt. Ebastabiilsus võimaldab elulooraamatus rohkem muutustest kirjutada. Aga see võib viia ka selleni, et raamatu kirjutamine jääb pooleli.

Rändav aken

Mult võeti natuke raha ära. Hakkasin seda tagasi nõudma. Nõudsin nii kaua, kuni ma ei saanud seda enam teha, sest ei mäletanud enam, kas raha on ikka veel tagasi andmata. Sellega nähtavasti oligi arvestatud.

Kirjutasin luuletuse. Teises reas oli juttu Jürgen Roostest. Üle lugedes nägin, et esimese ja teise rea vahel on rütmihäire. Tahtsin küsida emalt, kas ta peab õigeks seda või parandatud rütmiga varianti. Siis nägin, et mul ei olegi vaja midagi küsida, sest ma olen lihtsalt kogemata kirjutanud esimese rea kavatsetust lühemalt. Tekst oli internetis üleval. Selles olin kasutanud venelaste kohta sõimusõna. Nüüd mõtlesin, et peaksin lisama kommentaaridesse vabanduse, muidu lähevad kõik venelased vihale. Aga kommentaare oligi juba tulema hakanud. Keegi kommenteeris M tähe all, et minu sissekanne on väga detsembrikuu (ehk eksamihooaja) stiilis. Arvatavasti kirjutas seda Medijainen. Üks kommentaar kõlas: "Mina olen Oleg." Algul arvasin, et keegi tahab niimoodi tuttavaks saada. Seejärel tundus mulle, et see võib olla ähvardus. Kuna kommentaare oli juba palju, siis loobusin kommentaaride hulka vabanduse kirjutamisest, sest seda poleks tähele pandud. Selle asemel mõtlesin pealkirjas oleva sõimusõna maha tõmmata. Lõpuks tuli mulle mõte, et ma ei jäta seda sõimusõna absoluutsena kehtivaks, vaid panen ette sõna "vahel". Seletasin juuresolevale vene poisile, et ei saa öelda, et venelased alati sellised oleksid. Paranduse tegemiseks oli mul vaja eesti-vene sõnaraamatut. Võtsin selle vihikukapist ühe vihiku alt peidust välja. Taharuumi läks kaks Vene sõdurit. Tõmbusin igaksjuhuks ukseava eest kõrvale. Sõdurid hakkasidki läbi ukseava tulistama. Ärkasin hetkeks üles. Uuesti magama jäädes sain teada, et need sõdurid oli saatnud Venemaa valitsus mind maha laskma, aga sõdurid polnud käsku täitnud, vaid tulistanud laskemoona niimoodi välja, et keegi pihta ei saaks, ja lõpuks hoopis ennast maha lasknud. Nüüd tuli uksest sisse ka Henn. Samal ajal selgus, et tagatoas on veel keegi. Ajasin üllatusest söögilaua koos söögiga ümber. Uurima hakates selgus, et tagatoas olija on seal alati elanud. Vahepeal ta ka haihtus. Ema meenutas, et kui me veel vanas korteris elasime, siis ta käis E. Loonelt üle ukse küsimusi küsimas, aga E. Loone ei tahtnud eesti keele kohta käivatele küsimustele vastata. Siin majas, kus me praegu külas olime, läks osa ruume vett ja auru täis. Seda tegi ventilaator, mille sissepaneku eesmärk oli olnud hoopis ruumi kuivendamine. Ühes toas oli endiselt hea õhk. Kõndisin majast ära mööda puuderohket tänavat. Jälgisin, kuidas üks aken mööda väikseid maju edasi liikus. Teadsin iga järgmist maja vaadates, milline selle akendest on see edasirändav aken. Nii jõudsin välja vana vabrikuni.

Venemaa pidas Eestiga läbirääkimisi ja ähvardas Eestit. Niikaua kuni Venemaa järgmist sammu mõtles, mängis Putini kõrval istuv eestlane relvana vilepilli. Mõtlesin, et Putinile võibolla üldse muusika ei meeldi ja see võib teda eriti ärritada. Piiblis oli selline koht, kus Jeesus vaatas vette ja nägi veepeeglist, et sõdurid tulevad selja tagant teda vangistama. Jeesus pööras ringi ja ütles neile, et ta on Jumala poeg. See oli ainuke kord, kui ta seda väitis. Selle lause tõttu jüngrid teda Jumala pojaks pidama hakkasidki. Öeldud lause mõjul jäeti ta sel korral vangistamata, aga teine kord tulid sõdurid uuesti ja võtsid ta ikkagi kinni, sest Jeesust süüdistati mässu õhutamises.

Napoleoni sõjad

Enn Soosaare uuest raamatust lugesin, et Napoleoni sõdades kaotas Prantsusmaa miljon inimelu. Mulle tundus, et varem olen kohanud arvu kolm miljonit. Nüüd tekkis küsimus, kas ma pean lootma, et mu mälu petab. Kontrollisin mälu kõigepealt Eesti Entsüklopeediast, kus mingeid arve ega hinnanguid esitatud ei ole. Seejärel varem loetud Frank McLynni raamatust "Napoleon". Selles on kirjas, et Prantsusmaa kaotusteks aastatel 1796-1815 võib hinnata miljon lahingutes langenut, lisaks kaks miljonit haiguste, külma ja nälja kätte surnut. Napoleoni sõdades hukkunute koguarvuks (seega erinevatel pooltel) loeb viimatinimetatud raamat vähemalt neli miljonit, pidades seda veel tõenäoliselt tugevalt alahinnatuks. Et tol ajal olid rahvaarvud praegusest väiksemad, siis oli ka võimaliku miljonilise kõikumise tähendus suurem.

Neeger

Ema ütles, et ta oli ilmateatest kuulnud, et märtsis tuleb Eestis veel 56 kraadi külma. See oleks eriti hirmus olnud siis, kui küttetoru oleks katki läinud. Ja veel hirmsam oleks olnud, kui kogu linn oleks kütteta jäänud. Küsisin, kas me ei saaks selleks ajaks mõnele soojemale maale minna. Talve algus oli olnud ebatavaliselt soe, nüüd olid need külmakraadid seetõttu keskmise temperatuuri ühtlustamiseks hilinemisega tulemas. Aga kliima edasise soojenemise vältimiseks on vaja, et lumi päikesekiiri kosmosesse peegeldaks. Kui kõik külmakraadid kuhjuvad lühikesele ajale, siis jääb peegeldumisaeg ikkagi väiksemaks. Aga sellest suurest külmast oli rääkinud hoopis üks Aafrika neeger, kelle jaoks kõik külmakraadid on võrdsed ja kes ei tee külmal ja väga suurel külmal vahet. Ta oli andnud ühele Eesti ajakirjanikule intervjuu. Neeger oli rääkinud palju lollusi. Kohati ei saanud ajakirjanik ja neeger teineteise jutust arugi. Neeger arvas, et suuremate Euroopa riikide võimualusena on Eesti samasugune nagu Aafrika maad eurooplaste võimu all. Ainult et ta pidas enda maad Eestist paremaks, sest seal elas rohkem miljoneid inimesi. Selle intervjuu mõjul tõlkis see ajakirjanik pärast Eesti keelde selle neegri kirjutatud raamatu. Muidu ta oleks võinud sama hästi tõlkida ka mõne teise neegri raamatu. Võtsin riiulist selle raamatu ja hakkasin lugema. Raamat oli saksa keeles, sest neegri päritolumaa oli endine Saksa koloonia. Nüüd oli mul saksa keel juba nii selge, et lehekülje kohta tuli umbes üks sõna, millest ma aru ei saanud. Hiljuti ei olnud neid raamatuid selle koha peal riiulis vist veel olnud. Need võisid olla Klausi laenatud. Igatahes oli ta hiljuti kellegi poolt mõned raamatud laenanud. Sellele neegrile meeldisid natsid. Selle Aafrika riigi elanikud olid mures, et riiki on hakanud massiliselt valgeid sisse voolama. Olime selles Aafrika riigis. Nägin mööda sõitmas kahte väga ilusat ja huvitavat autot. Selliseid autosid ma polnud varem näinud. Meil tehti kodus teatrit, kus mängisid kaasa ka aafriklased. Näitlema oli pandud ka paar hästi väikest last. Kui need lavale tulid, hakkasid nad rääkima hoopis teist juttu kui neile oli õpetatud. See toimus ühes õppehoones. Minu kõrval istus Krister. Ta kirjutas väikesele paberitükikesele mingi lause. Tundus, et ta kirjutab kirja selliselt, nagu selle oleks võinud Oudekki väiksena kirjutada. Krister oli nähtavasti minu huulte liikumise pealt välja lugenud, mida ma mõtlen. Aga kui ta selle paberitüki mulle andis, siis oli sellele kirjutatud teine lause kui ma olin arvanud. Oudekki vastas internetis ühe Iseseisvuspartei liikme pöördumisele, et Iseseisvusparteid ei ole kantud Eesti äriregistrisse. Mõtlesin, et see ei saa olla õige, sest Iseseisvuspartei kindlasti osaleb praegustel Riigikogu valimistel. Aga edasi mõtlesin, et äriregistrisse ta ei peagi kantud olema, piisab sellest, kui ta on kantud erakondade registrisse. Jutt äriregistrist tuli nähtavasti sellest, et Iseseisvuspartei on ka äri ajanud. Nimelt eurokampaania ajal hakkas ta koos Raunaga vastu hääletada kavatsejatele sõrmuseid müüma. Lõpuks jäi see ettevõtmine pooleli. Kodu poole minema hakates mõtlesin, et jõuan tänaval Oudekkile järele, aga siis sain kõnnaku järgi aru, et eeskõndija peab olema meessoost. Edasi kõndides hakkas mulle tunduma, et mind jälitavad pätid, kes tahavad mul pea lõhki lüia. Selle takistamiseks oleksin ma saanud selja taha vaadata, aga samas kui need ei oleks olnud pätid, siis ei oleks vaatamine õige olnud. Lõpuks mõtlesin, et kui need on pätid, siis nad ei jõua mulle järele, sest pättidest kõnnin ma kiiremini.

Kommentaar

Tänaste unenäokirjelduste pikkust (115 rida) võib ehk seostada õhtuse suure rahutusega. Tahtsin kõiki asju korraga teha, aga mitte ühtegi neist üle paari minuti. Lõpuks avastasin, et ükskõik kui kaua võin ma järjest tegeleda malega, millega tegelesin seni, kuni oli kella järgi viimane aeg magama minna. Täna olen ka üsna rahutu.