Rändav aken

Mult võeti natuke raha ära. Hakkasin seda tagasi nõudma. Nõudsin nii kaua, kuni ma ei saanud seda enam teha, sest ei mäletanud enam, kas raha on ikka veel tagasi andmata. Sellega nähtavasti oligi arvestatud.

Kirjutasin luuletuse. Teises reas oli juttu Jürgen Roostest. Üle lugedes nägin, et esimese ja teise rea vahel on rütmihäire. Tahtsin küsida emalt, kas ta peab õigeks seda või parandatud rütmiga varianti. Siis nägin, et mul ei olegi vaja midagi küsida, sest ma olen lihtsalt kogemata kirjutanud esimese rea kavatsetust lühemalt. Tekst oli internetis üleval. Selles olin kasutanud venelaste kohta sõimusõna. Nüüd mõtlesin, et peaksin lisama kommentaaridesse vabanduse, muidu lähevad kõik venelased vihale. Aga kommentaare oligi juba tulema hakanud. Keegi kommenteeris M tähe all, et minu sissekanne on väga detsembrikuu (ehk eksamihooaja) stiilis. Arvatavasti kirjutas seda Medijainen. Üks kommentaar kõlas: "Mina olen Oleg." Algul arvasin, et keegi tahab niimoodi tuttavaks saada. Seejärel tundus mulle, et see võib olla ähvardus. Kuna kommentaare oli juba palju, siis loobusin kommentaaride hulka vabanduse kirjutamisest, sest seda poleks tähele pandud. Selle asemel mõtlesin pealkirjas oleva sõimusõna maha tõmmata. Lõpuks tuli mulle mõte, et ma ei jäta seda sõimusõna absoluutsena kehtivaks, vaid panen ette sõna "vahel". Seletasin juuresolevale vene poisile, et ei saa öelda, et venelased alati sellised oleksid. Paranduse tegemiseks oli mul vaja eesti-vene sõnaraamatut. Võtsin selle vihikukapist ühe vihiku alt peidust välja. Taharuumi läks kaks Vene sõdurit. Tõmbusin igaksjuhuks ukseava eest kõrvale. Sõdurid hakkasidki läbi ukseava tulistama. Ärkasin hetkeks üles. Uuesti magama jäädes sain teada, et need sõdurid oli saatnud Venemaa valitsus mind maha laskma, aga sõdurid polnud käsku täitnud, vaid tulistanud laskemoona niimoodi välja, et keegi pihta ei saaks, ja lõpuks hoopis ennast maha lasknud. Nüüd tuli uksest sisse ka Henn. Samal ajal selgus, et tagatoas on veel keegi. Ajasin üllatusest söögilaua koos söögiga ümber. Uurima hakates selgus, et tagatoas olija on seal alati elanud. Vahepeal ta ka haihtus. Ema meenutas, et kui me veel vanas korteris elasime, siis ta käis E. Loonelt üle ukse küsimusi küsimas, aga E. Loone ei tahtnud eesti keele kohta käivatele küsimustele vastata. Siin majas, kus me praegu külas olime, läks osa ruume vett ja auru täis. Seda tegi ventilaator, mille sissepaneku eesmärk oli olnud hoopis ruumi kuivendamine. Ühes toas oli endiselt hea õhk. Kõndisin majast ära mööda puuderohket tänavat. Jälgisin, kuidas üks aken mööda väikseid maju edasi liikus. Teadsin iga järgmist maja vaadates, milline selle akendest on see edasirändav aken. Nii jõudsin välja vana vabrikuni.

Venemaa pidas Eestiga läbirääkimisi ja ähvardas Eestit. Niikaua kuni Venemaa järgmist sammu mõtles, mängis Putini kõrval istuv eestlane relvana vilepilli. Mõtlesin, et Putinile võibolla üldse muusika ei meeldi ja see võib teda eriti ärritada. Piiblis oli selline koht, kus Jeesus vaatas vette ja nägi veepeeglist, et sõdurid tulevad selja tagant teda vangistama. Jeesus pööras ringi ja ütles neile, et ta on Jumala poeg. See oli ainuke kord, kui ta seda väitis. Selle lause tõttu jüngrid teda Jumala pojaks pidama hakkasidki. Öeldud lause mõjul jäeti ta sel korral vangistamata, aga teine kord tulid sõdurid uuesti ja võtsid ta ikkagi kinni, sest Jeesust süüdistati mässu õhutamises.