Neeger

Ema ütles, et ta oli ilmateatest kuulnud, et märtsis tuleb Eestis veel 56 kraadi külma. See oleks eriti hirmus olnud siis, kui küttetoru oleks katki läinud. Ja veel hirmsam oleks olnud, kui kogu linn oleks kütteta jäänud. Küsisin, kas me ei saaks selleks ajaks mõnele soojemale maale minna. Talve algus oli olnud ebatavaliselt soe, nüüd olid need külmakraadid seetõttu keskmise temperatuuri ühtlustamiseks hilinemisega tulemas. Aga kliima edasise soojenemise vältimiseks on vaja, et lumi päikesekiiri kosmosesse peegeldaks. Kui kõik külmakraadid kuhjuvad lühikesele ajale, siis jääb peegeldumisaeg ikkagi väiksemaks. Aga sellest suurest külmast oli rääkinud hoopis üks Aafrika neeger, kelle jaoks kõik külmakraadid on võrdsed ja kes ei tee külmal ja väga suurel külmal vahet. Ta oli andnud ühele Eesti ajakirjanikule intervjuu. Neeger oli rääkinud palju lollusi. Kohati ei saanud ajakirjanik ja neeger teineteise jutust arugi. Neeger arvas, et suuremate Euroopa riikide võimualusena on Eesti samasugune nagu Aafrika maad eurooplaste võimu all. Ainult et ta pidas enda maad Eestist paremaks, sest seal elas rohkem miljoneid inimesi. Selle intervjuu mõjul tõlkis see ajakirjanik pärast Eesti keelde selle neegri kirjutatud raamatu. Muidu ta oleks võinud sama hästi tõlkida ka mõne teise neegri raamatu. Võtsin riiulist selle raamatu ja hakkasin lugema. Raamat oli saksa keeles, sest neegri päritolumaa oli endine Saksa koloonia. Nüüd oli mul saksa keel juba nii selge, et lehekülje kohta tuli umbes üks sõna, millest ma aru ei saanud. Hiljuti ei olnud neid raamatuid selle koha peal riiulis vist veel olnud. Need võisid olla Klausi laenatud. Igatahes oli ta hiljuti kellegi poolt mõned raamatud laenanud. Sellele neegrile meeldisid natsid. Selle Aafrika riigi elanikud olid mures, et riiki on hakanud massiliselt valgeid sisse voolama. Olime selles Aafrika riigis. Nägin mööda sõitmas kahte väga ilusat ja huvitavat autot. Selliseid autosid ma polnud varem näinud. Meil tehti kodus teatrit, kus mängisid kaasa ka aafriklased. Näitlema oli pandud ka paar hästi väikest last. Kui need lavale tulid, hakkasid nad rääkima hoopis teist juttu kui neile oli õpetatud. See toimus ühes õppehoones. Minu kõrval istus Krister. Ta kirjutas väikesele paberitükikesele mingi lause. Tundus, et ta kirjutab kirja selliselt, nagu selle oleks võinud Oudekki väiksena kirjutada. Krister oli nähtavasti minu huulte liikumise pealt välja lugenud, mida ma mõtlen. Aga kui ta selle paberitüki mulle andis, siis oli sellele kirjutatud teine lause kui ma olin arvanud. Oudekki vastas internetis ühe Iseseisvuspartei liikme pöördumisele, et Iseseisvusparteid ei ole kantud Eesti äriregistrisse. Mõtlesin, et see ei saa olla õige, sest Iseseisvuspartei kindlasti osaleb praegustel Riigikogu valimistel. Aga edasi mõtlesin, et äriregistrisse ta ei peagi kantud olema, piisab sellest, kui ta on kantud erakondade registrisse. Jutt äriregistrist tuli nähtavasti sellest, et Iseseisvuspartei on ka äri ajanud. Nimelt eurokampaania ajal hakkas ta koos Raunaga vastu hääletada kavatsejatele sõrmuseid müüma. Lõpuks jäi see ettevõtmine pooleli. Kodu poole minema hakates mõtlesin, et jõuan tänaval Oudekkile järele, aga siis sain kõnnaku järgi aru, et eeskõndija peab olema meessoost. Edasi kõndides hakkas mulle tunduma, et mind jälitavad pätid, kes tahavad mul pea lõhki lüia. Selle takistamiseks oleksin ma saanud selja taha vaadata, aga samas kui need ei oleks olnud pätid, siis ei oleks vaatamine õige olnud. Lõpuks mõtlesin, et kui need on pätid, siis nad ei jõua mulle järele, sest pättidest kõnnin ma kiiremini.