Ilus jõgi

Kaks tüdrukut arutasid, kumba neist ilusamaks peetakse. Mina mõtlesin, et kui öeldakse "ilus jõgi", siis ei tea, kas mõeldakse seda joont, mis on kaardil, või vaatepilti, mis avaneb jõe enda ääres.

Rääkisin või mõtlesin rääkida, et hoolimata kõigest, mida rohelisele erakonnale ette heidetakse, on see ainuke erakond, mille valimise järel ma saan mõelda, et ma olen maailma lõpu vastu midagi ette võtnud. Vanemuise mäel algas rohelise erakonna valimisüritus. Ühel pool teed seisis Strandberg ja tema kõrval kandidaat, keda ma valida kavatsesin, teisel pool teed oli Laar, kes käis peale, et rohelised loobuksid valimistel osalemisest. Strandberg vastas, et ei loobu, sest terve rahvas toetab neid. Mõtlesin, et see on selline valimiseelne vale, millega parteidel on kombeks esineda. Roheliste toetus küsitluse järgi oli 13%, aga hääletamisel võis see veel langeda. Strandberg alustas kihutuskõnet, kuigi tal oli ainult umbes üks kuulaja. Sinna hakkasid kogunema minu klassikaaslased. Helen jagas kommi. Võtsin ühe kommi ja ütlesin, et rohkem ei tohi vist võtta. Helen andis mulle teise kommi juurde. Ta andis selle poolte kaupa, sest komm oli pikuti pooleks.

Kirjutasin kaustikusse proosaraamatut. Mõtlesin, et kui selle valmis saan, siis kirjutan teise kaustikusse koopia ja saadan Helinale. Aga teist varianti ma juba natuke muudaksin. Siis peaks ma kirjutama täis kokku kolm kaustikut, et endale ka lõppvariant jääks. Tegelikult võiksin teha ka nii nagu ülikoolile kirjutatud uurimistöödega, millest endale jätsingi mustandi, esitades puhtandi ülikoolile. Raamatu kirjutamiseks esitasin Toomale küsimusi. Toomas oli käinud maal. Küsisin, kas mina ka kaasas olin. Ma nimelt täpselt ei teadnud, mida ma läbi une teen. Toomas rääkis, et isa oli temaga selle eest pahandanud, et ta ei sõitnud koju tagasi otse, vaid Tallinna kaudu. Mõtlesin, et ringi põhjus on see, et kui Toomas on Helina, siis Helina elab Tallinnas. Ütlesin Toomale, et ta ei oleks pidanud autoga sõitma, sest see võtab bensiini. Teised käivad maal jalgratta või suuskadega. Toomas vastas, et ta on mulle varem selle kohta selgitusi andnud ja ma räägin ikka veel vana juttu. Mõtlesin, et raamatusse peaksin Tooma vastuste asemel kirjutama rohkem siiski väljamõeldud asju.

Istusin klassi 208 ja kirjutasin kaustikusse proosaraamatut. Jätsin kirjutamise pooleli. Väike poiss oli paberist erinevaid asju voltinud. Proovisin ka sellest paberist midagi voltida. Vaatasin tahvlile. Artur hakkas rääkima, nagu oleks ta minu värsket unenägu lugenud, et esimesest pingist näeb muidugi tahvlile halvemini kui kolmandast pingist. Põhjuseks on see, et kaugemalt vaadates näeb tagapõhja laiemalt. Asja näitlikustamiseks näitas ta Kristerile ühte objekti nii, et algul oli see tahvli juures ja seejärel kõndis ta sellega Kristerile järjest lähemale. Kui ta maha istus, oli ta Andres. Mina ja Sander hakkasime toolidega kiiresti ja sünkroonis kiikuma, kõigutades nii eesmist kui ka tagumist lauda. Selle peale öeldi: "Nüüd tuldi kallale." See tähendas, et teisi selline kiikumine ärritab. Artur ütles Kristerile, et nad peaksid rajama teatud kohta uue põlevkivikaevanduse. Mõtlesin selle peale välja luuleread:

Milleks meile vaja kaevata põlevkivi?
Mere ääres varsti seisab tiivikute rivi.

Väike poiss, kellelt ma olin voltimispaberi saanud, käis mulle peale, et ma raamatut edasi kirjutaks. Ütlesin talle, et ma tean, miks ta kogu aeg tahab, et ma raamatut kirjutaks - ta loeb ise palju raamatuid. Väikse keerutamise järel kinnitas ta, et mul on õigus. Mõtlesin, et kui ta seni ei ole palju lugenud, siis hakkab ta nüüd seda minu jutu peale tegema.