Riikide jalutuskäik

Kõndisime mööda maanteed, kuni keerasime ära. Ühel joonel pidid keerama need, kes meist olid Läänemere äärsed riigid. Teisel joonel need, kes olid Läänemere äärsete riikide hulgast Balti riigid.

Läksin segakoori koosseisus laulupeole esinema. Seisin laval kahe tüdruku vahel. Kui teised laulma hakkasid, olin mina esialgu vait. Siis leidsin, et ma pean siiski kaasa ümisema. Seejärel mõtlesin, et ma pean vaikselt suud ka liigutama. Kui laulupidu läbi sai, siis ironiseeriti, et mina vist lugesin teiste laulmise ajal laulusõnu, ilmselt kantrilaulude sõnu. Rahvas pidi hakkama ära minema, aga üks õhupall lendajatega tõusis veel liiga kõrgele õhku, nagu ei oskaks lendajad seda üldse juhtida. See tõusis puulatvadest kõrgemale. Tristan ja tema kaaslased ütlesid, et nemad rohkem laulupidudel ei käi. Tristani kaaslased peksid üksteist, aga Tristan ei teinud sellest välja. Saabus uudis, et üks kuulus maadleja on kellegi ära tapnud. Arvatavasti oli tapetu ka maadleja ja võibolla juhtus see võistluste ajal. Mõtlesin kooli riidehoius, et kui keegi nüüd küsib, kus tapmine toimus, oleks ta eriti ehmunud, kui ta kuuleks, et tapja on siinsamas riidehoius temast mõni samm edasi.

Lugesin paksust sõnaraamatust fašismi ajalugu. Olin seda sealt mitu korda varem ka lugenud. Pärast lugemist kirjutasin välja, mis mulle sealt sellel lugemisel tähelepanuväärne tundus. Igal ringil kirjutasin uued asjad välja. Kaustikus oli ka huvitavaid joonistusi. Ühe joonistuse juurde oli kirjutatud, et see kujutab ühte unenägu. Aga ma ei mäletanud pildi järgi, millist unenägu, kuigi oli näha, et pilt oli unenäo moodi. Maalisin vesivärvidega pilte. Kui pilt tundus kuivanud olevat, panin ploki kinni. Isa ütles, et ma võiks esikaane ära kujundada. Näitasin, et mul on esikaanel juba kahte külge pidi avamiseks kujundus olemas. Kui ploki uuesti avasin, siis selgus, et värv ei olnud siiski ära kuivanud, mistõttu pilt oli nüüd rikutud. Hakkasin seda üle maalima. Üle maalimine tundus pilti ainult halvemaks tegevat.

Rääkisin Ivole, et ma ei ole sel aastal kanali vees käinud. Ivo küsis, kas ma kanali ääres olen käinud. Ütlesin, et olen küll. Rääkisime, et kanal hakkab rohtu kasvama. Ütlesin, et nii on kõigi Eesti veekogudega ja et see tuleb väetiste kasutamisest. Ivo ütles, et seda muidugi. Sellest ma järeldasin, et Ivo on magistrantuuris õppinud. Kõik inimesed ei oska kinnikasvamist väetisega seletada. Kui Jürgen sellest seosest rääkis, siis emale oli see uudiseks. Tahtsin Ivolt küsida, mida ta ülikoolis õppis. Võtsin kätte vildikad. Need olid Eestis tehtud ja välismaa vildikatest halvemad. Aga lihavõttemune oli nendega küll hästi värvida saanud.

Olin vene keele tunnis. Õpetaja ütles, et järgmises tunnis tuleb kontrolltöö. Küsisin, mille peale. Õpetaja ütles, et sõnade peale. Kavatsesin kõik viimaste õppetükkide sõnad ära õppida. Aga ma võisin kontrolltöö ikkagi kahe saada, kui sõnadega oleks tulnud ka lauseid moodustada ning kui nendes oleks tulnud tõlkida ka varem õpitud sõnu. See polnud küll väga oluline, sest mul oli kool lõpetatud. Mõtlesin algul kirjutada sõnad välja valgele paberile, aga seejärel leidsin, et ruudulisel paberil on neid parem kinni katta. Eelmises klassis oli inglise keeles olnud palju kodulugemist, kuid nüüd uue õpetajaga polnud veel ühtegi kodulugemise tundi olnud.