Poliituneluule

Teised olid saanud endale uued fotoaparaadid. Klaus tegi mulle ka mõne hetkega fotoaparaadi, sest tänapäeval oli tootmine väga kiireks läinud. Hakkasin linnavaateid pildistama. Valisin hoolega, mis nurga all pildistada. Ma ei teinud ainult ühtegi sellist fotot, kus päike kaamerasse paistaks. Siis lõhkus üks suur koer mu fotoaparaadi ära. Kõik fotod läksid kaduma. Selle eest tehti sellest koerast pinnalaotus.

Vaatasin pakki õhukesi lasteraamatuid, mis ma olin vanaemalt laenanud. Osad tundusid kodus ka olemas olevat. Nad pidid olema, sest pooled tundusid tuttavad ja ma ei saanud nendega mujal tutvuda kui kodus. Aga mul ei olnud nad enam hästi meeles, sest ma polnud lasteraamatuid ammu lugenud. Laenamine tasus end ära, sest samu raamatuid kodus riiulist otsima hakata oleks olnud keerulisem. Olin inglise keele tunnis, kus mul oli teistest raskem õppida. Edasi vaatasime filmi, kus näidati sõda. Langevarjurid hüppasid suusad jalas taevast alla ja hakkasid maapinnale jõudes suusatama. Mõtlesin, et nad ikka oskavad jalgadele maanduda. Kas inimene ei hakka vahel kukkudes keerlema? Aga langevari hoiab selle ära. Mõned harrastuslangevarjurid kukuvad meelega tükk aega, enne kui langevarju avavad. Lendasin kohtumisele ema, isa ja Hitleriga. Näitasin neile, et oskan hästi lennata. Näitasin neile ka päkapiku mütsi. See oli seest täis, aga päkapikud pähe panemiseks kaevavad selle õõnsaks. Aga emal õnnestus kohe kaevama hakkamata müts pähe panna. Hitler õppis ka lendama. Kui minul tuli see alati välja, siis temal siiski ainult vahetevahel. Riikidevahelised läbirääkimised tuli lõpule viia. Need lahendati kahe mündisarnase objekti võitlusega. Võitjaks jäi Hitler. Nüüd võis ta alustada Teise maailmasõjaga. Sõda käis nii, et Hitlerit tähistav putukas käis Euroopa kaardil ringiratast. Ta kõndis kõigepealt Saksamaalt Norrasse ja seejärel teistesse maadesse, mille Hitler päriselt ka sõjas ära oli vallutanud. Ainult et kui päris Hitler oli kõigepealt rünnanud Poolat, siis putukas Poolasse ei läinud. Läksin riidehoiu moodi kohta, kus olid minu klassikaaslased. Annika susistas suuga, kuni ma vaatasin tema poole ja ütlesin, et ma kuulen küll. Seejärel ta rääkis, et Jürgen I. ei ole mitte ainult maale elama läinud, vaid et ta ongi nüüd maainimene. Jürgen õppis nimelt doktorantuuris põllumajandust. Koht oli Lossi tänava õppehoone ülemise korruse moodi. Kõrvalruum kuulus Keskerakonnale. Savisaar oli valimistel selle maakonna kandidaat, aga öeldi, et tegelikult on ta rohkem tallinlane ja Järvamaa asjadest suurt ei tea. Seda märkust kuuldes läks Savisaar kohe kõrvalruumi ja küsis erakonnakaaslastelt, mis neil seal toimub. Ruumis oli Keskerakonna puuviljapood. Aga pood oli alalises kahjumis, sest keegi peale keskerakondlaste sealt puuvilja ei ostnud. Mõtlesin selle kohta välja luuleread:

Keskerakonna veski -
sinna ei lähe keski.

Mõtlesin, et luuletust võiks täiendada teiste parteidega. Jätkasin nii:

Isamaaliidu isa
tõstab valjult kisa.

Siis mõtlesin, et rohkem ma ei pea jätkama, sest kaks kõige tähtsamat parteid on juba nimetatud. Mõtlesin omaenda poliitilise tegevuse üle. Kõigepealt olin organiseerinud euroreferendumile palju vastuhääli. Seejärel olin asutanud rohelise erakonna. Mõlemal juhul olin ise järgnevalt tagasi tõmbunud, sest ei osanud asja edasi juhtida.