Kindlus

Olin kooli fuajees. Õpetaja Kalme küsis seal, kes on oma raamatud kooli jätnud. Õpetaja Maimre vastas, et tavaliselt teeme seda mina ja Klaus. Klausi ranits oli katki lõigatud. See oli tal juba lühikese aja jooksul kolmas ranits, mis puruks lõigati. Võis ka arvata, kes seda tegi. Kes kooli ajal halvasti käituvad, neist saavad täiskasvanuna kurjategijad. Hoidsin kurjategijatel käsi kinni, et nad kurja ei saaks teha. Kurjategijaid oli kolm tükki. Nad olid satanistid. Kõndisime tänaval. Kõndisin neist ette. Kui nad ei näinud, pistsin jooksu, et nende eest põgeneda.

Istusin Toomemäel lahtise kirikuukse ees ja kirjutasin Helinale kirja. Kirjutasin, et kirikus on kõige huvitavamad asjad poolvõlvid. Kui kodus oma tuppa läksin, rääkis Henn seal Toomale unenägudest. Rääkisin sellele vastuseks, et unenägudes on asjad teisiti kui päriselt. Näiteks nägin ma unes, et Toomemäel asuva kiriku nimi on Jaani kirik. Selline mõte tuli mulle sellest, et see ei olnud Peetri kirik. Tegelikult asub Jaani kirik teise koha peal ja nii see kui ka Toomemäel asuv on unes nähtust erinevad. Henn ütles selle jutu peale, et alati, kui millestki rääkima hakata, ütlen mina, kuidas asjad on. Läksin raamaturiiuli juurde, kus ema oli ümberkorraldusi teinud. Hüüdsin, et sellele on klaasid ette pandud, sellel riiulil pole kunagi varem klaase olnud. Ema oli pannud tagumisse ritta raamatud, mida mul iga päev vaja läks. Esireas olevaid raamatuid eriti vaja ei läinud, aga mul oli nendest ka hea meel, et nad nüüd siin toas on.

Sven ja mõned temast nõrgemad maletajad tulid Tallinnast võistlustelt. Sven oli saanud kolmanda koha, teised olid tagapool. Aga et kõik nad olid saanud auhinnaks maleprogramme, siis arvas Sven, et võistkondade arvestuses tulid nad esimeseks ja võibolla sellest räägitakse täna teleuudistes. Kõik programmid maksid mitu tuhat krooni. Sven ütles, et need on odavad. Vastasin, et ta mõtleks, kui kooliõpilane peaks need oma raha eest ostma. Programme hakati kasutama. Rei ütles, et nende programmide mõnetunnise kasutamise järel tekib juba strateegiline mõtlemine. Vaatasin pealt, kuidas ühel laual mängiti. Sellest järgmisel laual üks poiss kaebas, et miks kõik mänge pealt vaatavad. Ma ei teinud tast välja. Järgmiseks vaatasin, kuidas Sven ühe tüdruku vastu mängis. Sven püüdis seisu päästmiseks nuppe kohendades märkamatult mitut korraga ringi paigutada. Aga siis ta hoopis alistus. Minu vastu ta ei oleks sellises seisus alistunud. Nähtavasti sai ta aru, et kuigi see tüdruk ei ole minust tugevam, mängib ta minuga võrreldes stabiilsemalt ja ei lase enam võitu käest.

Näidati soomlasi, kes Teises maailmasõjas eestlastele appi tulid. Nad said seda teha siis, kui Soome oli sõjast väljunud ja sakslased ei saanud neid enam keelata. Näidati, kuidas antud maleseisus oleks eestlased ja soomlased saanud muuta taraga piiratud nelinurga kindluseks, mis oleks olnud vallutamatu. Mõtlesin, et kui seda kõvasti tulistatud oleks, siis oleks tara vast järele andnud. Pealegi poleks kindluses lõpmatuseni varustust jätkunud.