Tänavuse aasta enneolematud sündmused olid järgmised:
1. Lõpetasin esimese saksakeelse raamatu tõlkimise.
2. Toimus esimene kursusekokkutulek ja esimest korda samal aastal kolm endiste õpingukaaslaste kokkutulekut.
3. Sõitsin esimest korda bussis, millel oli iga reisija jaoks eraldi ekraan.
4. Liitusin võrgukeskkonnaga LinkedIn ja seal kogunes minu kontaktide nimekirja viis inimest.
5. Leidsin esimest korda oma ajakirjakaastöödele viite teisest ajakirjast.
6. Leidsin esimest korda viite oma blogi ühele rubriigile ajalehest.
7. Sain ühel kiirmaleturniiril varasemast veenvama esikoha.
8. Võitsin esimest korda Tartu malemeistrivõistlustel medali.
9. Ööbisin esimest korda ühe klassikaaslase kodus.
10. Hakkasin blogi ajaloorubriigis kirjutama ülevaateid lisaks Eesti ajalooajakirjadele ka välismaa omade kohta, Eestis ilmuvatest esimest korda saksakeelse kohta.
11. Sain läbi kaks esimest "Loomade elu" köidet.
12. Tuvid käisid rõdul rohkem kui kunagi varem ja hakkasin neid ära ajama.
13. Vennapojad hakkasid kabet mängima.
14. Riigikokku pääses kaks uut parteid.
15. Muutus reaalseks uute rahvaste suureulatuslikum Eestisse elamatulek.
16. Venemaa sekkus Süüria sõtta.
neljapäev, detsember 31, 2015
Balti-Põhjamaade regionalism
Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal. Baltic-Nordic regionalism. Balti-Põhjamaade regionalism. 2015, 3 (153).
Üks mõte, mida ma sellest teemanumbrist ei leidnud, oli enne rahvahääletust kirjas Kalle Kulboki toimetatud võrgulehel www.euroskepsis.ee. Seal kirjutati, et Eestil oli enne Euroopa Liitu astumist ka muid alternatiive, nagu Ameerika Ühendriikide 51. osariigiks saamine või Põhjamaade konföderatsioon. Kulbok ei olnud küll Põhjamaadega liitumise variandi esimene väljapakkuja, ajakirja teemanumbris on juttu rohkem varasematest aegadest.
Selles numbris on Carl Marklund ja Mart Kuldkepp kirjutanud sidemetest Rootsiga, Ainur Elmgren Skandinaavia Nõukogude vabariigi loomise plaanidest ja Marta Grzechnik Poolast. Tähelepanuväärne on, et ingliskeelse pealkirjavariandi järgi Eesti ajakiri on avaldanud numbri, mille rõhk on Eestist kaugematel maadel. Hiljuti loetud 2006. a. Balti ajaloo aastaraamatul oli rõhk Eestil. Raamatukogus olen lugenud ka välismaa ingliskeelseid ajalooajakirju, aga need pööravad tähelepanu rohkem Rootsist suuremate maade ajaloole.
Raamatus "Ida ja Lääne vahel" ütles Karjahärm, et Vene keisririigi ajal hoidsid eestlased Vene-Saksa vastuolude korral Venemaa poole. Karjahärma tähelepanek oli suuremal materjalihulgal põhinev üldistus, aga ajakirjanumbris kirjutatakse erandlikumast juhtumist, kui Aleksander Kesküla püüdis Esimese maailmasõja ajal õhutada Rootsit Venemaa vastu sõda alustama, ilma et artikli autor rõhutaks, et see oli erand. Kesküla kuulutas veel, et ta esindab kogu Eestit. Venemaa ei olnud ühtne, sest seal võitlesid ka enamlased keisri vastu.
Ühes artiklis on juttu sellest, kuidas Nõukogude võimu taheti kehtestada kogu Skandinaavias. Tegelikult nägid kommunistid üldse ette maailmarevolutsiooni, Skandinaavia oli ainult osa maailmast, mida nad tahtsid vallutada. Vahepeal jäi mulje, et neist plaanidest on loobutud, kuid Suvorov on kirjutanud, kuidas Nõukogude Liit valmistus Saksamaad esimesena ründama ka Teise maailmasõja ajal.
Eesti ja Skandinaavia või Poola sidemed võivad seisneda ka mingite tuleviku või oleviku moodustiste asemel selles, millist varasemat ajalooperioodi rohkem tähtsustatakse. Eestis on olnud Rootsi aeg ja Poola aeg. Hendrik Sepp arvas, et oli hea, et rootslased lõid poolakad välja. Uuemal ajal ei ole kõik rahul olnud, et rootslastel on liiga suur mõju Eesti pangandusele ja ajakirjandusele.
Üks mõte, mida ma sellest teemanumbrist ei leidnud, oli enne rahvahääletust kirjas Kalle Kulboki toimetatud võrgulehel www.euroskepsis.ee. Seal kirjutati, et Eestil oli enne Euroopa Liitu astumist ka muid alternatiive, nagu Ameerika Ühendriikide 51. osariigiks saamine või Põhjamaade konföderatsioon. Kulbok ei olnud küll Põhjamaadega liitumise variandi esimene väljapakkuja, ajakirja teemanumbris on juttu rohkem varasematest aegadest.
Selles numbris on Carl Marklund ja Mart Kuldkepp kirjutanud sidemetest Rootsiga, Ainur Elmgren Skandinaavia Nõukogude vabariigi loomise plaanidest ja Marta Grzechnik Poolast. Tähelepanuväärne on, et ingliskeelse pealkirjavariandi järgi Eesti ajakiri on avaldanud numbri, mille rõhk on Eestist kaugematel maadel. Hiljuti loetud 2006. a. Balti ajaloo aastaraamatul oli rõhk Eestil. Raamatukogus olen lugenud ka välismaa ingliskeelseid ajalooajakirju, aga need pööravad tähelepanu rohkem Rootsist suuremate maade ajaloole.
Raamatus "Ida ja Lääne vahel" ütles Karjahärm, et Vene keisririigi ajal hoidsid eestlased Vene-Saksa vastuolude korral Venemaa poole. Karjahärma tähelepanek oli suuremal materjalihulgal põhinev üldistus, aga ajakirjanumbris kirjutatakse erandlikumast juhtumist, kui Aleksander Kesküla püüdis Esimese maailmasõja ajal õhutada Rootsit Venemaa vastu sõda alustama, ilma et artikli autor rõhutaks, et see oli erand. Kesküla kuulutas veel, et ta esindab kogu Eestit. Venemaa ei olnud ühtne, sest seal võitlesid ka enamlased keisri vastu.
Ühes artiklis on juttu sellest, kuidas Nõukogude võimu taheti kehtestada kogu Skandinaavias. Tegelikult nägid kommunistid üldse ette maailmarevolutsiooni, Skandinaavia oli ainult osa maailmast, mida nad tahtsid vallutada. Vahepeal jäi mulje, et neist plaanidest on loobutud, kuid Suvorov on kirjutanud, kuidas Nõukogude Liit valmistus Saksamaad esimesena ründama ka Teise maailmasõja ajal.
Eesti ja Skandinaavia või Poola sidemed võivad seisneda ka mingite tuleviku või oleviku moodustiste asemel selles, millist varasemat ajalooperioodi rohkem tähtsustatakse. Eestis on olnud Rootsi aeg ja Poola aeg. Hendrik Sepp arvas, et oli hea, et rootslased lõid poolakad välja. Uuemal ajal ei ole kõik rahul olnud, et rootslastel on liiga suur mõju Eesti pangandusele ja ajakirjandusele.
Meistrivõistluste esikolmik muutunud
Parandasin juba eelmist malesissekannet, aga kõik seda uuesti ei vaata, seetõttu kordan, et Tartu malemeistrivõistluste esikolmik on kohtuniku parandatud otsuse järgi:
1. Vorobjov
2. Salupere
3. Runnel
Tagapool jäid vist kõik kohad endiseks, samuti ei muutunud kellegi kogutud punktide arv.
1. Vorobjov
2. Salupere
3. Runnel
Tagapool jäid vist kõik kohad endiseks, samuti ei muutunud kellegi kogutud punktide arv.
kolmapäev, detsember 30, 2015
Jõe ääres ja külas
Kõndisin mööda teed ja sõidutasin Emajõel kahte paati. Paadid juhtisid ennast ise ja üks neist tegi vee peal ootamatuid pöördeid. Kartsin, et ta võib kellelegi otsa sõita. Jõudsin parki. Otsustasin, et kõnnin muru peal, mitte mööda teed. Aga murul olid pingid, millel istusid inimesed. Seetõttu läksin veele veel lähemale, et inimestest kaugemal kõndida. Jõudsin järele emale ja isale, kes olid enne mind jalutama läinud ja kõndisid samuti vee ääres. Ütlesin paatide kohta, et ma kardan, et need droonid sõidavad kellelegi otsa. Ütlesin, et kõnnin majani number 100, siis pööran ringi. Varsti parandasin, et kui ma tahtsin mööduda 100 majast, siis pidin kõndima majani number 50, sest tagasiteel möödun uuesti 50 majast. Või ka mitte majani number 50, sest meie maja number ei ole 0. Läksime autoga sõitma. Mina istusin roolis ja isa selja tagant juhtis. Minul lube ei olnud, isal olid. Vahetasime kohad ära. Aga nüüd pidin mina juhtimisse sekkuma, sest isa ei vajutanud pidurit. Sõitsin kahe suure auto vahelt läbi ja mahtus täpselt. Järgmise kahe suure auto vahelt ma läbi ei sõitnud. Läksime ühe poliitiku majja. Isa ütles, et nüüd ei tule tõsine olla, vaid olla. Poliitiku naine tuli vastu. Ütlesime, et tulime sauna. Poliitiku naine vastas, et saun ongi köetud. Inimesi tuli juurde. Poliitik andis mulle seadme, mille erinevatesse aukudesse varrast pistes hakkasid kõlama erinevad muusikapalad. Poliitik küsis, kas ma tunnen need ära. Vastasin, et tunnen küll, need on talveteemalised. Poliitik ütles, et õige, talveteemalised.
teisipäev, detsember 29, 2015
Varasemast paksem raamat
Kõndisin pimedas läbi linna. Ma ei näinud üldse inimeste nägusid, aga üks vastutulija tundis mind ära. Küsisin, kes ta on. Ütlesin, et võibolla ma näen pimedas halvemini kui valges sellepärast, et silmades on kolvikeste ja kepikeste arv erinev. Vastutulija ütles, et ta on Henn.
*
Olin äärelinna raamatupoes. Raun võttis kätte sarja uue raamatu, mille tagakaanel olid nimetatud sarjas varem ilmunute pealkirjad, viimasena minu raamatu oma. Eelmised selle sarja raamatud olid õhukesed ja oranžide kaantega, nüüd oli ilmunud paks siniste kaantega. Sellel oli kaks välismaalastest autorit, pealkiri oli "Eesti geopoliitika" teine köide. Ütlesin, et seda raamatut ei ole ma varem näinud. Raun vastas enda kohta lühemalt: "Pole." Ta läks raamatuga kassasse. Lahkusin poest ja kõndisin mööda tänavaid. Mõtlesin, et Euroopa Liidu vastaseid peetakse rumalateks, aga nad kirjutavad kõrgel tasemel raamatuid. Olin oma seisukohti inimestele väga süstemaatiliselt selgitanud, aga hiljem neis ise kahtlema hakanud. Oudekki jälgis mind ja võis öelda, et ma olen äärelinna ära eksinud. Ta oli kunagi kirjutanud, et äärmuslaste viga on see, et nad suhtlevad ainult teiste äärmuslastega. Aga ta ei teadnud, kellega ma rääkinud olen.
*
Olin äärelinna raamatupoes. Raun võttis kätte sarja uue raamatu, mille tagakaanel olid nimetatud sarjas varem ilmunute pealkirjad, viimasena minu raamatu oma. Eelmised selle sarja raamatud olid õhukesed ja oranžide kaantega, nüüd oli ilmunud paks siniste kaantega. Sellel oli kaks välismaalastest autorit, pealkiri oli "Eesti geopoliitika" teine köide. Ütlesin, et seda raamatut ei ole ma varem näinud. Raun vastas enda kohta lühemalt: "Pole." Ta läks raamatuga kassasse. Lahkusin poest ja kõndisin mööda tänavaid. Mõtlesin, et Euroopa Liidu vastaseid peetakse rumalateks, aga nad kirjutavad kõrgel tasemel raamatuid. Olin oma seisukohti inimestele väga süstemaatiliselt selgitanud, aga hiljem neis ise kahtlema hakanud. Oudekki jälgis mind ja võis öelda, et ma olen äärelinna ära eksinud. Ta oli kunagi kirjutanud, et äärmuslaste viga on see, et nad suhtlevad ainult teiste äärmuslastega. Aga ta ei teadnud, kellega ma rääkinud olen.
esmaspäev, detsember 28, 2015
Kolmas koht Tartu meistrivõistlustel!
/TÄIENDUS: Algul anti mulle teine koht, aga Maleliidu kodulehekülje andmetel olen ma kolmas ja Salupere teine. Programm ei arvutanud algul lisanäitajaid vastavalt turniiri juhendile, sest programmi seaded olid valed. Teise koha medal otsustati mulle siiski alles jätta./
Tänavu möödus mul maletrenni minekust 25 aastat, nüüd võitsin esimese medalikujulise medali. Sain Tartu meistrivõistlustel kolmanda koha, varem olen saanud kaks kuuendat kohta, millest üks tähendas, et olin tartlastest viies. Tänavuse turniiri paremusjärjestus oli järgmine:
1. Pavel Vorobjov 4,5 punkti
2. Silvi Salupere 3,5
3. Simo Runnel 3,5
4. Tanel Tiisler 3
5. Boris Trohhalev 3
6. Karmen Viikmaa 3
7. Jürgen Güsson 3
8. Albert Pedmanson 2,5
9. Ander Tiisler 2,5
10. Herman Pedmanson 2,5
11. Arne Merilai 2
12. Tõnu Kalvet 1
13. Alo Põvvat 1
Minu partiid olid sellised:
1. voor
Runnel – Salupere
1. e4 d5 2. ed Rf6 3. d4 Ld5 4. Rc3 La5 5. Oc4 e6 6. Od2 Ob4 7. Rf3 0-0 8. 0-0 a6 9. Ve1 Rbd7 10. a3 Oc3 11. Oc3 Lh5 12. Le2 b5 13. Ob3 Ob7 14. Re5 Le2 15. Ve2 Re5 16. de Rd5 17. Od5 Od5 18. Vd1 c5 19. Ved2 c4 20. Ob4 Vfc8 21. Vd4 f5 22. Kf1 g5 23. Oe7 g4 24. h3 h5 25. hg hg 26. c3 Vc7 27. Of6 Vh7 28. Kg1 Vah7 29. Vd5 ed 30. Vd5 Vad7 31. Vd6 Vd6 32. ed Vd7 33. Oe5 Kf7 34. Kf1 Ke6 35. Of4 Vd6 36. Od6 Kd6 37. Ke2 f4 38. f3 g3 39. Kd2 a5 40. Kc2 Kc5 41. Kd2 a4 42. Kc2 viik. Valgel jäi aega alles 5 minutit ja 18 sekundit, mustal 1 minut ja 24 sekundit. Mängu algul oli kõigis mängudes mõtlemisaega kummalgi 30 minutit, iga tehtud käigu eest lisandus 30 sekundit.
2. voor
Kalvet – Runnel
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. c3 d5 4. La5 de 5. Re5 Od7 6. Rc6 Oc6 7. Ob5 Re7 8. 0-0 Ld5 9. Oc6 Rc6 10. Ve1 0-0-0 11. Ra3 Oa3 12. ba Vhe8 13. c4 Ld3 14. Ve3 Ld4 15. Vb1 f5 16. Veb3 e3 17. fe Lh4 18. Ob2 Vd2 19. Vf1 Lg4 20. Vf2 Ld1+ 21. Vf1 Le2 22. valge alistus. Valgel jäi aega alles 25 minutit, mustal 18 minutit ja 43 sekundit.
3. voor
Runnel – Viikmaa
1. d4 Rf6 2. Rf3 g6 3. Of4 Og7 4. e3 d6 5. c4 Rbd7 6. Rc3 h6 7. e4 Rh5 8. Oe3 e5 9. de de 10. Ld2 c6 11. Oe2 Lc7 12. 0-0-0 Rf4 13. Of4 ef 14. Kb1 Rc5 15. Rd4 Od7 16. g3 fg 17. hg 0-0-0 18. Lc2 f5 19. Of3 Vde8 20. Vhe1 Vhf8 21. Og2 f4 22. gf Vf4 23. f3 Vef8 24. Ra4 Ra4 25. La4 Lb6 26. Rb3 Lf2 27. e5 Of5 28. Ka1 Oc2 29. Oh3 Kb8 30. Vf1 Le2 31. Vd2 Ob3 32. Lb4 Lc4 33. Ld6+ Ka8 34. Ld8+ must alistus. Valgel jäi aega alles 4 minutit ja 48 sekundit, mustal 3 minutit ja 16 sekundit.
4. voor
Tiisler – Runnel
1. e4 c6 2. Rf3 d5 3. ed cd 4. d4 Rc6 5. Of4 Rf6 6. Rc3 Og4 7. Oe2 e6 8. h3 Of3 9. Of3 Oe7 10. 0-0 Lb6 11. Kh1 Ld4 12. Lc1 0-0 13. Oe3 Lb4 14. a3 La5 15. b4 Ld8 16. Vd1 Lc8 17. Lb2 Re5 18. Oe2 Rc4 19. Oc4 Lc4 20. Od4 Vfc8 21. Vac1 a5 22. b5 a4 23. Vd3 Oc5 24. Of6 gf 25. Vg3+ Kf8 26. Re2 Le2 27. Lf6 Lf2 28. Vf3 Lf3 29. Lf3 Vc7 30. Lf6 Vac8 31. Vf1 b6 32. Le6 Kg8 33. Vf7 Vf7 34. Lc8+ Kg7 35. Lg4+ Kf8 36. La4 Vf1+ 37. Kh2 Od6+38. g3 Vf2+ 39. Kg1 Oc5 40. Kh1 Vf1+ 41. Kg2 Vf2+ 42. Kh1 Vf1+ 43. Kg2 Vf2+ 44. Kh1 Vf1+ 45. viik. Valgel jäi aega alles 1 minut 44 sekundit ja mustal 17 minutit 38 sekundit.
5. voor
Runnel – Trohhalev
1. d4 Rf6 2. Rf3 e6 3. Og5 d5 4. e3 c5 5. c3 Rc6 6. Od3 Oe7 7. Of6 Of6 8. dc Le7 9. Rbd2 Lc5 10. Rb3 Le7 11. 0-0 0-0 12. Lc2 g6 13. e4 b6 14. ed ed 15. Vfe1 Lc7 16. Vad1 Og4 17. Oe2 Vfd8 18. Rfd4 Oe2 19. Ve2 Re5 20. Rbd2 Vac8 21. Lb3 a6 22. R2f3 Rc4 23. Vde1 b5 24. a4 Vb8 25. ab ab 26. Lb4 Ld7 27. b3 Rd6 28. Re5 Oe5 29. Ve5 Re4 30. Ve7 Lc8 31. Re2 Lf5 32. f3 Rf6 33. Rd4 Lg5 34. Rc6 h5 35. Rd8 Vd8 36. Lb5 h4 37. Lb7 Vf8 38. V7e5 Ld2 39. Le7 Kg7 40. Lb4 h3 41. V5e2 Lg5 42. Ld4 Kg8 43. g3 Rh5 44. Ve8 Rf6 45. Vf8 Kf8 46. Le5 Ld2 47. Le7+ Kg7 48. Le2 Lc3 49. Le3 Lc2 50. Ve2 Ld1 51. Ve1 Lc2 52. Ve2 Ld1 53. Ve1 viik. Valgel oli alles 4 minutit 32 sekundit ja mustal 3 minutit 4 sekundit.
Raha ununes maha
Üks mees oli kirjutanud isa kohta uue paksu raamatu. Lugesin seda. Seal öeldi, et isa on tegelenud paljude teadustega, eriti tugev on ta ajaloos. Kuna kodus oli hiljuti olnud juttu teemal, mis on teadus, tahtsin selle koha emale ette lugeda. Alustasin mitu korda, aga iga kord läksid sõnad suus sassi. Ütlesin, et ma oskan küll lugeda, aga mitte ette lugeda. Proovisin veel kord. Mõtlesin, et ükskord ütlen ühe mehe kohta intervjuus, et ta pole ajaloolane, vaid propagandist. Raamatus oli foto koobastest, kuhu olid rasketel aegadel kogud peidetud. Ärkasin vist üles ja karjusin. Mõtlesin, et nüüd vist kostis hääl teise tuppa. Aga tundus, et ma siiski magasin edasi, mida näitas see, et nägin ainult ühe silmaga. Olin Peedul ja hakkasin minema jala Elvasse poodi. Tee peal tuli meelde, et raha pole kaasas. Oleks võinud ka niisama Elvasse minna, aga pöörasin ikkagi ringi. Olin võibolla hakanud Elvasse minema ka mööda vale teed, sest ma ei mäletanud, et varem oleks tee läinud nii majade vahelt. Mulle tuli meelde, et raha ei ole mul isegi mitte Peedul, vaid olin selle unustanud Tartusse ja sõitnud rongiga Peedule ilma piletita. Ma ei saanud nüüd tagasisõidu piletit osta, samuti ei olnud mul telefoni, millega Tartusse helistada. Aga otsustasin, et kui sain piletita Tartust Peedule sõita, siis saan sõita ka sama moodi Peedult Tartusse. Vajaduse korral maksan trahvi. Linnaliinibussidest tõstetakse piletita sõitjad välja, aga rongis vast nii julmalt ei tehta. Vastu tuli ketist lahtine koer. Algul mõtlesin, et ta võib kuri olla, aga ta oli hoopis sõbralik. Tegin rütmilist koera haukumist.
pühapäev, detsember 27, 2015
Enne viimast vooru
Tartu meistrivõistluste kolmandas voorus võitsin valgetega Viikmaad ja neljandas viigistasin mustadega Tiisleriga. Juhib Vorobjov 3,5 punktiga ja mängib viimases voorus Tiisleriga, kes on 3 punktiga teine. Mina olen 3 punktiga kolmas ja mängin teisel laual Trohhaleviga, kellel on 2,5 punkti. Enne koduteele asumist ütlesin, et mul on veel teoreetiline lootus esikohale. Pärast sain aru, et ainult juhul, kui esimesel laual saavad mõlemad kaotuse, muidu võin küll võitjaga sama arvu punkte saada, aga jääksin teiseks. Osavõtjaid on 13 ja turniirieelne paigutus on 1. Vorobjov, 2. Trohhalev, 3. Runnel, 4. Viikmaa, 5. Tiisler. /TÄIENDUS: Tegelikult ma ei ole kindel, mis juhtub siis, kui esimesel laual tehakse viik ja mina võidan./
Kaks vooru mängitud
Täna algasid Tartu pika male meistrivõistlused. Osavõtjaid on vähem kui eelmine aasta. Esimeses voorus viigistasin valgetega Saluperega ja teises võitsin mustadega Kalvetit. Salupere vastu kahisin kvaliteedi, aga ta kahis tagasi ja jõudsime viigilisse lõppmängu. Kalveti vastu kahisin etturi ja leidsin matikombinatsiooni. Tõenäoliselt oli mõlemas mängus seis vahepeal halvem. Esimese paigutusega osavõtja on Vorobjov, aga ta olevat teinud ühe kiirviigi.
laupäev, detsember 26, 2015
Lugesin uut lehte
Eile tuli juttu ajalehest "Washington Post". Küsisin, kas seda saab paroolita lugeda. Vastati, et ainult osasid artikleid. Ütlesin, et mina olen lugenud ingliskeelsetest lehtedest "The Telegraphi", see on paroolita. Olen varem viidanud, nagu loeksin ajalehte "Daily Telegraph", aga "Daily Telegraph" ja "Sunday Telegraph" on võrgus ühise lühema nime all koos. Sain teada, et suurematest inglise lehtedest on paroolita veel "The Guardian".
Vaatasin, kas seal midagi ajaloost on. Oli vähem kui "The Telegraphis", aga raamatute rubriigist ühe loo kunstiajaloo kohta leidsin. See kordab juba tuttavat lainete teooriat konkreetse arhitekti näitel. Hawksmoor oli 18. sajandi esimese poole arhitekt, kes projekteeris tähtsaid Londoni kirikuid ja esindas jõulist barokki. Pärast surma teda ei hinnatud, nimetades tema hooneid halvustavalt gooti kivihunnikuteks. Hiljem hakati teda jälle hindama, ta avastati uuesti 19. sajandil ja teda kiitsid 20. sajandi postmodernistid.
Vahepeal lugesin võõrkeelseid ajalehti kogu aeg sõnaraamatuta, aga viimasel ajal mulle meeldib detailselt tõlkida. Keeleliselt panin sellest loost tähele, et "afterlife" on sõnaraamatus hauatagune elu või hilised eluaastad, aga konteksti järgi sobib ainult surmajärgne saatus, mida sõnaraamatus pole. Subjekt ei tule tõlkida alati subjektiks, vaid siin sobis vastena paremini objekt. Eestlane ütleks, et autor on mingi teema osas paremini kodus, aga inglane ütles, et oma kodumurul.
Vaatasin, kas seal midagi ajaloost on. Oli vähem kui "The Telegraphis", aga raamatute rubriigist ühe loo kunstiajaloo kohta leidsin. See kordab juba tuttavat lainete teooriat konkreetse arhitekti näitel. Hawksmoor oli 18. sajandi esimese poole arhitekt, kes projekteeris tähtsaid Londoni kirikuid ja esindas jõulist barokki. Pärast surma teda ei hinnatud, nimetades tema hooneid halvustavalt gooti kivihunnikuteks. Hiljem hakati teda jälle hindama, ta avastati uuesti 19. sajandil ja teda kiitsid 20. sajandi postmodernistid.
Vahepeal lugesin võõrkeelseid ajalehti kogu aeg sõnaraamatuta, aga viimasel ajal mulle meeldib detailselt tõlkida. Keeleliselt panin sellest loost tähele, et "afterlife" on sõnaraamatus hauatagune elu või hilised eluaastad, aga konteksti järgi sobib ainult surmajärgne saatus, mida sõnaraamatus pole. Subjekt ei tule tõlkida alati subjektiks, vaid siin sobis vastena paremini objekt. Eestlane ütleks, et autor on mingi teema osas paremini kodus, aga inglane ütles, et oma kodumurul.
Vaheldusrikkad jõulud
Tänavuste jõulude ajal käivad külalised kolmel päeval järjest, iga päev erinevad külalised. On olnud aega ka üksi olla. Kinke sain vist rohkem kui eelmine aasta.
reede, detsember 25, 2015
Lumehelbe pildistamine
"Die Welt" kirjutab jõulude ajal, et maailma esimene foto lumehelbest tehti aastal 1879 Saksamaal. See oli 46 kordse suurendusega. Pildistaja nimi oli Flögel. Ta oli mitmekülgsete huvidega loodusuurija, kes pildistas ka putukaajusid. Osa tema pärandist hävis Teise maailmasõja pommirünnakutes.
Lennukijook
Pidasin kõnet. Kuulajad olid vapustatud, et ma nimetasin ühte poissi hüüdnime pidi. Tegelikult ma ei nimetanud, vaid ainult kuuldi, nagu ma nimetaks. Üks tüdruk arvas, et teda kiusati. Tegelikult oli asi selles, et ta oli liiga tark ja sai alati aru, mis varjundiga räägitakse.
*
Sõitsin kooli peatrepist käsipuu najal alla. Varsti võidi teha märkus, et trepiastmeid ei tohi kulutada. Mõtlesin, et lähen riidehoidu ja olen seal esimese tunni lõpuni. Vahel käis küll direktor riidehoidu kontrollimas. Aga täna tuli vastu palju muude klasside õpilasi, kellel algaski koolipäev teisest tunnist, siis vast poleks direktor läbi näinud, et minul hakkab varem. Esimese tunni õpetaja võis hiljem päeva jooksul maja peal vastu tulla.
*
Kass hakkas kribinal mööda viiekorruselise kivimaja seina üles jooksma. Päris katusele ta ei jõudnud, natuke enne katust hakkas ta kukkuma. Aga päris ei kukkunud, vaid jooksis mööda seina alla tagasi. Kassi kohta öeldi, et see värdjas tunneb kuupäevi ka. Kass hüppas maapinnalt puu otsa. Nii pikki hüppeid tegid kassid ainult öösiti. Ütlesin, et kassile tuleks ajalehti lugeda anda. Üks mees jäi pimedaks. Kui vanasti keegi pimedaks jäi, siis anti talle aerud ja saadeti paadiga merele. Praegu pimedaks jäänud mehest oli järel ainult võreraam, aga see raam sai kõigest aru.
*
Kõndisin mööda Tallinna tänavaid. Mul oli varem tee unenägudes selge olnud, pidin selle nüüd ka meelde tuletama, et see oleks ka edaspidi selge. Mulle tuli meelde, et varem olen keeranud ära teisest, mitte esimesest tänavast. Keerasin sel korral siiski esimesest, sest mõtlesin, et saan hiljem ka teisele tänavale keerata. Üks riik tootis sõjalennukeid. Teine riik pidi ära arvama, mis materjalist need lennukid on, et toota õigest materjalist rakette lennukite allatulistamiseks. Rakettide tootmist alustati oletuse põhjal. Lennukeid tootev riik pakkus ise teiste riikide kodanikele joogiks lennukijooki, kuigi sellega ta ütles vist lennukite materjali ette.
*
Sõitsin kooli peatrepist käsipuu najal alla. Varsti võidi teha märkus, et trepiastmeid ei tohi kulutada. Mõtlesin, et lähen riidehoidu ja olen seal esimese tunni lõpuni. Vahel käis küll direktor riidehoidu kontrollimas. Aga täna tuli vastu palju muude klasside õpilasi, kellel algaski koolipäev teisest tunnist, siis vast poleks direktor läbi näinud, et minul hakkab varem. Esimese tunni õpetaja võis hiljem päeva jooksul maja peal vastu tulla.
*
Kass hakkas kribinal mööda viiekorruselise kivimaja seina üles jooksma. Päris katusele ta ei jõudnud, natuke enne katust hakkas ta kukkuma. Aga päris ei kukkunud, vaid jooksis mööda seina alla tagasi. Kassi kohta öeldi, et see värdjas tunneb kuupäevi ka. Kass hüppas maapinnalt puu otsa. Nii pikki hüppeid tegid kassid ainult öösiti. Ütlesin, et kassile tuleks ajalehti lugeda anda. Üks mees jäi pimedaks. Kui vanasti keegi pimedaks jäi, siis anti talle aerud ja saadeti paadiga merele. Praegu pimedaks jäänud mehest oli järel ainult võreraam, aga see raam sai kõigest aru.
*
Kõndisin mööda Tallinna tänavaid. Mul oli varem tee unenägudes selge olnud, pidin selle nüüd ka meelde tuletama, et see oleks ka edaspidi selge. Mulle tuli meelde, et varem olen keeranud ära teisest, mitte esimesest tänavast. Keerasin sel korral siiski esimesest, sest mõtlesin, et saan hiljem ka teisele tänavale keerata. Üks riik tootis sõjalennukeid. Teine riik pidi ära arvama, mis materjalist need lennukid on, et toota õigest materjalist rakette lennukite allatulistamiseks. Rakettide tootmist alustati oletuse põhjal. Lennukeid tootev riik pakkus ise teiste riikide kodanikele joogiks lennukijooki, kuigi sellega ta ütles vist lennukite materjali ette.
neljapäev, detsember 24, 2015
Kiire tähtaeg
Isa ütles, et ta ei jõua kõike üksi teha, ma pean esitama homseks teise Grenzsteini raamatu kava. Läksin teise tuppa. Ma ei olnud jõudnud kõiki ajalehe aastakäike veel läbi vaadata. Mõtlesin, et üks raamatu pealkirja variant oleks "Keskmised koju tulevad", sest Grenzstein kirjutas ajalehes "Olevik" ning olevik asub mineviku ja tuleviku keskel. Seda varianti ma küll tõenäoliselt ei kasuta, aga välja mõelda võib neid rohkem, millestki peab alustama. Vennad olid minu toas. Tahtsin vaikust. Ütlesin, et ma pean tegema homseks suure töö - raamatu kokku panema. Klaus küsis, miks ma seda siis varem ei ole teinud. Vastasin, et ma arvasin, et aasta on veel aega.
kolmapäev, detsember 23, 2015
Hitler ja õlu
Ülikooli ajal lugesin raamatutest Hitleri kohta, et ta ei tarvitanud alkoholi, ei suitsetanud ja hakkas ühel hetkel taimetoitlaseks. Mõne päeva eest kirjutati aga ajalehes "Die Welt", et vähemalt osa elust ta siiski alkoholi tarvitas. See selgub vangladokumentidest. Vanglas olles jõi Hitler üsna suurtes kogustes õlut. Varasemate ja hilisemate aastate kohta andmed puuduvad. Võibolla ta hakkas karsklaseks hiljem, aga võis õlut juua ka enne vanglat, sest vähemalt joogiasutustes ta käis.
teisipäev, detsember 22, 2015
Auto ja bussid
Kõnniteel istus kaks last. Tuli auto, mis kihutas neist üle. Paistis, et lapsed viga ei saanud, sest rattad neid ei puudutanud. Laste ema tormas laste juurde. Läksin bussipeatusesse. Nüüd nägin, et lapsed ei saanud vist sellepärast viga, et teel oli hüpekas ja auto hüppas neist üle. Peatusesse tuli kaks bussi, aga ma ei läinud peale, vaid enne otsisin taskust, kas mul üldse pilet on. Leidsin pileti, aga sellele oli kirjutatud, mis kuupäevast mis kuupäevani see kehtib. Ütlesin, et kui kehtivusel on lõpptähtaeg, siis ma edaspidi enam pileteid ei osta. Bussis halvustas üks inimene teise juhendatavat doktoranti. Juhendaja vastas, et ta tahaks sellest doktorandist lahti saada. Istusin koolitunnis. Õpetaja rääkis mulle, kuidas tema tütred minu raamatut loevad. Istusin nüüd tunnis teises kohas. Hakati viima läbi hääletust kahe kandidaadi vahel. Selleks tuli kasutada ID-kaarti. Ma ei kandnud ID-kaarti kaasas. Ütlesin, et ma ei osale hääletusel. Ühe kandidaadi nime kohta ütlesin, et kui nime lõpus oleks tähtede arv ühe võrra erinev, siis oleks üks endine poliitik. Sõitsin maaliini bussis. Üks inimene läks peatuses maha ja ütles, et hakkab ühte asulat otsima.
esmaspäev, detsember 21, 2015
Forschungen zur baltischen Geschichte 2006
"Forschungen zur baltischen Geschichte". 1. 2006. Herausgegeben von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Akadeemiline Ajalooselts. 286 lehekülge.
Tegemist on kord aastas ilmuva väljaandega. Mul on kodus ainult kõige esimene number, hilisemaid pole lugenud. Pealkirja järgi sisaldab see uurimusi Balti ajaloo kohta, kuid tegelikult on vähemalt selles numbris juttu peamiselt Eesti ajaloost. Ainult Anti Selart kirjutab Läti omast, aga ka tema pole ise lätlane.
Kirjutada Eesti ajaloost saksa keeles tundub loomulikum kui inglise keeles, sest suurema osa ajaloolise aja sajandite kohta ongi allikad saksa keeles. Seda keelt kasutades saab tuua täpsemaid tsitaate kui eesti keeles. Teemad, millel kirjutatakse, on siiski suurelt osalt juba varem eestikeelsetest väljaannetest tuttavad. Ühe arvustuse all oli märge, et see on varem eesti keeles ilmunud, aga võibolla mõnel kaastööl on lihtsalt seda mainida unustatud või on nad eesti keeles avaldatud hiljem või on kahes keeles avaldatus küll erinevusi, aga ka osalisi kattuvusi. Lisaks saksakeelsetele kaastöödele on tähtsamatel neist ka ingliskeelsed kokkuvõtted.
Kui "Eesti ajaloo" teise köite ilmumise järel pahandati, et Jüriöö ülestõusust on kirjutatud liiga lühidalt, siis teiselt poolt avaldati kahtlust, kas selle kohta on üldse nii palju kindlaid allikaid, et oleks saanud pikemalt kirjutada. Sulev Vahtre artikkel loetleb, milliseid allikaid selle kohta on. Ta kirjutab peamiselt Jüriöö ülestõusu ajal Vana-Liivimaalt paavstile saadetud kirjadest, kuid ülestõusust olevat juttu veel Hoeneke, Renneri, Russowi ja Wartberge kroonikates. Paavstile saadetud kirjad ja Hoeneke riimkroonika on säilinud vaid ümberjutustusena. Kuid Vahtre järgi jutustab Renner Hoeneket ümber täpses proosas. Wartberge kroonikas on ülestõusu alguse kuupäev teine, kuid vastuolu polevat, sest tegemist oli ühe ja sama ööga.
Margus Laidre kirjutab kohalikust Saja-aastasest sõjast, milline mõiste on hiljem jõudnud ka "Eesti ajaloo" kolmandasse köitesse ja mille kohta Laidrel ilmus hiljuti ka eraldi raamat. Minu meelest on 1558–1661 toimunud Põhjamaade saja-aastase sõja mõiste kunstlik, sest tegemist oli sõdade reaga, millest osadel ei olnud ühtegi ühist osalist ja ka tegevusväli kattus ainult osaliselt, sest sõditi ka Eestist kaugemal. Nagu küsiti ka "Sirbi" intervjuus, kuuluvad võibolla rohkem kokku hoopis Vene-Liivi sõda ja Põhjasõda. Pealegi ei sõditud kõigil aastatel. Kui rääkida saja-aastasest sõjast, kas saab siis rääkida ka mõnest vaheaegadega saja-aastasest rahust? Ajaloos on kasutatud rahuperioodi kohta vähemalt Rooma rahu nimetust.
Enn Küng kirjutab Rootsi ajal Neeva äärde rajatud Nyeni linnast, mis oli Peterburi eelkäija. Nyen oli vahepeal Ingerimaa pealinn, kuni keskus viidi ohutuse nimel üle Narvasse. Mõtlesin, et seega on Narva ja Moskva saatusekaaslased, sest hiljem viidi ka Venemaa pealinn sealtkandist Moskvasse tagasi sarnasel põhjusel.
Tõnu Tannberg kirjutab rahvuslikest ja usulistest piirangutest sõjaväkke võtmisel hilises Vene keisririigis. Venelasi oli impeeriumi elanikest alla poole, kuid taheti, et neid oleks sõjaväes suurem protsent. Seda poliitikat aeti eriti Poola ülestõusu ja Vene-Jaapani sõja vahelisel perioodil. Mitte idaslaavlasetele seati piiravaid kvoote. Kas need ei sarnane näiteks tänapäeva sookvootidega? Seda päris mitte, sest sookvoodid on mõeldud võrdsuse suurendamiseks, aga suurimat rahvust soosivad rahvuskvoodid ebavõrdsuse süvendamiseks. Mujal on Tannberg öelnud, et nekrutikohustus oli eestlaste demograafilisele olukorrale kahjulik ränk verekümnis, kuid siin mainib ka, et sõjavägi pakkus karjäärivõimalusi. Kuid ka selles artiklis öeldakse, et eestlased ei tahtnudki sõjaväkke minna.
Ago Pajur kirjutab Eesti Vabariigi väljakuulutamisest aastal 1918. Ülikooli loengus rääkis ta, et Varese valitsuse ajal olid ENSV juhid vähem asjalikud kui hiljem, sest algul oli juhtide hulgas palju kirjanikke. Selles artiklis saab Pajur kritiseerida lisaks veel maalikunsti, mis ajalugu võltsivat. Kas maal peab olema täpne nagu fotograafia või võib pildil näidata ka sündmuste rida ja sümboleid?
Ülevaade on antud aastaraamatule eelnenud aastatel Tartu Ülikoolis kaitstud dissertatsioonidest ehk väitekirjadest. Väitekirjad olid selle järgi Nõukogude ajal kandidaadi- ja doktoritööd, aga hiljem ainult doktoritööd. Ma õppisin neil aastatel magistriõppes 4+2, mitte 3+2 aasta nominaalaja süsteemis ja minu juhendaja ütles vähemalt, et magistritöö on ka väitekiri. Kontrollisin sõnaraamatust, et dissertatsioon on väitekiri teaduskraadi saamiseks. 4+2 magister on minu teada teaduskraad ja kontrollisin ka diplomi pealt, et seal on kirjas, et läbinud teadusmagistri õppekava ja see annab õiguse töötada teaduskraadi eeldavatel töökohtadel. Erinevusi võib olla formaalse ja sisulise väärtuse vahel.
Üks raamatuarvustustest seostus teemaga, millega puutusin viimati kokku Henriku kroonikat lugedes. Sealt sain Tarveli kommentaaride põhjal ettekujutuse, et muinas-Eesti ühiskond oli demokraatlikum kui Lääne feodalistlik, kuid arvustuse järgi on see vananenud seisukoht, nüüd nähtavat eestlaste ühiskonda hierarhilisemana. Ettekujutust muinasdemokraatiast nimetati rahvusromantiliseks. Romantik Carlyle oli vähemalt demokraatia vastane. Kõnealusel ajal olevat Novgorodis toimunud rahvakoosolekud, kas neid ei võinud siis olla ka naabruses Eestis? Demokraatia ja hierarhilisus ei pea üksteist täielikult välistama, sest ka praegu on üks peaminister ja teine lihtkodanik.
Tegemist on kord aastas ilmuva väljaandega. Mul on kodus ainult kõige esimene number, hilisemaid pole lugenud. Pealkirja järgi sisaldab see uurimusi Balti ajaloo kohta, kuid tegelikult on vähemalt selles numbris juttu peamiselt Eesti ajaloost. Ainult Anti Selart kirjutab Läti omast, aga ka tema pole ise lätlane.
Kirjutada Eesti ajaloost saksa keeles tundub loomulikum kui inglise keeles, sest suurema osa ajaloolise aja sajandite kohta ongi allikad saksa keeles. Seda keelt kasutades saab tuua täpsemaid tsitaate kui eesti keeles. Teemad, millel kirjutatakse, on siiski suurelt osalt juba varem eestikeelsetest väljaannetest tuttavad. Ühe arvustuse all oli märge, et see on varem eesti keeles ilmunud, aga võibolla mõnel kaastööl on lihtsalt seda mainida unustatud või on nad eesti keeles avaldatud hiljem või on kahes keeles avaldatus küll erinevusi, aga ka osalisi kattuvusi. Lisaks saksakeelsetele kaastöödele on tähtsamatel neist ka ingliskeelsed kokkuvõtted.
Kui "Eesti ajaloo" teise köite ilmumise järel pahandati, et Jüriöö ülestõusust on kirjutatud liiga lühidalt, siis teiselt poolt avaldati kahtlust, kas selle kohta on üldse nii palju kindlaid allikaid, et oleks saanud pikemalt kirjutada. Sulev Vahtre artikkel loetleb, milliseid allikaid selle kohta on. Ta kirjutab peamiselt Jüriöö ülestõusu ajal Vana-Liivimaalt paavstile saadetud kirjadest, kuid ülestõusust olevat juttu veel Hoeneke, Renneri, Russowi ja Wartberge kroonikates. Paavstile saadetud kirjad ja Hoeneke riimkroonika on säilinud vaid ümberjutustusena. Kuid Vahtre järgi jutustab Renner Hoeneket ümber täpses proosas. Wartberge kroonikas on ülestõusu alguse kuupäev teine, kuid vastuolu polevat, sest tegemist oli ühe ja sama ööga.
Margus Laidre kirjutab kohalikust Saja-aastasest sõjast, milline mõiste on hiljem jõudnud ka "Eesti ajaloo" kolmandasse köitesse ja mille kohta Laidrel ilmus hiljuti ka eraldi raamat. Minu meelest on 1558–1661 toimunud Põhjamaade saja-aastase sõja mõiste kunstlik, sest tegemist oli sõdade reaga, millest osadel ei olnud ühtegi ühist osalist ja ka tegevusväli kattus ainult osaliselt, sest sõditi ka Eestist kaugemal. Nagu küsiti ka "Sirbi" intervjuus, kuuluvad võibolla rohkem kokku hoopis Vene-Liivi sõda ja Põhjasõda. Pealegi ei sõditud kõigil aastatel. Kui rääkida saja-aastasest sõjast, kas saab siis rääkida ka mõnest vaheaegadega saja-aastasest rahust? Ajaloos on kasutatud rahuperioodi kohta vähemalt Rooma rahu nimetust.
Enn Küng kirjutab Rootsi ajal Neeva äärde rajatud Nyeni linnast, mis oli Peterburi eelkäija. Nyen oli vahepeal Ingerimaa pealinn, kuni keskus viidi ohutuse nimel üle Narvasse. Mõtlesin, et seega on Narva ja Moskva saatusekaaslased, sest hiljem viidi ka Venemaa pealinn sealtkandist Moskvasse tagasi sarnasel põhjusel.
Tõnu Tannberg kirjutab rahvuslikest ja usulistest piirangutest sõjaväkke võtmisel hilises Vene keisririigis. Venelasi oli impeeriumi elanikest alla poole, kuid taheti, et neid oleks sõjaväes suurem protsent. Seda poliitikat aeti eriti Poola ülestõusu ja Vene-Jaapani sõja vahelisel perioodil. Mitte idaslaavlasetele seati piiravaid kvoote. Kas need ei sarnane näiteks tänapäeva sookvootidega? Seda päris mitte, sest sookvoodid on mõeldud võrdsuse suurendamiseks, aga suurimat rahvust soosivad rahvuskvoodid ebavõrdsuse süvendamiseks. Mujal on Tannberg öelnud, et nekrutikohustus oli eestlaste demograafilisele olukorrale kahjulik ränk verekümnis, kuid siin mainib ka, et sõjavägi pakkus karjäärivõimalusi. Kuid ka selles artiklis öeldakse, et eestlased ei tahtnudki sõjaväkke minna.
Ago Pajur kirjutab Eesti Vabariigi väljakuulutamisest aastal 1918. Ülikooli loengus rääkis ta, et Varese valitsuse ajal olid ENSV juhid vähem asjalikud kui hiljem, sest algul oli juhtide hulgas palju kirjanikke. Selles artiklis saab Pajur kritiseerida lisaks veel maalikunsti, mis ajalugu võltsivat. Kas maal peab olema täpne nagu fotograafia või võib pildil näidata ka sündmuste rida ja sümboleid?
Ülevaade on antud aastaraamatule eelnenud aastatel Tartu Ülikoolis kaitstud dissertatsioonidest ehk väitekirjadest. Väitekirjad olid selle järgi Nõukogude ajal kandidaadi- ja doktoritööd, aga hiljem ainult doktoritööd. Ma õppisin neil aastatel magistriõppes 4+2, mitte 3+2 aasta nominaalaja süsteemis ja minu juhendaja ütles vähemalt, et magistritöö on ka väitekiri. Kontrollisin sõnaraamatust, et dissertatsioon on väitekiri teaduskraadi saamiseks. 4+2 magister on minu teada teaduskraad ja kontrollisin ka diplomi pealt, et seal on kirjas, et läbinud teadusmagistri õppekava ja see annab õiguse töötada teaduskraadi eeldavatel töökohtadel. Erinevusi võib olla formaalse ja sisulise väärtuse vahel.
Üks raamatuarvustustest seostus teemaga, millega puutusin viimati kokku Henriku kroonikat lugedes. Sealt sain Tarveli kommentaaride põhjal ettekujutuse, et muinas-Eesti ühiskond oli demokraatlikum kui Lääne feodalistlik, kuid arvustuse järgi on see vananenud seisukoht, nüüd nähtavat eestlaste ühiskonda hierarhilisemana. Ettekujutust muinasdemokraatiast nimetati rahvusromantiliseks. Romantik Carlyle oli vähemalt demokraatia vastane. Kõnealusel ajal olevat Novgorodis toimunud rahvakoosolekud, kas neid ei võinud siis olla ka naabruses Eestis? Demokraatia ja hierarhilisus ei pea üksteist täielikult välistama, sest ka praegu on üks peaminister ja teine lihtkodanik.
Untsakate kassett
Raadiost lindistati kassetile teatrietendust. Aga selgus, et lindistati Untsakate kassetile. Etenduses esinesid küll ka Untsakad, aga ma oleks tahtnud kassetilt edaspidigi vanu Untsakate laule kuulata, mis olid etendusest paremad. Viga oli ka selles, et kassetile oli üldse jäetud ülelindistamise võimalus. Läksin teise makkraadio juurde, et kontrollida, kas vana Untsakate kassett ei ole jäänud siiski selle juurde. Selgus, et Untsakate linte oli tõesti kaks tükki. Aga ka vanalt lindilt ei tulnud vanad laulud, vaid umbes samasugused helid, nagu uuelt. Selgus, et nupp ei olnudki maki, vaid raadio mängimisel, sest aparaat oli vahepeal keerulisemaks tehtud. Aga ka nuppu kohendades ei hakanud kõlama õige muusika. Aparaat oli tehtud nii keeruliseks, et nuppu õigesse asendisse saada oli raske.
Kevad valel ajal
Täna oli väljas üheksa-kümme kraadi sooja. Feisbukis avaldati fotosid, et lilled on õitsema läinud, ja meil tuli tuppa porikärbes. Tahtsin teda rõduuksest välja ajada. Aga tundus, et see on raskem kui suvel, sest kärbes paistis eelistavat soojemat õhku. Lendas ukseavani ja siis keeras tuppa tagasi. Teadsin, et sääsed lendavad valguse suunas, aga ei teadnud, kuidas on kärbestega. Katseks kustutasin toas lambi ära ja panin laualambi rõdule põlema. Kärbes lendaski valguse suunas ja jäi rõdul lambi alla tiirlema. Tõmbasin juba lambi tuppa tagasi, et rõduuks kinni panna, aga koos sellega tuli tuppa tagasi ka kärbes. Lahti saada õnnestus temast niiviisi, et kui järgmine kord oli kärbes jälle rõdule läinud, panin rõdul lambi kustu ja kärbes tuppa tagasi ei lennanud, sest väljas oli valgem kui toas. "Loomade elust" olen lugenud, et kärbes ja sääsk on sugulased kahetiivalistena. Pärast raadiost kuulsin, et budism kiidab ka heaks, kui kärbes maha löömise asemel välja ajada.
Tellimine:
Postitused (Atom)
