Luuletuste tsiteerimine

Ühelt valitsejalt oli riik ära võetud, aga ta läks nüüd vannituppa ja taastas oma riigi, esialgu väiksel alal. Tal olid ka mõned kaaslased. Ta kutsus vannituppa ka teise valitseja, kellelt oli samuti riik ära võetud, samuti läksid sinna teise valitseja kaaslased. Need kaks valitsejat olid ungarlased ja nad valitsesid nüüd ühist riiki. Aga muud inimesed ei leppinud riikide taastamisega ja läksid lukus vannitoaust ründama.

*
Olin koolis. Kirjutasime kontrolltööd. Panin kontrolltöö kolme vastusena kirja ka mälestusi luuleridadest. Vaatasin, kui palju ma mingi kontrolltöö osa eest punkte sain. Neid oli üsna palju. Kontrolltöö koosnes paljudest küsimustest ja punkte andnud vastuseid oli ridamisi, kuigi mõnel juhul ei olnud punktid maksimaalsed. Õpetaja ütles, et see on väga hea, kui kontrolltöös luuletusi tsiteeritakse. Kui muude vastuste eest annab ta 1 punkti, siis luuletuse eest 20 punkti. Mulle meenus, et ülikooli sisseastumiskirjandi konsultatsioonis nii ei öeldud, seal arvati, et luuletust võib tsiteerida ainult siis, kui kirjavahemärgid on täpselt nagu originaalis. Praegu ütles õpetaja, et ühe tüdruku kehaasendist on näha, et ta varitseb hetke, millal saaks maha kirjutada, ja selliseid hetki oodates kirjutab venitatud vastuseid.

Seinaaugust sisse

Üle Euroopa suurenes valimistel eurovastaste asemel konservatiivide toetus. See tuli sellest, et saadi aru, et Euroopa Liitu kuulumine on paratamatu, aga loodeti, et konservatiivid võiksid seda pehmendada.

*
Olin teel kooli poole. Jõudsin kohale ja ronisin seinas olevast august ühe endavanuse poisi korterisse sisse. Kõigepealt olin sahtlikapil, millele pääsesin sellest kõrgemal paiknevast seinaaugust. Poiss ütles, et ma jääkski sahtlikapile istuma. Minul oli olnud teine plaan, tahtsin kõndida teise ruumi. Aga nüüd tegin nagu öeldi. Sellel poisil oli ka poeg, kes oli täna rääkima õppinud. Ta rääkis algusest peale pikka juttu. Mõtlesin, et Tõnis õppis ka rääkima enne kui kõndima. Praegu ruumis viibiv laps palus, et ma teda püsti seisma aitaksin. Paistis, et ta saab täna seismise ja kõndimise ka selgeks, kuigi algul võis kukkuda. Sellel lapsel oli ka väike õde.

Rahutud ööd

Eile oli üks unenägu kole võibolla osalt sellepärast, et valmistusin arsti juurde minema. Täna nägin ka midagi unes, aga läks meelest. Väljaarvatud see, et enne viimast ärkamist kuulsin unenäos uksekella. Vahel selline unenägu tähendab päriselt uksekella helisemist, aga täna võibolla mitte, sest pärast ärkamist hääl ei kordunud.

Sissemagamine

Minu vastu oli esitatud mõrvasüüdistus. Käisin koos süüdistajaga ringi. Aitasin tal mõnesid liigutusi teha. Ühe aitamise kohta ütles ta, et see on poolkasulik tegu, teise kohta, et veerandkasulik. Mõrva ma eitasin. Ütlesin, et ma ei teagi, kuidas tapmine käib. Kui ma oleks kedagi tappa proovinud, oleks ta ellu jäänud. Tapmine eeldaks teise inimese puudutamist, aga teisi inimesi puudutada ma ei kannata. Lõpuks ütlesin, et kui minu vastu on süüdistus esitatud, võibolla on sellel tõepõhi all, aga miks ma sel juhul ise tegu ei mäleta?

*
Olime maja ees. Mul oli palju padasid. Ütlesin, et söögi tegemine käib nii, et panna patta asjad sisse ja hakata keetma. Jürgen ütles, et ma hakkaks siis seda tegema. Kõigepealt hakkasin ühte pada puhastama, sest selle põhja külge olid eelmisest söögitegemisest kleepunud kartulite alumised küljed. Kui Jürgen nägi, et ma söögiasju kätega puudutan, võis tal söögiisu üle minna.

*
Pidime minema mitmekesi Riiga võistlustele. Minejate hulgas olid Peebo ja Raidväli. Rongi peale jõudmiseks olin pannud endale elektroonilise äratuskella helisema. Magasin voodis ja ootasin äratust. Lõpuks läksin kella vaatama. Selgus, et helisemisaeg oli juba möödas, aparaat polnud häält teinud. Järeldasin, et siis ma enam Riiga ei jõua. Läksin magama tagasi. Kui jälle üles tõusin, hakkasin oma elektroonilise seadmega tegelema. Väike Toomas tahtis selle nuppe vajutada ja küsis, mille jaoks mingi nupp mõeldud on. Keelasin teda mitu korda. Mulle tuli alles nüüd mõte, et esimesel kellavaatamisel ma oleks võinud proovida veel võistlustele jõuda teise rongiga, ronge võis tihedalt käia. Nüüd oli see võimalus ka möödas. Võidi mõelda, et ma meelega ei läinud võistlema. Nüüd võis olla võistkonnal üks laud täitmata ja seda võidi oluliseks pidada. Võis pealegi olla, et keegi teine jäi haigeks, nii võis täitmata olla kaks lauda. Olin enne tänast avaldanud blogisissekande, kus olin neid võistlusi maininud. See võis halb olla, sest nii võis hakata Riiga sõitma ka keegi, kes ei olnud võistkonna liige. Ma olin küll blogis loetlenud, kes on Tartu võistkonna liikmed.

Mahamängimiskatse

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 d6 5. Oc6 bc 6. d4 Rf6 (siiani raamatust) 7. de Re4 8. Le2 d5 9. Rd4 Oc5 10. Oe3 Od7 11. 0-0 Od4 12. Od4 0-0 13. f3 Rg5 14. f4 Re6 15. Oe3 Ve8 16. Rd2 d4 17. f5 de 18. fe Oe6 19. Le3 Vb8 20. b3 Ld5 21. c4 La5 22. Re4 Og4 23. Lf4 Oh5 24. c5 Ve7 25. Lg5 Lb4 26. Rf6+ Kh8 27. Rh5 Ld4+ 28. Kh1 Le5 29. Le5 Ve5 30. Rg3 f6 31. Vc1 Vb5 32. Vf5 Ve8 33. Vd1 Kg8 34. Vd7 Ve1+ 35. Vf1 Ve5 36. Vc7 Vbc5 37. Vd1 h6 38. h3 Vc2 39. Vdd7 Vg5 40. Kh2 h5 41. h4 Vg4 42. Vg7+ Vg7 43. Vg7+ Kg7 44. Rh5+ Kf7 45. Rf4 Va2 46. Rd3 Kg6 47. Kh3 Ve2 48. Rf4+ 1:0. Pärast raamatuosa lõppu mõtles valge 28 ja must 21 minutit.

Hoiatuskõne

Mängisin malet. Seis tundus võrdne, aga kui ma nupud kokku lugesin, siis oli mul kaks etturit vähem kui vastasel. See malepartii oli üks konverents. Kirjutasin sellel peetud kõnedest Helinale. Täna sain talt ka vastuse. Ta vastas, et on selle konverentsi videot vaadanud.

*
Ülikoolil oli naisrektor. Küsiti, kes on rektorisse armunud. Kaks tüdrukut vastasid, et mina. Rektorile soovitati, et ta istuks minu koha peale, mind ei ole praegu siin. Rektor vastas, et ta ei taha, ta istub harjunud koha peal. Minu toas valmistuti rektori kõneks. Akna all oli mööblivaba ruumi, kuhu mahtus istuma. Mõtlesin, et kui sinna mööblit ei panda, siis ei saa nii palju raamatuid juurde osta. Esialgu sai siiski panna uusi raamatuid vanade peale. Ütlesin Bristolile, mida rektor oli eelmine kord teinud. Bristol ahhetas. Siis saabus rektor ise ja alustas kõnet. Istusin tema poole seljaga. Kõne teema oli, et on avastatud uus viis, kuidas saab raha varastada. Kõne eesmärk oli hoiatada, aga mõtlesin, et enne kui jõutakse ettevaatusabinõud tarvitusele võtta, võib keegi kõnest saadud idee põhjal tõesti varastama hakata. Pärast kõne lõppu tahtsin suunduda kõrvalruumides asuvasse kooli raamatukokku. Enne läksin seina äärest oma kotti võtma. Seal oli üks poiss kaks kotti korraga kätte võtnud. Küsisin talt, kas tema ongi varas, sest tema oma ei oleks tohtinud olla rohkem kui üks kott. Läksin raamatukokku. Seal olid virnas laua peal raamatud ja vihikud. Istusin laua taha ja lugesin järjest neist raamatutest ja vihikutest esimesi lehekülgi. Tahtsin enda vihiku endale osta.

Kommentaaride variandid

Olime filmi tegelased. Filmis kaaluti erinevaid plaane, mida rohkearvuliste arvutitega kindlasti teha tuleks. Kui mõni asi tegemata jätta, võis halvasti minna. Pani imestama, kuidas saab tegevusi olla korraga nii palju. Aga siis toimus allakäik. Kõigil tegelastel sai järjest raha otsa ja nad hakkasid enda raha asemel mängima arvutitega kellegi teise raha eest, et rohkem kuid vastu pidada. Selgus, et see oli arvutimängude eest hoiatav film. Tegelased peale arvutiga mängimise muud ei teinudki ja kuskil peale arvutite muud ei olnudki, arvuteid oli tihedalt.

*
Olin ühes linnas korduvalt käinud. Nüüd vaatasin selle linna kaarti ja sain oma teekonnad selles linnas skemaatiliselt selgemaks. Mul oli iga kord kuidagi õige koht üles leida õnnestunud, aga selgus, et ma olin seal käinud ainult kahel paralleeltänaval.

*
Valmistasin ette ühe raamatu käsikirja. Sellesse panin Kerese kommenteeritud partii variandiga, kus must käis avangus Oc5. Mulle tuli meelde, et olen seda partiid teises kohas teistsuguste kommentaaridega ka näinud. Mõtlesin, et selle kohta panen joonealuse märkuse. Otsisin selle teise koha välja. Seal ei olnud ikkagi täpselt sama partii, sest mõned käigud olid teist moodi. Mõtlesin, kas siis panna joonealune märkus või mitte, kui olulised need seisu erinevused on. Vaatasin kolmandasse trükisesse ja juhuslikult leidsin ka sealt kohe selle partii kolmandate kommentaaridega. Need ei olnud enam Kerese kommentaarid. Selle ajakirjalisa lõppu olid märgitud, et seda toimetasid Heuer ja üks teine mees. Mõtlesin, kas kirjutada, et need on Heueri kommentaarid. Teine mees tegeles ajakirjalisas arvatavasti küljenduslike küsimustega. Aga võis ka olla, et seda partiid olid mõlemad kommenteerinud või just teine mees.

Talisport ja ajalugu

Eile käisin suusatamas. Suusatajaid tundus olevat arvu poolest rohkem kui eelmistel kordadel sel talvel. Võibolla inimesed on hakanud vaatama, et lund jätkub nii kauaks, et tasub endale suusad osta. Vahepeal oli aastaid, kus ma ei tahtnud enne minna, kui olin kindel, et jää on piisavalt paks. Nii ma ei jõudnudki suusatama. Aga nüüd ei suusatata ka kanali peal, vaid kõrval. Uisutada ei saa, sest rada tehti uisutajatele ainult üheks päevaks, hiljem seda enam lumest puhtaks lükatud pole. Tuleviku ajaloouurijad võivad teha ajalehe põhjal valejärelduse, et uisutati talv läbi. Minu blogis on küll kirjas, et kogu aeg uisutada ei saa, aga blogid on vist kuulutatud vähem usaldusväärseks ajalooallikaks. Kuigi käsikirjalisi arhiivimaterjale peetakse vist paremaks kui ajalehti. Blogi on samuti ajalehest käsikirjalisem. Kui ma olen midagi ajalehes kirjutanud, siis on toimetajad osa juttu ära muutnud ja pole parandusi läbivaatamiseks saatnud. Raadios üks laul pandi kokku kontekstist väljarebitud lindistusekatketest.

Uudis ja pressiteade

Elasin täna hommikul suures toas, sest minu omas oli remont. Remont oli küll lõppenud, aga sinna tuppa ei soovitatud halbade aurude pärast minna. Aga kui ma vaatama läksin, siis ma aurusid ei märganud. Küsisin, kas nüüd võib sinna tagasi minna. Vastati, et võib. Mõtlesin, et heidan veel voodisse pikali.

*
Vaatasin ühelt võrgulehelt maleuudist. Kirjutasin sel teemal oma blogis. Pärast seda avaldati Maleliidu pressiteade, et Maleliit lõpetab koostöö võrguteenuse pakkujaga. Maleliit küsis, miks ei ole uudist, mida ma olin lugenud, Maleliidu kodulehekülje arhiivis. Mõtlesin, et ma lugesingi seda teiselt võrguaadressilt. Nüüd oli oodata, et Maleliidu juht astub ametist tagasi, nagu osad olid juba palju aastaid lootnud. Vaatasin uuesti blogist, mida ma olin kirjutanud. Kirjutatud tekst oli natuke teistsugune kui ma olin arvanud. Särgava tuli ja vaatas üle mu õla. Selgus, et ta oli minu blogi täna juba lugenud, mida ma seal ajaloost kirjutasin.

*
Läksin ülikooli inglise keele tundi. Nägin, kuidas mõned rühmakaaslased andsid koduseid töid ära. Ütlesin, et õige jah, mul läks meelest, et kodune töö tuleb ära anda. Hakkasin seda kotist otsima. Ütlesin, et veel ei ole selgunud, kas see on mul kaasas. Arvatavasti on kaasas, aga kui ei peaks olema, saan selle kasvõi homme ära tuua. Esimese raamatu vahel, mille vahele ma vaatasin, seda ei olnud.

Võõrkeeltesse tõlkimine

Eile väljas kõndides tuletasin meelde oma luuleridu ja proovisin iga rea tõlkida või jutustada ümber inglise, saksa ja vene keeles. Hiljem kodu suunas tagasi kõndides hakkasin sõnastama eestikeelseid lauseid tõlkimisel oleva venekeelse raamatu ja selle autori kohta, püüdes iga lause tõlkida või jutustada ümber vene keeles. Need harjutused tulid mul paremini välja kui ma enne alustamist mõtlesin. Seega olen raamatuid eesti keelde tõlkides võõrkeeli juurde õppinud.

Lugemine ja vältimine

Läksin ajakirja toimetusse. Toimetaja küsis mult ühte sõna. See oli uut moodi sõna ja kui ma seda nimetasin, siis toimetaja hüiatas, et selline sõna. Lehitsesin ajalehe aastalõpunumbrit, kus olid aasta kokkuvõtted. Need leheküljed, millest oli karta, et seal on minu kohta karikatuur, jätsin vahele. Jutuks tulid unenäod. Keegi nägi öö jooksul 20 unenägu. Bristol ütles, et mina vist ka. Vaidlesin vastu, et mina näen ühe või mõned. Lugesin edasi unenägude liikidest. Kirjutati, et seksiteemalistes õudusunenägudes võib ärgata kolm korda ühest unenäost teise, aga et inimesed naudivad selliseid unenägusid.

*
Olin ülikooli raamatukogu kataloogisaalis. Istusin arvuti taga ja mõtlesin, mida välja tellida. Olin paberile kirjutanud juba pika nimekirja asjadest, mida pean tegema, ja kirjutasin seda veel edasi. Mõtlesin, et mul läheb vaja Uku Masingu doktoritööd. Leidsingi selle juures olevast riiulist. Kuna ma midagi välja ei tellinud, võeti sellelt laualt arvuti ära. Istusime kolme inimesega selle laua taga edasi.

Parandatud segakontrolltöö

Tänase eksamipileti küsimused kolmelauseliste vastuste jaoks on:

1. Tänavune suusatamine.
2. President Reagan.
3. Soolhape.

1. Olen püüdnud käia suusatamas kaks korda nädalas. Üks nädal piirdusin vist ühe korraga. Viimasel korral kasutasin rohkem erinevaid radasid kui sellele eelnenutel.
2. President Reagan valiti presidendiks aastatel 1980 ja 1984. Ametis oli ta aastatel 1981-1989. Tema asepresident oli Bush.
3. Soolhappe valem on minu mälu järgi HCl. Seda hääldatakse haa kloriid. /PARANDUS ENNE AVALDAMIST: See on vist viga. Kontrollimisel leidsin nimetuse vesinikkloriid. Võibolla võib hääldada ka ha kloor./ Nagu kõik happed, reageerib see alustega, andes tulemuseks sooli.

Kontrollküsimused

Tänasel järgmisel eksamil on 3 küsimust:

1) Mida sa eile unes nägid?
2) Mida sa eile viimase asjana lugesid?
3) Mida sa üleeile tegid?

Kõigile küsimustele tuleb vastata kolme lausega.

1) Nägin unes midagi male kohta. Panin blogisissekande pealkirjaks "Spordikooli ruumid". Peale male oli juttu ka füüsilise spordi trennist.
2) Lugesin kahte raamatuarvustust "Loomingu" jaanuarinumbrist. Esimene arvustus oli ühe luulekogu ja teine ühe Vahingu naise mälestuste kohta. Esimene arvustus keskendus hinnangutele ja teine tsitaatidele.
3) Üleeile oli pühapäev ja käisin raamatukogus. Seal panin riiulis ajakirjade järjekorda õigemaks, lugesin ühte ajakirjanumbrit ja pärast vaatasin kolmandat osa vaibanäitusest, aga mitte veel kõike. Kodus tegin maletrenni, alustasin uue ajaleheaastakäigu uurimist, pesin nõusid, pesin pead, lõpetasin ungarikeelse vikipeedia ühe artikli avaosa tõlkimise ja kopeerisin endale tõlkimiseks järgmise artikli avaosa.

Erinevad küljed

Sõitsin bussis. Minu ees istus Kati S. Kui olime natuke aega sõitnud, ütles ta mulle tere. Rääkisime mõned laused, siis läks ta minema nagu tavaliselt. Ma oleks tahtnud veel rääkida.

*
Olin kirjutanud, et fašismil on ka positiivseid külgi. Sellele oli ühes ajalehes vastatud. Olin vastust blogis kommenteerinud ja nüüd ilmus minu mõtte kohta "Eesti Päevalehe" juhtkiri. Tundus et tehti skandaal ja võibolla oli kasutatud lisaks minu algsele mõttele ka minu teist kommentaari. Sellest hoolimata tundus mulle endastmõistetav, et igal halval asjal on ka häid külgi.

*
Saatsin kõigisse listidesse, milles ma olin, ühise kirja, et inimesed liituksid ka teiste listidega lisaks sellele, kus nad juba on. Vaatasin, et mõned koopiad olin saatnud ka olematutesse listidesse. Olin tahtnud kirjutada ainult ülikooli listidesse, aga vaatasin, et üks avalik koopia oli kogemata läinud ka perekonna listi.

*
Olin muutnud blogi päise kujundust. Nüüd kirjutas A. Laiapea mulle kommentaari, et ma muudaks päise praegusest erinevaks, sest ta tahaks minu blogi jälgida, aga nii koleda päisega ta seda ei tee.

Spordikooli ruumid

Mängisin maleklassis Tartu meistrivõistlustel. Minu vastane oli naismaletaja. Panin lipu peale. Vastane tegi märkuse, et tema jõudis lippu käik varem. Ütlesin, et siis saame ju üksteise lipud kuningatega lüia ja viigi teha. Võibolla ta valetas, et jõudis lippu varem, muidu oleks vist mina võitnud. Vastane kirjutas oma partiiprotokolli lõppu kommentaariks arvestatud variante, et nendega kohtuniku poole pöörduda. Siis tõmbas ta need variandid maha. Mängu tulemus oli viik ja jäime kohta jagama. Olime ka varem Tartu meistrivõistlustel kohta jaganud, aga iga kord polnud omavaheline tulemus viik olnud. Läksin teise ruumi. Seal ütles üks koolipoiss treenerile, et ta ei viitsi pingutada. Treener vastas, et kui see õpilane pingutaks, siis ta peaks hakkama tugevatel turniiridel mängima. Vaatasin koridoris füüsilise spordi trenni. Seal üks poiss ütles, et ta ei taha trennis käia. Tema treener vastas, et treeneritel on ka tagaruumides omavahelised tülid, millest õpilased ei tea.

Lipu suunad

V-K-L-V-R-O-O-R
1. e4 f6 2. d4 d5 3. f3 Rg6 4. Of2 e5 5. de de 6. Rg3 Re5 7. Re4 Od5 8. Rc3 Le6 9. Rd3 Oc6 10. Ve1 Rd3 11. Od3 Lf7 12. Le3 Lh5 13. Og3 Rd6 14. 0-0-0 Ve8 15. Lg1 La5 16. Oh7 0-0-0 17. Og6 Lg5+ 18. Kb1 Lg6 19. Vf1 Rf5 20. Of4 Vd1+ 21. Vd1 Kb8 22. a3 Od6 23. Oc1 Rh4 24. Vd2 Of4 25. Vd4 Oc1 26. Vh4 Od2 27. Ka2 Oc3 28. bc Lc2+ 0:1. Valge mõtles 28 ja must 26 minutit.

Malelauaga kooliteel

Läksin kooli poole. Tee peal nägin, kuidas mängiti uut moodi malet. Poisid ei kasutanud selleks malelauda, vaid korraldasid omavahelise rüseluse. Mõtlesin, et mina eelistan mängida malelaual. Mul olid malelaud ja nupud kaasas. Tee peal pillasin mõned nupud maha. Mõtlesin, et kui koolis peaks selguma, et nuppe on puudu, siis tulen tagasi, et need üles korjata. Korjasin neid juba praegu. Aga nii sai võibolla nuppe liiga palju, sest maas võis olla ka kellegi teise nuppe. Vahepeal oli kooli õuele saanud minna läbi naaberõuede, aga nüüd tundus, et need on kinni pandud ja tuleb minna ringiga. Koolimaja kõrvalaia augud olid kinni löödud, aga selgus, et uus väike auk on aia sisse asemele tekkinud ja jäljed viisid ikkagi diagonaalis läbi naaberõue.

*
Kaks meest moodustasid uue ansambli ja laulsid mitte kõige andekamaid kurvana tunduvaid laule. Nad laulsid vannitoas. Kui nad olid juba natuke aega laulnud, panid nad vannitoa ukse riivi, et nende ema sisse ei saaks.

Vihikud kapis

Olin istunud kohvikus. Minuga oli tulnud juttu ajama üks võõras noor naine. Ta oli kutsunud mind ühele tänavale, et seal saame uuesti kokku. Olin kohale läinud, aga teda polnud tulnud. Mõtlesin, et kui ma teda veel kunagi näen, siis ei ütle ma talle enam midagi. Pealegi ei pruugi ma teda ära tunda.

*
Mulle tuli meelde, et ma pole viimasel ajal asparaagust kastnud. Vaatasin, et asparaagus näebki juba natuke kuivanum välja. Muld oli purukuiv. Valasin sellele vett. Vett sai vist isegi liiga palju, sest see hakkas üle poti ääre alla voolama. Vaatasin, et siin vist kastmine ka ei aita, sest elektrijuhe oli asparaaguse sisse kinni jäänud ja varre mullast lahti tõmmanud. Võibolla oleks aidanud selle mulda tagasi torkamine. Või kui see ei aidanud, siis oli vähemalt uusi varsi mullast nina välja pistnud, mis võisid edasi elada ka siis, kui vana vars kuivab. Avastasin, et Hennu käes on minu kapist võetud vihikuid. Võtsin need talt ära. Tundus, nagu oleks Henn ühte vihikut rebinud. Aga tõenäoliselt oli seda närinud hiir. Vaatasin, et mul on kapis mitmed vihikud kortsu läinud. See võis tulla sellest, et olin teinud nendest liiga kõrge virna. Virna oleks tohtinud teha vaid poole kapini, aga ma olin teinud kapi laeni ja osa vihikuid oli alla varisenud ning kortsu läinud. Mõtlesin, et see on halb, ema võib vihikuid ära visata selle järgi, mis on rohkem kortsus, arvestamata, millised on mulle tähtsamad. Lugesin oma vihikust luuletust. Mõtlesin, et isegi minu trükki antud luuletusi on kritiseeritud ja avaldamata jäänud on veel halvemad. See võib tulla sellest, et trükki antud mõtlesin peast tervikuna välja, aga vihikusse olen kirjutanud rida haaval välja mõeldes.

Kõned läbi aastate

Aastal 1988 tähistati ülikooli kohvikus minu vanaisa ajalooprofessor Herbert Ligi 60. sünnipäeva. Sünnipäevapeol peeti õnnitluskõnesid, mis kõik ei ole enam meeles. Aga meeles on, et üks kõnepidaja küsis, mis on ühist Herbert Ligil ja János Kádáril. Üks asi, mis neil ühist oli, oli see, et mõlemad mängivad malet. Võibolla oli veel midagi. Tol ajal oli populaarne Rahvarinde juht Savisaar, kes ei tulnud peole ise kohale, aga kelle õnnitlus oma õpetajale ette loeti.

Aasta 1990 oli vanaisa viimane eluaasta, aga ta jõudis veel oma sünnipäeva ära pidada. Kuna oli teada, et ta oli raskelt haige, siis on hiljem meenutatud, et ta oli öelnud, et pole kunagi nii palju õnnitlusi saanud kui tol aastal. Sünnipäevapidu peeti kodus ja viibisin seal kohal. Vanaisa tegi peolauas nalja, millest ma tol korral aru ei saanud, aga ka hiljem on meenutatud tema sõnu: "Minijale antakse väiksem tükk."

Matused algasid ülikooli peahoones. Mäletan sealt oma isa kõnet, kes rääkis, kuidas jaanipäeva paiku kuulis vanaisa ühte kutset. Vanaisa haiguse ajal oli isa vaadanud Piiblist ennustust haiguse kulu kohta ja Piibel oli avanenud kohast, kus oli valus lause: "Andke meile Barabas vabaks." Piibli järgi sai Barabas vabaks Jeesuse asemel.

Hiljem peielauas peeti veel kõnesid, kus räägiti, et vanaisa oli igas asjas esimene ja võttis esimesena naise. Males oli ta andnud teistele pimesimultaani mitmel laual ja võitnud.

Ühel aastal, mille numbris ma pole enam kindel, käisin ajaloo õppehoones, kus peeti vanaisa mälestusüritust. Üks kõneleja rääkis, et vanaisal oli arhiivis kindel istekoht ja kui kõneleja oli ühel korral sinna istunud, oli talle tehtud märkus, et kohe tuleb sinna minu vanaisa, koht tuleb vabastada. Vanaisa oli istunud arhiivis nii palju, et ülikonna üks õlg oli pleekinud akna all teist tooni kui teine. Aadu Must rääkis tol korral, kuidas ta polnud alati kindel, kas vanaisa teeb nalja või räägib tõsiselt. Näitena tõi ta selle, kui vanaisa oli öelnud, et vanasti kinnitati vikatitera vikativarre külge teist pidi kui hiljem. Must ei teadnud ka kõnet pidades, kas see vastas tõele või oli nali. Tol korral võttis koha pealt sõna minu geograafist vanatädi, kes meenutas, kuidas ta oli ühel korral kiitnud vanaisa venna tantsimisoskust, mille peale vanaisa oli öelnud, et tema on vendadest kõige parem tantsija.

Täna käisin esimest korda uues arhiivihoones, kus peeti taas vanaisa mälestusüritust ja esitleti 19. sajandi Saaremaa kaartide uut trükki. Esimesena kõneles Priit Pirsko, kes luges ette vanaisa keskkooli lõputunnistuse. Vanaisa oli keskkoolis väga hea õppeedukusega, diplomil toodi välja ka tema saavutusi spordis ja males. Aadu Must tõstis esile, et vanaisa kuulus nende ajaloolaste hulka, kes uurisid ajalugu arhiivimaterjalide põhjal. Ta meenutas, kuidas Nõukogude ajal oli Saaremaa piiritsoon ja vanaisa oli kirjutanud ühe teose mälu järgi sellepärast, et märkmed asusid teisel pool kontrolljoont. Ta meenutas, et vanaisa valis vanema agraarajaloo uurimisteemaks sellepärast, et sellest teemast ei saanud punased ideoloogid aru. Kuid uuemal ajal asus ta uurima Nõukogude massirepressioonide ajalugu, mis olnud tervistkahjustavalt raske teema. Ott Kurs rääkis sellest, kuidas ta tegeles koos vanaisaga Õpetatud Eesti Seltsi taastamisega. Aegade paranemine tegi selle võimalikuks. Lõpus rääkisid uuesti Must ja üks kaartide uuesti trükkimisega seotud naine. Vanaisa eluajal polevat olnud võimalik nii kvaliteetsete kaartide trükkimine kui praegu.

Enne algust

Läksin maleklassi. Maksin Karbale turniiri osavõtumaksu. Ütlesin, et maksin liiga palju, ja võtsin kaks kümnelist rahatähte tagasi. Karba lisas, et ikka on veel liiga palju, ja andis veel kaks viielist tagasi. Ta kommenteeris, et kui ma raha lugeda ei oska, siis mul pole maleline mõtlemine ka hea. Selle peale rääkisin loo, et ükskord mängisin Kolgiga, ta kahis avangus etturi, ma ei pannud seda tähele, võitsin, ja alles pärast mängu lõppu ütlesin, et ma ei teadnudki, et mul ettur rohkem oli. Praegu oli turniir algamas. Enne kuulutas üks vana naine välja leinaseisaku ühe õilsa maletaja auks. Pöörasin pea kõrvale, et ei oleks näha, et pisar silma tuleb. Mõtlesin, et leinaseisaku ajal ei sobi vist pead pöörata. Leinaseisak sai juba läbi. Aga nüüd ütles vana naine, et leinaseisakuid võiks veel teha. Ta hakkas loetlema endisaegsete mängijate nimesid, keda mina ei tundnud.

*
Ilma kriipsuta i ja kriipsuga i-ga algavate sõnade jaoks olid eraldi usaldustelefonid.