Luuletuste kasutamine

Isa luges Kalju Lepiku luuletusi. Ta ütles kommentaariks, et Lepik kirjutab helerohelistest taimedest vale rütmiga, õrnadest asjadest kirjutatakse teisiti. Pärast selle ütlemist tuli isale naeratus näole. Vastasin, et vahel taotletakse meelega sisu ja vormi kontrasti.

*

Vaatasin videot üritusest, kus ma olin osalenud. Sisestasin videomakile kogemata oma arvuti parooli. Mõtlesin, et ma ei pea nüüd vist parooli ära vahetama, videomakist ei tohiks välja minna, mida ma sisestasin. Vahepeal kadus videol hääl ära. Kerisin tagasi, et seda kohta uuesti häälega vaadata. Mind huvitas, kas minu luuletus loeti ette. Selgus, et ürituse juht luges ühe teise autori luuletuse ette, aga mitte minu oma. Minu nime nimetas ta ainult ühes lauses. Ütlesin, et ma pidin ise oma luuletuse videosse lugema, aga seda videot ei näidatud, filmija algul lubas, et näidatakse. Mulle vastati, et on nii palju võimalusi, kuidas saab videot kokku monteerida.

Ameerika maailmajao ajalugu 1

William Z. Foster. Ingliskeelse raamatu „Ameerika poliitilise ajaloo peajooned“ tõlge vene keelde. Moskva 1953, originaal New York 1951. Praegu loetud leheküljeni 261, kokku 919 lehekülge.

See raamat pärineb minu vanaisa raamaturiiulist. See on üks neist raamatutest, mille tõin koju, kui vanaema kolis. Tol ajal ma veel venekeelseid raamatuid ei lugenud, aga lootsin, et tulevikus saan keele selgemaks. Praegu ongi see selgem.

Lugesin raamatut paljude aastate jooksul väikeste juppide kaupa. Suurelt osalt lugesin seda rõdul istudes, vahepeal ka kirjutuslaua taga. Tavaliselt ma loetu kohta märkmeid ei teinud, või kui tegin, siis erinevatesse raskesti üles leitavatesse kohtadesse.

Foster oli Ameerika kommunist. Mäletan, et mul on margialbumis üks Nõukogude mark tema pildiga. Magistrieksamiks loetud politoloogia raamatust mäletan, et Ameerika Ühendriikides ei ole isegi tugevat sotsiaaldemokraatlikku parteid, seal kahest suurest parteist vabariiklased on konservatiivid ja demokraadid liberaalid. Asi võib muidugi ajas muutuda, vabariiklast Trumpi on nimetatud ka fašistiks. Nõukogude Eesti ajakirjandusest mäletan, et mingi väiksemat sorti kommunistlik partei Ameerika Ühendriikides ikkagi tegutses.

Foster on kriitiline rõhumise, vägivalla ja ebavõrdsuse suhtes, mis esineb Ameerika maailmajaos, aga vahepeal toob ilma mingi kriitikatundeta Lenini ja Stalini tsitaate, justkui nende riigis rõhumist poleks olnud. Ameerika ajaloo faktide osas tundub raamat siiski usaldusväärne. See liitub nende faktidega, mis ma olen Ameerika ajaloo kohta mujalt lugenud. Kõige kohta ei ole enam kindel, kas see on loetud sellest raamatust või kuskilt mujalt. Osad faktid võivadki eri raamatutes kattuda.

Raamat on küll indiaanlaste suhtes kaastundlik, aga nende eurooplaste vallutuse eelse ajalooga ei tegele. Raamat algab eurooplaste vallutusega ja liigub läbi Ameerika maailmajao järgneva ajaloo. Raamatus korrutatakse, et Põhja- ning Lõuna-Ameerika moodustavad kokku poolkera. Päris nii see siiski ei ole, läänepoolkerale jääb ka palju vett, Okeaania saared ja Euroopa lääneserv.

Raamatus on juttu vallutussõdade, orjakaubanduse ja orjapidamise julmusest. Aafrikast toodud orjadest paljud surid tee peal. Aafrikast tooduid nimetatakse vähemalt venekeelses tõlkes neegriteks, mida mõned tahavad kuulutada praegusel ajal kõigis keeltes halvustavaks sõnaks, aga tegelikult tunneb autor neegritele kaasa. Ja kui raamat sisaldab ka romaani keeli rääkinud maade ajalugu, siis romaani keeltes on tegemist veel tavalisema tüvega.

Kunagi oli mul ettekujutus, et orjad olid Ameerikas ainult neegrid, kuna indiaanlased ei olnud orjastamiseks sobivad. Selle raamatu järgi olid siiski ka alistatud indiaanlased sisuliselt orjad, ainult teise nimetuse all, neid ei nimetatud orjadeks, vaid peoonideks. Ja vaeseid europiidseid inimesi sai rõhuda kolmanda nimetuse all.

Kui minu tõlgitud autor Sorokin oli kõigi revolutsioonide vastu, siis Foster on kõigi revolutsioonide poolt. Ta nimetab aga revolutsiooniks ka kolooniate iseseisvusvõitlust Euroopa emamaade suhtes, mis Sorokini jaoks revolutsioonid ei olnud. Fosteri jaoks on kõigi Ameerikas iseseisvunud riikide iseseisvumine ja Kanada dominiooniks saamine osa samast suuremast Ameerika revolutsioonist.

Kui Euroopa riigid olid juba lüia saanud, ei leppinud nad veel kaotusega ja ei tunnustanud oma endistes valdustes tekkinud uusi riike tükk aega, nagu Putin arvab praegu, et Ukrainas võiks veel Nõukogude Liitu kuulunud alasid tagasi võtta. Uutes Ameerika riikides pääses lõpuks võidule vabariiklik kord, aga seal on olnud ka monarhiate loomise katseid. Uued riigid sõdisid ka omavahel piiride muutmise nimel, oli väga ohvriterohkeid sõdu. Nagu raamatus „India ajalugu“ tehti üldistus, et monoteism on sallimatu, on ka Fosteri arvates kaks kõige sõjakamat religiooni islam ja kristlus. Teised mõtlejad on pannud tähele, et eriti verine ideoloogia on just kommunism, millel võivad küll head kavatsused olla, aga kuna need ei arvesta reaalse inimese loomusega, viib kommunismi ehitamine erinevatel maadel verevalamiseni. Mõned on arvanud, et seetõttu tuleb kommunism kuritegelikuks kuulutada, aga Sorokin on näidanud, et verevalamine puhkeb sellest sõltumata, millise ideoloogia sildi all revolutsiooni tehakse.

Enametturi realiseerimine

inimene - arvuti
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Ld6 6. d4 ed 7. Ld4 Og4 8. Ld6 Od6 9. Rbd2 Vd8 10. h3 Oe6 11. Rb3 Oc4 12. Ve1 b6 13. Od2 a5 14. Oc3 Kf8 15. Vad1 a4 16. Rbd2 Oa2 17. Va1 Oe6 18. Va4 b5 19. Va7 Re7 20. Vea1 Of4 21. Va8 Rc8 22 Kf1 f6 23. Ke2 Kf7 24. Rd4 Od2 25. Re6 Ke6 26. Od2 Rb6 27. V8a7 Rc4 28. Oc3 b4 29. Ob4 Vd4 30. f3 Vb8 31. Oc3 Vd7 32. b3 Re5 33. Oa5 Vc8 34. Oc3 g5 35. Vb7 Rg6 36. Vaa7 Rf4+ 37. Kf2 h5 38. Oa5 Kd6 39. Oc3 Ke6 40. Va6 Vd6 41. Ob4 c5 42. Vd6+ cd 43. Od2 Ke5 44. Of4+ Kf4 45. g3+ Ke5 46. c3 f5 47. ef Kf5 48. Vd7 Vc6 49. Ke3 Vb6 50. Kd3 g4 51. fg hg 52. h4 Ke5 53. Kc4 Ke4 54. h5 Kf3 55. h6 d5+ 56. Vd5 Vh6 57. Vd3+ Ke2 58. b4 cb 59. Vd4 bc 60. Kc3 Kf3 61. Vd3+ Kf2 62. Kd2 Vh3 63. Vd7 Vg3 64. Vf7+ Vf3 65. Ve7 g3 66. Ve2+ Kg1 67. Ve8 g2 68. Ke2 Vf2+ 69. Ke1 Vf4 70. Vh8 Ve4+ 71. Kd2 Kf2 72. Vf8+ Kg3 73. Vg8+ Vg4 0:1. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 3 minutit 34 sekundit, mustal 1 tund 58 minutit 47 sekundit. Arvuti on matši võitnud ja juhib 6:3, aga üks partii on veel mängida jäänud ja selle tulemusest sõltub, kas järgneb sama programmitasemega teemamatš või ühe võrra nõrgema tasemega vabalt valitavate avangutega matš.

Mängujärgne analüüs käikude tagasivõtmisega:

inimene - arvuti

(valge: Kf2 Vb7 Eb3, c2, e4, f3, g3, h3
 must: Ke5 Vc8 Ec5, d6, f6, g5, h5)
46. Va7 f5 47. ef Kf5 48. Va6 Ke5 49. Ke3 Ve8 50. Kd3 Vf8 51. Ke3 Ve8 52. Va7 h4 53. gh gh 54. Vh7 Kf5+ 55. Kf2 Kg5 56. Vg7+ Kf5 57. Vg4 Vh8 58. Ke3 d5 59. c3 Ve8+ 60. Kd3 Vh8 61. b4 cb 62. cb Vh7 63. Kd4 Vb7 64. Kd5 Vd7+ 65. Kc6 Vh7 66. b5 Vh6+ 67. Kc7 Vh7+ 68. Kb6 Vh8 69. Ka7 Vh7+ 70. Ka6 Vh8 71. b6 Va8+ 72. Kb7 Vh8 73. Ka7 Vh7+ 74. b7 Ke5 75. Ka8 Vh8+ 76. b8L+ ja must sai 93. käigul mati.

Kes senti ei korja, see eurot ei saa

Selgunud on värske laenutusstatistika. Eelmine aasta laenutati minu autoriõigusega teoseid 176 korda, selle eest saan 8 eurot 49 senti. Ilmus üks uus tõlge, ilmselt tänu sellele on laenutuste arv umbes kaks korda suurem kui eelmine kord, aga raha saan kaks korda vähem. "Postimehe" võrguväljaande pealkirja järgi saavad kõik kokku ka tänavu vähem. Täna hammaste puhastamine ühtegi auku leidmatagi maksis üle 60 euro. Laenutuste kohta veel võrdluseks, et minu isal oli aastaga 2156 laenutust, mille eest ta saab 177 eurot 81 senti.

Namiibia kõrb

Otsisin ingliskeelset dokumentaalfimi elevantide kohta. Aadressil https://www.youtube.com/watch?v=GyI2fbz9404 oli film, mis nime järgi rääkiski elevantidest, aga seal oli juttu ka teistest Namiibia kõrbe loomadest. Ükskord ma viisin kooli õpetaja palvel videovalmistajaga sama nimega paberajakirja kodus leiduva numbri, mis oli juhtumisi samuti Namiibia kohta, palju seda ajakirja kodus ei olnud, oli ka Nõukogude aeg, kui see oli raskemini kättesaadav.

Filmis näidatud elevandid olid kõrvbeelevandid, kes elasid Namiibia kõrbe ühes orus. Kõrbe näitamine tuletas praegust Eesti kuumalainet meelde. Namiibia kõrbes elavad gekod kaevuvad filmi järgi päevaseks ajaks maa sisse ja tegutsevad maa peal öösel, kui on jahedam. Ka praegu Eestis tuleb mõelda, mis kell, mis kuupäeval ja millisel tänavaküljel vajalikke asju teha.

Film tuletab meelde ka koroonapandeemiat. On kirjutatud, et pandeemia on mõnele inimesele rahaliselt kasulik, aga nad varjavad seda. Filmis öeldi, et kõrbe põuaperiood on kasulik raisakotkastele, kui teised loomad hakkavad surema ja raisakotkal on rohkem toitu.

Kõrbeelevantide kohta öeldi filmis, et nad liiguvad väiksemate karjadena kui muud elevandid. Ilmselt tuleb see sellest, et kõrbes on suurele karjale raskem toitu leida. Aga räägiti, et Namiibia kõrbe kõrval meres on kalu palju, meres on vett. See ilmselt seletab, miks mere kaldal on ka kalu söövaid loomi palju. Ka filmis näidatud orus elavad loomad pidavat kõige kuivemal ajal minema mere äärde, seal on šaakalitel kedagi murda. Millegipärast minnakse niiskemal aastaajal aga sinna orgu tagasi.

Enneolematus tuhandes

Sain esimest korda elus ühe malereitingu üle 2000. Täpsemalt on minu uus Vint.ee reiting nüüd 2008. Täna esimeses mängus oli vastasel vanker rohkem, aga ta ületas mõtlemisaja. Pärast seda oli minu reiting 1998 ehk üks punkt rohkem kui 25. veebruaril tehtud eelmine rekord. Teises mängus sama vastasega ähvardas mind ennast ajakaotus, aga lõpus hakkasin kiiremini käima. Lõppseisus oli mul ettur lipu vastu, aga see oli vist teoreetiline viigiseis. Vastane oleks saanud mulle ühe käiguga pati panna, aga tundus, et selle asemel tuleb käikude kordamisega viik. Enne seisu kolmandat korda kordumist ületas aga vastane ise mõtlemisaja. Pärast teise mängu lõppu olin reitingute edetabelis 18. kohal hetkel tabelis oleva ehk viimasel ajal mänginud 124 mängija hulgas.

Udusus ja unisus

Toimus tund laulmisklassis. Istusin eespool keskel Sandri kõrval. Tundi andis uus õpetaja. Vaatasin Sandri vihikust, mida tuleb kirjutada. Sander kirjutas omal algatusel ka harjutuste järjekorranumbrid üles, kuigi õpetaja polnud neid andnud. Olin kirjutanud ühte kohta pealkirjaks Sandri eeskujul inglise keeles "Harjutus", aga kui sain aru, et õpetaja pole seda andnud, siis tõmbasin selle maha. Kui ütlesin Sandrile, et kirjutasin tema eeskujul vale asja üles, pani ta käe ette, et ma rohkem tema vihikusse ei saaks vaadata. Ütlesin: "No kuule, see ei ole viisakas." Ta võttis uuesti käe eest. Püüdsin kirjutada maha tahvlilt, aga nägin uduselt, kuigi istusin nii ees. Ma polnud kindel, kas aastaarvu viimane number on 5 või 6. Kui kontrollisin Sandri vihikust, siis selgus, et olingi valesti kirjutanud. Märkasin, et teisel pool Sandrit istub Artur. Olin selle tunni ajal Sandriga palju rääkinud, aga Artur üldse mitte. Nüüd ta siiski ühe asja ütles. Õpetaja ütles, et esmaspäeval peame Raekoja platsile kinno minema. See õpetaja andis nii palju ülesandeid. Kuna ta oli ebapopulaarne, oleks ta võinud vähem ülesandeid anda. Kirjutasin kinoaja kalendermärkmikusse üles. Aga kogu jutt ei mahtunud esmaspäeva peale ära, osa läks teisipäeva peale. Seal oli juba arsti aeg ees. Jäin tundi kuulates vahepeal magama. Õpetaja ütles mulle: "Ei tohi magada!" Vastasin: "Ei, ma ärkan kohe üles." Aga ärgata oli raskem kui ma arvasin. Õpetaja ei saanud aru, et uni on paratamatus, mitte õpilase enda valik.

Nina suurus

Rääkisin hiljuti, et on kritiseeritud, et fotoaparaadiga tehtud autoporteedel jääb nina liiga suur. Lisasin, et ma olen harjunud, et peeglis on sama suur. Vaieldi vastu, et peeglis on väiksem kui fotoaparaadiga, sest inimese silmad ja fotoaparaat on erinevad. Kontrollisin hiljem peegliga, et nina suurus sõltub ju sellest, kui lähedale nägu peeglile panna. Prille eest võttes peab tugevate miinusprillidega inimene panema lähemale kui korras silmadega inimene.

Pilkenäitused

Leidsin kaks näitust, mis tegid nalja selle üle, millised olid olnud minu Euroopa Liitu astumise vastased argumendid. Mulle oli juba varem silmanurgast tundunud, et kirjutatakse, et sellised näitused on olemas. Ma polnud lugema hakanud, aga nüüd selgus, et tundunud oli õigesti. Ma olin propagandat tehes andnud palju viiteid, aga näitusel tehti nalja ka selle üle, milline oli olnud minu viidete valik, seda peeti liiga juhuslikuks. Nalja tehti ka selle üle, et ma ei kontrolli oma füsioloogiat, arvati, et see on sihilik. Näitus oli Laia tänava lõpus, keerasin enne vanalinna suunas, et mitte näitusest mööduda.

*

Magasin öösel oma voodis. Kuulsin, et ema võitleb esikus sissetungijaga. Läksin appi. Sissetungija oli trepikojas korteri ukse taga ja ema oli uksed lukku keeranud, aga sissetungija püüdis lukke lahti murda. Hakkasin uksi kinni hoidma, ema sai niikaua telefonikõne võtta. Pärast kõne lõppu ütles ta, et appi ei tule politsei, vaid üks teine teenistus. Aga selle saabumine millegipärast venis. Mõtlesin, et kui ma üksi elaksin, kuidas ma siis sissetungijaga hakkama saaksin, ma ei saaks millalgi korterist väljuda. Sissetungija istus riidekapis. Pille tuli esikusse ja tõmbas tikku, et kapisistujat kapi ukse serva alt suitsutada. Ütlesin, et teda ei tohi ära lämmatada. Pille andis põleva tiku minu kätte. Tuli liikus mu sõrmedele lähemale. Mõtlesin, et käes hoitavat tiku otsa vahatada proovida ei ole vist õige, seetõttu püüdsin tikku puhumisega kustutada. Pidin kõvasti puhuma, aga lõpuks tundus tikk kustuvat.

Uskumatu lugu

Läksin väikse köögi arvuti taha. Oma teada ma polnud täna arvutit käivitanud, aga nii arvuti kui ka minu postkast olid juba avatud. Lahti oli mulle saadetud seni nägemata artikkel, mille järgi raamatut, mille käsikirjaga ma hiljuti töötasin, oli juba aastal 1963 arvustatud. Seda oleks olnud mul oluline saatesõnas mainida, aga nüüd oli hilja, sest minu töö proovitrükk oli juba tehtud. Rääkisin neist asjadest emale. Ema arvas, et see artikkel on hallutsinatsioon. See võis nii olla, aga varsti ma leidsin loole täiendavat kinnitust, kus esines samuti aastaarv 1963.

Kustuvad lõkked ja süttiv päike

Jaanipäeval maale sõites nägin bussiaknast veel kahte lõket. Maal mingi lind laulis tik-tak-tik-tak. Maikellukesed olid nädalaga ära õitsenud. Umbes pooled pojengi õiepungad olid lahti läinud. Neid kasvas kolmes rühmas, millest ühes olid peaaegu kõik õiepungad lahti läinud ja õied keskelt teist värvi, teises rühmas olid lahti natuke rohkem kui pooled õiepungad ja õied olid veel ühtlast värvi, kolmandas rühmas ei olnud ükski õis lahti läinud. Eelmine nädal punakate õunapabulatega olnud õunapuul olid need tänaseks rohelisemaks läinud, aga teisel õunapuul olid praegu punakad. Puudelt oli kollaseid lehti maha sadanud. Metsmaasikad olid hakanud punaseks minema, aga punane oli ainult üks külg, seetõttu ma neid ei söönud. Ühe tehtud foto kohta küsisin isalt, kas öeldakse, et hein õitseb, ta kinnitas, et öeldakse küll. Viimasel fotol on metsviinapuu, mida ma pildistasin huvitava väädiga koha pärast. Algul püüdsin pildistada valguse poole, aga pimeduse poole jäi paremini peale.

Et on lubatud kuumalainet, ostsin enne sõitu ühe väikse Värska vee pudeli asemel kaks, aga maal jõin ära siiski vähem kui ühe pudeli. Kuna täna on riigipüha, siis ostsin kartulisalati nimelise salati asemel sünnipäevasalati nimelist, mõtlesin, et pühade ajal võib. Eelmiste kordadega võrreldes ostsin ühe piruka vähem, asendades maha lahutatud piruka ühe pirniga, mida koju pole sageli ostetud. Ühes naaberaias räägiti ja teisest tuli vahepeal muusikat.

Vaimsed ja füüsilised harrastused

Tegelesime tohutult pikast trepist üles kõndimisega. Lõpuks jõudsime trepi lõppu. Olime oodanud, et lõpus on midagi pidulikku, aga pidulikkus oli sellest kohast kõrvaldatud. Olime maapinnale jõudmise järel Tallinna raudteejaamas, kus ei olnud üldse mäge. Kogu tõus oli jäänud maa alla, aga tõusu kestuse järgi oleksime pidanud olema Eesti kõrgeimas punktis. Küsisin, kas Tallinna raudteejaam on tõesti kõrgem punkt kui Suur Munamägi.

*

Joonistasin pilti. Mul oli enne joonistama hakkamist plaan olemas, et kõigepealt teen pildile linnu ja siis ümberringi muud asjad. Aga linnu pea läks nii suureks, et muud asjad enam pildile ei mahtunud. Ainuüksi linnu silm oli hiigelsuur. Aga silma taha jäi värvimata pind, mistõttu nüüd jäi mulje, nagu silm olekski linnu kere.

*

Leidsin võõras kohas "Malekooli" senitundmatu trüki. Selles olid teistsugused ja pikemad sõnalised kommentaarid kui kodus oleval trükil. Tahtsin Kristerile näidata, et leidsin "Malekooli" uuema trüki. Aga enne kui ma seda öelda jõudsin, nägin, et see on hoopis vanem trükk. Kui veel kontrollisin, siis nägin, et see on küll uuem trükk, aga välja antud varasemal aastal koostatud käsikirja põhjal, mida Nõukogude Liidus trükkida ei lubatud ja mis trükkimiseks salaja Nõukogude Liidust välja toimetati. Krister tegi malemängu kohta sellise üldistuse, mille tegemiseks oleks minu meelest pidanud olema tugevam mängija. Aga võibolla paljud said mängust aru paremini kui oli nende ise mängimise oskus.

*

Hakkasime klassi poistega kooli saalis korvpalli mängima. Mängus oli ka üks tüdruk. Tema idee kohaselt mängisime kahe palliga. Mina mängisin kõige rohkem tüdrukuga. Ma tungisin korduvalt vastase korvi alla, aga seal oli raske pealeviset teha, sest teiste käed olid ees. Kui tegin pealeviske, ei mahtunud pall korvirõngast läbi. Arvestasime punkte selle järgi, kas pall on korvirõngast puudutanud. Mul ei olnud selge, kes on kummas võistkonnas. Enne ühe söödu andmist küsisin vastavalt inimeselt, kelle poolt ta on. Üks poiss ütles, et kahe palliga ei ole õige mäng. Viskasin palli ühe istuva tüdruku suunas ja pall tabas teda vastu pead. Ta ütles, et nägi küll, et pall tuleb, aga ei mõelnud, et see tuleb nii kiiresti.

Jaanimuusika

Ma ei tee küll tänavu jaanituld, aga tähistasin jaanilaupäeva pikalt. Kuulasin jaanimuusikat eesti, inglise ja läti keeles. Esimesena otsisin juutuubist välja oma isa sõnadega laulu "Jaanipäev", järgmiseks samuti tema sõnadega natuke laiemal teemal laulu "Talupoja kalender", aga selles mainitakse ka jaanituld. Siis meenus, et üks laul, millest ma lapsepõlves midagi teadsin, oli "Jaan läheb jaanitulele". Sisestasin selle pealkirja otsingusse. Selgus, et see oli rahvalaul, kuulasin sellest palju variante. Sama otsinguga kuulasin ka ühte Kukerpillide muuteemalist ja teise pealkirjaga laulu. Järgmiseks tegin otsingu "Saaremaa valss", mis on samuti jaaniöö teemaline. Kuulasin ka sellest umbes nelja varianti. Edasi kuulasin kahte välismaa jaanilaulu inglise ja kolme läti keeles. Mul on kuskilt meelde jäänud, et Lätis on jaanipäev veel tähtsam kui Eestis, aga leitud lätikeelsetel lauludel väga suured klikkide arvud ei olnud, osadest eestikeelsetest lindistustest küll suuremad.

Pärast kirjutasin ühte kaustikusse piduliku lehekülje. Sinna kaustikusse olen viimastel aastatel harva kirjutanud, aga vahel siiski. Hommikul käisid siin kaks korda Toomas ja Elisabet. Elisabet joonistas ja võttis pooleli jäänud pildi koju kaasa, et seal oma vildikatega jätkata. Täna kõndisin linnaosas, kus inimestel on oma aedasid, aga jaanitulesid sel kellaajal ei näinud. Pärast õhtul tungis minu tuppa kuskilt suitsulõhna.

Jaanituld kuningale

arvuti - inimene
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rf3 b6 4. g3 Ob7 5. Og2 d6 6. Rc3 Rbd7 7. Of4 Oe7 8. 0-0 0-0 9. Ld3 Ve8 8. 0-0 0-0 9. Ld3 Ve8 10. e3 Of8 11. e4 e5 12. Og5 ed 13. Rd4 h6 14. Of6 Lf6 15. f4 Rc5 16. Le3 a5 17. Rdb5 Le7 18. Rd4 g6 19. e5 Og2 20. Kg2 de 21. Rd5 Ld8 22. fe Og7 23. Rc6 Ld7 24. Lf3 Re6 25. Vad1 Rg5 26. Rde7+ Ve7 27. Re7+ Le7 28. La8+ Kh7 29. h4 Le5 30. hg Le2+ 31. Kg1 Le3+ 32. Kh2 Lg5 33. Le8 Lh5+ 34. Kg2 f5 35. Vd8 1:0. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 23 sekundit, mustal 47 minutit 12 sekundit. Arvuti juhib matši 5:3 ja on kaks partiid enne matši lõppu selle lõpptulemusena vähemalt viigi kindlustanud.

Teine variant

Tõnu leidis, et eile üles riputatud fotost oli hilisem töötlus parem. Ma ei hakanud juba avaldatud sissekannet muutma, aga hilisema töötluse variandi riputasin aadressile https://simorunnel.blogspot.com/2019/05/isikuandmed.html alumisse otsa.

Koolivaheajata unenäod

Läksin kooli poole. Tee peal seisis üks klassivend. Ma ei teadnud, kas ta vaatab puid või ootab mind. Ta ütles, et vaatab puid. Rääkisin talle teistest puudest. Edasi minnes kadus ta jälle silmist.

*

Istusin ühe aine tunnis pinginaabri kõrval ja otsisin paberit, kuhu kirjutada. Puhast paberit oli vähe. Teine tund oli ajalugu. Seal oli meil uus õpetaja. Tal tekkis klassiga tüli ja suurem osa klassist lahkus protestiks tunnist. Ma ei kiirustanud lahkuma, vaid lahkusin viimaste hulgas. Mõtlesin, et ajalugu on mul ikka selgem kui bioloogia, bioloogiatunni unenägu oli udune, aga ajalootunni unenäos nägin konkreetset õpetaja juttu. Sõitsin koolimaja peatrepist alla. Varem polnud peatrepp nii libe kui tiivatrepp, aga nüüd oli peatrepp ka kulunud ja sellest sai ka sõita.

Pilt peolt

Tavaliselt olen endast üles riputanud autoportreesid, aga tänasel peol tegi minust pildi Tõnu ja saatis selle minu palvel mulle. Laual olevas klaasis on Saaremaa vesi, mille ma endale maal käimise ajaks ostsin ja mis täna veel tagavarariiete ranitsasse oli jäänud. Hiljem jõin ka pererahva keedetud teed.

Pidu enne pühasid

Täna toimus kahe vennatütre sünnipäevapidu. Eile käisin neile vastavalt palvele raamatupoest kingitusi ostmas. Pidu toimus värskes õhus. Mõnel inimesel hakkas jahe, aga neile toodi toast riideid juurde. Mul olid oma tagavarariided ranitsaga kaasas. Peol osales ka kass. Ta tahtis süia neid asju, mida ei tohtinud, aga talle pakuti asenduseks seda, mida tohtis. Peolaual oli muuhulgas noori herneid.

Kehalised ilmingud

Mul ühe õla juurest suur nahapind narmendas. Arst oli öelnud, mida sellega teha tuleb, aga ema ütles, et sellest ei piisa. Ta andis mulle teist rohtu. Ema antud rohuga läks nahk paremaks, kuigi veel mitte päris korda. Mul tuli suure varba küünest pool ära. Aga varvas jäi endiselt küünega kaetuks, sest kaks küünt olid kasvanud üksteise peal. Alles jäänud küüne all oli suur õõnsus, kus oli kasvamist alustanud kolmas küüs. Kui emale varvast näitasin, ütles ema, et mul ei ole enam varbaluud. Mina arvasin, et varbaluu on ka alles, õõnsus ei ole nii suur osa varbast nagu tundub. Mult küsiti, kas mul on külm. Vastasin, et ei ole. Mõtlesin, et see ei ole täpne vastus, mõnest punktist on mul palav ja mõnest jahe. Kui küsiti kolmandat korda, kas mul on külm, siis vastasin, et seda küsitakse juba kolmandat korda, eelmisel kahel korral mul veel ei olnud, aga nüüd juba hakkab.

Valgete reitingutõus

Täna võitsin Vint.ee-s kahte erinevat vastast välkmales valgetega kumbagi 1:0. Esimene vastane alistus juba avangus, kui ma alles mõtlesin, kas ma võidan nüüd materjali. Teine vastane jätkas veel vähemviguriga mängu, aga enne teise viguri kaotust alistus.