*
Võtsin jalgratta ja hakkasin kesklinna suunas sõitma. Mõtlesin, et Helina on mulle kirjutanud, et ta hakkab jalgrattaga sõitma, ja nüüd hakkan mina ka. Varem ma seda ei teinud, sest jalgrattateed olid autoteedel. Aga nüüd on jalgrattateed ühendatud kõnniteedega ja seda võib teha. Blogis olin juba mälestustes kirjutanud, et olen jalgrattaga sõitmise lõpetanud, aga nüüd hakkan seda uuesti tegema. Minuga kõndis kaasa väiksemaid poisse, kes küsisid, kuhu ma lähen. Ütlesin, et lähen kaubamajja, ja sel ajal, kui ma kaubamajas sees olen, valvavad nemad minu ratast. Siis mõtlesin, et nad võivad niimoodi ratta juurest minema ka minna, seetõttu ma ei saagi kaubamajja minna. Pidin piirduma mööda tänavaid sõitmisega. Sõitsin üksinda mööda olematu võõra linna tänavaid. Aga see linn muutus Tartuks. Keerasin Kaunase puiesteelt Kalda teele. Seal siiski ei olnud jalgrattatee kõnniteel, vaid autoteel. Aga nüüd oli mul sõitmine käes ja olin valmis ka mööda autoteed sõitma.
*
Üks mees oli kohtu all. Ta esines enesesüüdistuskõnega. Žüriid juhtis endine valitseja ja žürii liikmed olid teised endised kuningad. Endine valitseja pöördus kohtualuse poole sõnadega: "Õigeksmõistetu, eestlaste kuningas." Hakati kuulama tunnistajaid. Kõik tunnistasid kohtualuse poolt. Ühel tunnistajal oli näo asemel must laik. Kui kellegi tunnistus hakkas natuke kohtualuse kahjuks kalduma, vaatas endine valitseja seda tunnistajat kihvade paistes. Lõpuks astus ette viimane tunnistaja, kes oli juba teine, kellel oli näo asemel must laik ja selle ümber pearätt. Tema paistis kavatsevat tunnistada kohtualuse vastu. Aga ta ei hakanud kohe rääkima. Endine valitseja vaatas teda kihvade paistes ja ütles: "Noh?" Tunnistaja paistis kavatsevat endisele valitsejale musta linnuna kallale söösta.
0 vastukaja:
Postita kommentaar