Elektrikala

Bristol oli avaldanud "Akadeemias" artikli raamatu kohta, mida ma olin samuti lugenud. Artiklis oli Bristol lubanud saata endale küsimusi. Olin saatnud neid suurema hulga ja nüüd ilmusid Bristoli vastused. Esimeses artiklis oli ta kirjutanud, et elektrikala magnetsiseerib oma ohvri. Mina olin küsinud, kui kaua see magnetsiseerimine kestab. Bristol vastas, et võibolla ma ei saanud aru, magnetiseerimine kestabki nii kaua, kuni ohver on elektrikala haardes. Nähtavasti oli sellest raamatus endas ka juttu olnud, aga ma polnud tähele pannud.

*

Pille oli ükskord metsas hundiga kohtunud, aga julges sellest hoolimata metsas edasi käia. Julged inimesed ei kartnud ühtegi metslooma, sest nad teadsid, et iga looma saab endast eemale peksta. Mina ei olnud nii enesekindel, et oleks teadnud, kas see mul õnnestub.

*

Aastaarvud, mis ma olin kunagi pähe õppinud, olid mulle kõik tugevalt mällu sööbinud. Olin kunagi pähe õppinud, et Tõnissoni tähtsus oli kõige suurem aastal 1913, sealt edasi hakkas see langema. Nüüd lugesin teisest kohast, et kõige suurem oli ta tähtsus aastatel 1913-1915. Mulle meenus, et ise olin raamatuesitlusel öelnud, et kõige tähtsama teo tegi ta aastal 1917. Minu koostatud Tõnissoni raamatu esimene köide oli juba ilmunud ja nüüd pidin kirjutama ka teise köite saatesõna. Seal oleksin saanud kirjutada esimesest köitest erinevalt, et kõige tähtsam ei olnud aasta 1917, vaid 1913. Esimese köite saatesõna kirjutades ei olnud see mul meeles. Aga järele mõeldes leidsin, et õigus oli ikkagi minul, kui ma mainisin aastat 1917, sest ei tule vaadata, mis on inimese isiklikult seisukohalt kõige tähtsam, vaid millal tal õnnestus teha kõige rohkem oma rahva jaoks. Mul oli Tõnissoni kohta veel palju asju lugemata. Meil oli kodus tema kohta üks paks raamat, mida ma polnud üldse lugenud. Mõtlesin, et kõige läbi lugemiseks loobun kõigist muudest tegevustest.