Noorte liigutused

Ärkasin hommikul vara, sest Kristel oli mul une ära rikkunud. Mõtlesin helistada Oudekkile, et tahan talle kingitust teha ja selleks kokku saada. Otsustasin helistada kohe, et näidata, et ma suudan vara tõusta. Valisin taskuarvuti peal numbri. Aga nägin, et sisestasin kogemata vale numbri. Proovisin seda lõikamise ja kleepimise abil parandada. Kui selline võte suure arvuti peal võimalik oli, siis arvatavasti ka taskuarvutil. Aga nägin, et ümbertõstmisest üksi ei piisa, sest olin ühe koma ka hulka löönud, mida ei pidanud üldse olema. Seetõttu kustutasin numbri üldse ära, et otsast peale sisestada. Kell oli 8.30. Mõtlesin, et Oudekki võibolla veel magab. Tõusin voodist ja läksin kirjutuslaua taha. Mulle tuli meelde, et mul polegi Oudekkile midagi kinkida, sest ühe kamba vihiku olen talle juba tagasi andnud, teist ei taha anda ja rohkem mul neid pole. Seetõttu ma ei helistanud, vaid hakkasin raamatut lugema. See oli ühe vana eesti kirjaniku kirjutatud. Ta kirjutas, et üks noor läks poodi, aga oli liiga aeglane. Tal võttis juba esimese kauba ostmine liiga palju aega, seejärel tahtis ta osta veel teist. Tema selja taga sabas seisvad inimesed ei jõudnud oma järjekorda ära oodata ja läksid minema. Kirjanik kirjutas, et noored on kahjulike oskuste kogumid. Nad oskavad teha juba mitmesuguseid liigutusi, aga mitte veel nii hästi kui vanad. Kirjanik kirjutas, et noored peavad püüdma paremaid liigutusi õppida, nii proovimise teel kui ka teiste käest.