Parem avaldus

Vennad ütlesid, et lähevad Tšernobõli. Mina ütlesin, et Tšernobõlis ei tohi käia. Nemad ütlesid, et peab käima. Kui Tõnu sealt tagasi tuli, ütles ta, et mõõtis, et seal ei ole enam radiatsiooni. Minu toas olevat rohkem, see tulevat vanadest patareidest. Mõtlesin, et see võib tulla sellest, et elektronmängu patareidest voolas ükskord hape välja ja mäng on endiselt sellega koos. Või sellest, et jätsin vist ükskord raamatute taha tinatüki, mis on vist veel seal. Võtsin raamatud eest, et seda leida. Mõtlesin, et patareisid ei tohi prügikasti visata, sest neid nimetatakse ohtlikeks jäätmeteks. Olime maja ees. Ema rääkis, et hoiatati maalihete eest, mille ajal võivad majad kokku variseda. Isa vastas, et meie maja puhul on see oht olemas.

*
Hõljusin mööda tuba. Mõtlesin, et läbi laua ma ei hõlju, muidu vennad hakkavad kartma, et ma võin hõljuda ka läbi rõduukse ja rõdult alla kukkuda. Et ei arvataks, et ma olen poodu, liigutasin käsi. Istusin ühes ülikooli auditooriumis. Üks üsna tuttava näoga üliõpilane läks mööda ja muigas, et ma talle tere ei ütle. Olin uimane. Siin oli palju üliõpilasi, kes olid uimased ja millelegi ei reageerinud, sest nad olid ennast õppimisega ära väsitanud. Et näidata, et minuga asi kõige hullem ei ole, püüdsin teha rõõmsamaid liigutusi. Olin tänavu aasta kirjutanud avalduse doktoriõppesse astumiseks, aga mind polnud vastu võetud. Vist sellepärast, et olin tahtnud kolmandat uurimistööd järjest kirjutada fašismist. Mõtlesin, et järgmine aasta kirjutan uue avalduse parema teemaga, siis mind vast võetakse vastu. Panen avaldusse, et tahan kirjutada doktoritööd Grenzsteinist. Küsin, ega keegi juba sel teemal ei kirjuta. Põhjendan oma soovi sellega, et olen Grenzsteini kohta koostanud kaks põhjaliku saatesõnaga raamatut ja nüüd tahan selle eest doktorikraadi. Mõtlesin, et doktoriõpe kestab neli aastat, ma pean arvestama, kui palju selle ajaga lugeda jõuab, et mitte liiga suuri plaane teha. Kõiki "Oleviku" aastakäike ma läbi lugeda ei jõua, seetõttu vaatan igast aastakäigust läbi ühe kuu, et esimesest aastast jaanuari, teisest veebruari ja nii edasi. Aga ma ei jõua siis ka terveid numbreid läbi lugeda, vaid loen ühe kirjutise iga lehekülje kohta. Neid märkmeid, mida ma olen juba varem "Oleviku" kohta teinud, ma esialgu ei kasuta. Alles siis, kui uued järeldused on tehtud, võib vanu märkmeid võrdluseks lugeda. "Olevikku" on vaja ka teiste lehtedega võrrelda, aga teisi loen juhuslikest kohtadest. Kirjutan doktoritöös, et Grenzstein tegeles poliitika ja kultuuriga. Kõige tähtsamaks pidas ta oma poliitilist tegevust, mille eesmärk oli eesti rahva säilimine. Poliitilise tegevusega ta seda ei saavutanud, aga sama eesmärgi saavutas ta kultuurilise tegevusega. Tema välja mõeldud sõnu kasutatakse siiamaani, kuigi poliitikuna teda ei hinnata.