Valgusemäng

Istusin tunnis. Tunni lõpus tõusin püsti. Riivasin minu taga istuvate tüdrukute laua serval olevaid asju, nii et need kukkusid maha. Tõstsin need üles ja ütlesin tüdrukutele, et nad ei hoiaks asju üle lauaserva. Üks tüdrukutest ütles, et ma töötan ministeeriumi sekretärina ja tekitan inspiratsiooni. Loeti ette paber, mis direktor oli Toomale ja ühele teisele poisile kirjutanud, et nad ei ole saanud pika aja jooksul ühtegi A-d, B-d ega H-d. See tähendas, et nad polnud saanud ühtegi hinnet. Toomas oli sellest paberist ise natuke teisiti rääkinud. Rääkisin mitmele inimesele, et Toomas sai B tõttu käskkirja. Kõik hakkasid seda kordama. Mulle polnud endale ka meeldinud, kui ma ülikoolis B sain. Järgmine tund pidi olema inglise keel tiivaklassis. Jõudsin sinna klassiruumi Erikuga korraga. Eelmises tunnis olime istunud eraldi pinkides, aga täna panime kotid kõrvuti.

*
Tõlkisin magistritöö osaks ingliskeelset teksti. Teised olid enne mind ka nii teinud. Aga mõtlesin, kas ma saan ikka neist eeskuju võtta, kui nemad tõlkisid vanu originaaldokumente, aga mina tavalist uue aja ajalookirjandust. Ema meenutas, et õppejõud olid läbi viinud hääletuse, kas lubada mul tõlkida. Kaks tähtsat õppejõudu olid pannud mulle hinde 0, mille üle ema oli väga solvunud, aga kaks olid pannud ka hinde 4, nii et kokkuvõttes sain positiivse hinde. Mina ei mäletanud, et keegi mulle hinde 0 oleks pannud. Aga ema jutu peale mul hakkas selline mälestus tekkima. Olin saanud ülikooli lõputöö eest halva hinde 4 ja siis veel hääletusel sama hinde otsa. Või sain veel halvema hinde 3. Aga sel ajal ma olin väga haige ja polnud vormis, see ei tähendanud, et ma kogu aeg nii rumal oleksin.

*
Mul oli komme, et käisin aeg-ajalt korraks Oudekki praeguses trepikojas. Aga täna tegin ainult trepikoja ukse korraks lahti, kuid sisse ei astunud. Kõndisin edasi. Ühe teise maja trepikoja uksel oli Herkeli artikkel "Iseseisvuspartei mainesse löödi mõra". Selle oli nähtavasti lasknud kirjutada üks teine IRL-i liige minu eile võrgus kirjutatu põhjal. Iseseisvuspartei nimekirjas oli kandideerinud ka Oudekki. Artiklis öeldi, et Iseseisvusparteil ei ole korralikku meditsiiniprogrammi, see piirdub sellega, et peab olema parem valgustus ja parem õhutus. Kõndisin kodu poole. Oli pime. Selja tagant tulid autod ja valgustasid eespool oleva maja krobelist klaasseina. Sellel käisid väga ilusad valgusemängud, nagu Iseseisvuspartei programmis oli kirjeldatud. Kogu aeg ma sinnapoole vaadata ei jaksanud. Jõudsin oma trepikotta ja hakkasin postkastidest posti välja võtma. Seda oli väga palju. Üks kiri oli ka Oudekkilt, mis pani mind imestama, et mida tal emale öelda on. Üks naaber läks mööda ja ütles, et see on tema postkast. Ütlesin, et ma ajasin segi, sest tavaliselt on meie postkastis kõige rohkem posti. Ega ma varas ei ole. Esimene naaber väljus majast, aga ülevalt tuli teine, kes küsis, kas minu käes olevad asjad on talle. Vastasin jah. Ta võibolla ei arvanud, et ma need asjad tema kastist olen võtnud, vaid et ma olen kirjakandja. Rääkisin, et varem ma olen ühte teist kasti ka oma kastidega segi ajanud, sest see on selle koha peal, kus meie kast oli vanasti. Ütlesin, et ma ei võtnud valest kastist posti meelega, vaid kogemata, aga omaniku jaoks ei ole vahet, erinevus on ainult kavatsuses. Ütlesin, et kui meie majas peaks veel midagi kaduma minema, hakatakse kahtlustama, et selle võisin ka võtta mina. Naaber vastas, et see võib küll juhtuda.