Balti keti aastapäev

Seoses Balti keti ümmarguse aastapäevaga saatsin ajaloo arutelu listi kaks kirjavastust:

1.
Balti ketist rääkis ka Küllo Arjakas hiljuti Vikerraadio saates. Ei olevat õnnestunud kindlaks teha, kellele selle ürituse mõte esimesena tuli. Eestis ja Lätis on peetud algatajaks Savisaart, aga leedulased on arvanud, et algatajad olid nemad. Ma mäletan uduselt, et isiklikult lugesin algatusest esimest korda Eesti Muinsuskaitse Seltsi autorilt, vist ajalehest "Noorte Hääl". Arjakas rääkis, et kaaluti keti pikendamist läbi Poola Musta mereni, aga Poola Solidaarsus loobus, sest Poola-Nõukogude piir oli rangelt valvatud. Ma mäletan, et hiljem sai teoks Ukrainas Kiievi-Lvovi inimkett, samuti oli välja kuulutatud inimkett ümber Läänemere, aga see jäi pika rannajoone ja tagasihoidlikuma huvi tõttu hõredaks.

2.
Täna lasti Vikerraadios järgmist saadet Küllo Arjakaga Balti keti kohta, mitte sama, mida ma eile nimetasin. Saate nimi oli Keskööprogramm. Arjakas arvas saates, et oli vedamine, et Balti keti ajal oli suurem osa päevast hea ilm, halb ilm oleks võinud ürituse nurjata. Selles ma kahtlen, sest laulupidusid ja jaaniõhtuid on peetud ka vihmaga, meeleavaldusi toimus ka talvel 2. ja 24. veebruaril. Kett oleks ilmselt vihmase ilmaga natuke hõredam tulnud, aga vastupidiselt osade inimeste mälestustele on kroonikakaadritest näha, et ka tegelikult ei ulatunud metsavahel kõik inimesed üksteisel käest kinni hoidma. Aastal 1991 peeti üritus "Vabaduse laul" vihmasajuga. See ei olnud küll nii rahvarohke kui 1988. a. "Eestimaa laul", aga rahvast oli siiski üsna palju. Külmema ilmaga sobib laulda: "Ei tuisku ega tormi ei karda eesti rind."