Kõige tuttavam teema

Pinginaaber küsis mult, kellele luulelist kuulub. Vastasin, et listiomanik on üks inimene, kes ei ole minu ajal ise kordagi listi kirjutanud. Pinginaaber ütles, et tavaliselt tullakse kallale kellegi teise nimel, siis tema tuleb listiomaniku. Hakkasime kirjutama teist korda keskkooli lõpukirjandit. Teemasid oli pikk nimekiri. Võtsin nende hulgast kaalumiseks kolm teemat, millest ma midagi teadsin ka. Kõige rohkem teadsin teemal Jaan Tõnisson. Mõtlesin, et kuna kirjand peab olema anonüümne, siis ma ei tohi selles mainida, et olen kahe Tõnissoni raamatu koostaja. Kirjandi servale pidi kirjutama mõned ingliskeelsed sõnad. Äärejooned tekitasin paberi murdmise teel. Varem olin kirjutanud mustandisse sama jutu, mis puhtandisse, aga mõtlesin, et nüüd panen mustandisse kirja ainult märksõnad. Õpetaja võttis mult töö ära, kuna ma olevat esimesele reale valesti kirjutanud. Ta nägi, et eksis, seetõttu andis ta töö tagasi.

*
Pidime minema klassiekskursioonile Rootsi. Oli otsustatud, et Rootsis peame olema teisipäeval, aga mitte see, kas me asume Eestist teele laupäev, pühapäev või esmaspäev. Täna oli päev enne laupäeva, teade teeleasumisaja kohta pidi saadetama kodudesse. Soovitasin õpetajale, et me asuks teele hilisemal päeval, siis tuleb reis odavam. Õpetaja ütles, et mina pliiatsiga ei kirjuta. Näitasin talle, et ma ei kirjuta ainult pastakaga, vaid olen kaustiku lõppu kirjutanud pliiatsiga inglise keele sõnade hääldusi. Õpetaja seletas, et kui ma pliiatsiga ei kirjutaks, siis ma ei näeks. Saime tagasi teistkordsed keskkooli lõpukirjandid, mille olin kirjutanud Jaan Tõnissonist. Hindeks olin saanud kolme, mida oli vähem kui eelmine kord. Tahtsin öelda, et arvasin hinde õigesti ära. Vaatasin, et eespool on mingi kirjandi osa eest pandud hindeks ka viis. Siis nägin, et see on ka siiski kolm, viis ja kolm nägid sarnased välja. Igasse kohta, kus ma olin Tõnissoni refereerinud, oli punasega kirjutatud, et puudu on viide. See mulle ei meeldinud endale ka, et minu pastakas oli teinud kirjutades rohkem plekke kui ma kirjutamise ajal tähele olin pannud. Hinde alla oli kirjutatud punase pastakaga pikk anonüümne solvang, mis algas sellest, kuidas ma kirjandusmuuseumis käin, ja jätkus sellega, et kirjutajat kui kunstnikku häirib minu tegevus väga. Tundus, et mul on just sellepärast hinne alla võetud, et ma olen teistest kirjandikirjutajatest tuntum. Ütlesin isale, et mulle pandi sellepärast kolm, et mul ei olnud viiteid. Meile pole kunagi öeldud, et kirjandil peaksid olema viited. Kas siis see on miinus, et mul on tsitaadid peas? Mõtlesin, et neil aastatel, kui ma koolis ei käinud, on kirjandi vormistamisnõudeid muudetud.