Malelaudade katkirebimine

Mängisin üksi malet. Mängisin kuningagambiiti ja selliseid variante, kus materiaalse ülekaalu järgi ei saanud öelda, kellel on parem seis. Mängu vaadati pealt. Üks mees haaras kätte nupu, et näidata, mis on õige käik. Seejuures ajas ta kolm nuppu ümber. Seetõttu lõpetasin mängu. Pealtvaatajad läksid suurde tuppa. Läksin mõni hetk hiljem järele. Seal räägiti, et matti poleks saanud panna. Ütlesin, et kui oleks ühe oda juurde toonud, siis võibolla oleks saanud. Tegelikult ma ei teadnud, kas räägitakse üldse minu mängust. Nägin, et malelauad on tükkideks rebitud. Väiksed poisid olid malelaudadega ainult mänginud, aga väiksed tüdrukud need ka katki rebinud. Ütlesin, et nii ei tohi teha, ja viskasin tükid paberikorvi. Nupud jätsin alles. Mõtlesin osta uue malelaua, sest alles jäänud puumalelauaga ma polnud rahul. Mõtlesin, et ostan maletrennist sellise malelaua, nagu seal on. Mõtlesin, et tegelikult oleks saanud katki rebitud malelaudadega veel mängida, sest suurem osa ruute olid terved ja küljest rebitute piirjooned olid tervete järgi näha. Kaks inimest mängisid malet, sest nad olid juba uue malelaua ostnud. Mõtlesin, et me ei saa siit korterist välja kolida, sest siin on ühtlasi klubi ruumid, kus hoitakse maleklubi asju. Eile oli olnud ema sünnipäev ja külas oli käinud maleklubi liikmeid.