Ei ole enam õige vanaaeg

Olime Paide tagatoas. Olid olemas Isurimaa, Liivimaa ja edelaisurid. Isuri lapsed ei saanud enam hästi isuri keelest aru. Vanad inimesed ütlesid, et praegune aeg ei ole enam õige vanaaeg. Nad ei olnud rahul uue seadusega, mille järgi pidi adravedajal alati kett ümber olema. Seaduse koostajad arvasid, et atra veab alati hobune, aga välja tuli, nagu peaks naist adra ette pannes naisel ka kett ümber olema. Peolaud oli veel kaetud. Üks lauas istuv mees ütles, et kartulisalatit ei tohi süia, see teeb paksuks. Vastasin, et kartulisalat on ju toitev, selles on kõik asjad sees. Lisasin, et võibolla see teebki paksuks.

*
Ühe raamatu kohta oli kirjutatud teine raamat. Lugesin seda ja kirjutasin lugedes kaustikusse mõtteid üles. Raamatus kirjutati, et kannikesed lõigatakse tavaliselt naha seest välja. Samuti kui astutakse jala sisse kallima õmblusnõel, imetakse haava seest verd. Kirjutasin üles küsimuse, kas see autor suhtub lilledesse sama moodi nagu teine autor teistesse lilledesse. Teised lilled tundusid rahulikumad. Kui raamat sai läbi, hakkasin seda otsast peale lugema ja uuesti märkmeid tegema, et hiljem esimese ja teise korra märkmeid võrrelda. Kaks korda lugemine oli süvenemise teine aste. Teisel korral tulid märkmed lühemad, sest kui ma mäletasin, mida ma esimene kord olin kirjutanud, siis ma seda teist korda ei kirjutanud. Pille nägi, mis on kaustiku kaanele kirjutatud. Ta küsis, kas selles kaustikus on märkmed raamatu kohta. Vastasin, et selles on märkmed mitme raamatu kohta ja ühe raamatu kohta kaks korda.