Sõjaväepensionär

Olin talvel järve ääres. Üks tüdruk päästis ühe mehe. Enne oli vist üks mees päästnud selle tüdruku isa. Hakkasin kanalil suusatama. Tüdruk tahtis must mööduda ja tegi õhus pika hüppe. Aga seejuures ta kukkus. Seetõttu ta möödus must alles siis, kui olin terve ringi ära sõitnud. Hakkasin sõitma lühemaid ringe. Nüüd võidi mõelda, et kui ma olen blogis kirjutanud, mitu ringi ma olen suusatanud, siis sõidan ma alati nii lühikesi.

*
Uudistes oli öeldud, et venelased on lisaks Ukrainale hakanud märatsema ka Lätis ja Leedus. Kohtusin tänaval ühe vene sõjaväepensionäriga. Ta ütles, et ma maksaks talle pensioni. Vastasin, et ma olen ise pensionär. Ta ütles, et ma annaks talle raha. Küsisin, kui palju. Ta soovis viis eurot. Otsisin taskust. Ütlesin, et mul pole palju raha kaasas, aga ühe euro võin muidugi anda. Ta võttis mult euro vastu, aga viskas samal ajal viieeurose prügi sisse maha, et näidata, et tal pole minu abi vaja. Vaatasin kohta, kuhu rahapaber oli umbes kukkunud, aga ei näinud seda. Seetõttu kõndisin edasi.