1) avaldan sissekande blogi asemel feisbukis;
2) feisbukis hääletatakse minu sissekanne maha, misjärel pole tuju ka blogis kirjutada;
3) inimesed ei loe enam blogisid, vaid feisbukki, mistõttu lugejate puudusel jätan postitamata.
Feisbuk võib ka blogi külastatavust tõsta, sest:
1) annan seal linke blogisissekannetele;
2) tuletan seal enda olemasolu meelde;
3) saan tuttavaks uute inimestega.
Blogi loetavus on kahe loenduri järgi vähenenud, aga kolmanda järgi mitte. Vanad loendurid ei näita uue tehnoloogia abil tehtud külastusi. Aga ma pole kindel, kas kolmas loendur ei näita põhiliselt robotite külastusi.
Omavahel ei pea võrdlema ainult võrgukeskkondi, vaid võib vaadata ka, millised on mõjud trükis avaldamisele:
1) kui ma saan kirjutada blogis, on mul ehk vähem huvi trükis avaldamise vastu;
2) blogis kirjutades sünnib teoseid ja mõtteid, mille annan hiljem trükki;
3) blogi teeb minu nime inimestele tuttavamaks ja nad võivad hiljem lugeda ka trükis avaldatut;
4) nad võivad trükis avaldatu lugemata jätta, sest blogisissekanded on toimetamata ja ei mõelda, et trükis ilmunu on paremini toimetatud;
5) kui inimesel on võimalik lugeda tasuta teost, jätab ta tasulise ostmata;
6) kui on midagi trükis avaldatud, saab seda hiljem blogis kommenteerida.
Blogi mõjutab ka suulisi jutuajamisi:
1) kui inimene ei oskaks minuga muidu millestki rääkida, saab ta öelda, et on lugenud mu blogi ja selle sisu kommenteerida;
2) kui ta leiab blogist midagi enda jaoks ebameeldivat, võib ta hakata must eemale hoidma;
3) kui tal on mõni saladus, jätab ta sellest rääkimata, et ma seda blogisse ei paneks;
4) kui ma olen teema blogis läbi kirjutanud, võin jutu hiljem ka suuliselt ette kanda või teemat edasi arendada.
0 vastukaja:
Postita kommentaar